Kolmapäev, 13. november 2019

Ken Robinsoni raamat "Sina, sinu laps ja kool"


Mul on lugemislaual mitu haridust puudutavat raamatut, üks neist vana hea Ken Robinsoni oma.



Ma olen lugenud seda erinevate peatükkide kaupa ja eile lugesin geeniustest :), toon siinkohal ära väikese katkendi:

Kui meie poeg James oli 7 aastane, saime abikaasaga aru, et praegune kooli ei ole meie lapse jaoks sobiv ning me hakkasime parema variandi osas ringi vaatama. Esimeses koolis, mida me külastasime, rääkis õppealajuhataja 15 minutit sellest, kui suurepärase kooliga tegemist on. Seejärel viis ta Jamesi teise ruumi, et teda „hinnata“. Me naisega arvasime, et see võtab omajagu aega. Aga ei võtnud. Juba 10 minuti pärast olid nad tagasi. Õppealajuhataja ütles: „Noh, ta pole geenius, aga meil oleks hea meel ta enda juurde võtta.“ Me ei hakanud vaidlema, kuid keeldusime kindlalt.
See on üsna kummaline, et keegi ( isegi kui ta on väga kogenud õpetaja) teeb 10 minutiga lapse osas sellise otsuse. Kui jätta kõrvale geenius, siis millise võimekuse kontseptsiooniga ta töötas? Kuidas oleks selle lühikese ajaga võimalik avastada midagi Jamesi huvidest, annetest, tugevustest ja nõrkustest.
Kuid fakt, et ta oli nii väheste tõenditega oma hinnangus niivõrd kindel, pani meid teda umbusaldama.
Ma ei olnud nõus ka tema arvamusest geeniuse osas. See, kas meie või teie laps on üldlevinud arvamuste kohaselt geenius, ei ole siinkohal oluline.
Tänapäev osutab meile tugevat sotsiaalset survet tõendamaks nii varakult kui võimalik, et sinu lapsel on erilised anded. Ringleb mingi selline teooria, et kui 2 eluaastaks ei ole sinu laps ilmutanud teatud imelisust, siis võid maha matta lootuse, et ta saab heasse kooli ning võid end ette valmistada selleks, et lapse karjäär saab olema kehvapoolne.
See on pööraselt petlik arvamus ning kui sa tunned taolist survet, siis ürita iga hinna eest hoida lapsi sellest eemal.


Mitte iga laps ei leiuta revolutsioonilist tehnoloogiat, ei tee suurt läbimurret meditsiinis, ei saa male maailmameistriks ega kirjuta igavesti meeldejäävat laulu.  Mina kasutan siinkohal terminit geenius fundamentaalsemalt, mis läheb üle Stephen Hawkingi, Maya Angelou, Steve Jobsi või Mozarti piiride.
Thomas Armstrong on Instituudi American Institute for Learning and Human Development direktor. Oma raamatus „Awakening Genius in the Classroom“ kasutab ta selle asemel terminit „ühe rõõmu sündimine“. Sõna geenius tuleb kreeka ja ladina sõnadest, mis tähendavad „sündima“ või „olemisse tulema“. See on seotud sõnadega genesis ja genial, mis muuhulgas tähendavad „pidulikkust“, „juhtima kasvuni“, „elavnemine“ ja „joviaalne“. Selline kontseptsioon kattub minu enda ammuse vaatenurgaga, et kõigil lastel on suurepärased loomulikud anded, mis kõik eristuvad millegi poolest.

Üks hariduse sügavatest probleemidest, mis teid, kui lapsevanemat kõnetama peaks, on koolikultuuris valitsev limiteeritud idee intelligentsusest.

Saavutused hariduses baseeruvad jätkuvalt suuresti akadeemilise võimekuse kitsastes piirides ja seda peetaksegi ekslikult intelligentsuseks. Akadeemiline võimekus hõlmab endas teatud tüüpi verbaalseid ja matemaatilisi argumente ja see on üheks põhjuseks, miks lapsed koolis kirjutades ja arvutades nii palju aega laua taga istuvad. Akadeemiline võimekus on oluline, aga see ei hõlma kogu intelligentsust. Kui see nii oleks, siis oleks meie kultuur palju vähem huvitav.

 Kui haridus tegutseb kitsapiirilisel võimekuse ideel, siis palju muid võimeid jäävad avastamata. Sinu lapsel võib olla palju andeid ja huvisid, mida kool ei tunnusta ning sina, sinu laps ja kool võivad tulla järeldusele, et laps pole eriti arukas. Kuigi tegelikult on probleem selles, kui kitsalt  „arukus“ defineeritakse. Kui me aga juba saame aru, et kõik meie lapsed on erinevatel viisidel intelligentsed, siis oskame näha, et lastel on eneseteostuseks palju erinevaid võimalusi, mitte ainult üks.

On mitmeid erinevaid teooriaid intelligentsuse kohta, näiteks Harvardi psühholoog Howard Gardner on välja toonud 8 intelligentsuse vormi:
  • ·        Ruumiline (spatial) - Võime kontseptualiseerida ja käsitseda suuremahulisi ruumilisi massiive (näit. lennukipiloot, meremees) või rohkem väiksemaid ruumilisi vorme (näit. arhitekt, malemängur)

  • ·        Kehaliselt kinesteetiline - Võime kasutada tervet oma keha või teatud kehaosi (näit. käsi või suud), et luua tooteid või lahendada probleeme (näit. tantsija)

  • ·        Musikaalne – Rütmi, tooni, meloodia, tämbri, helikõrguse taju. Võib kaasa tuua võime laulda, mängida muusikalistel instrumentidel või komponeerida muusikat.

  • ·        Lingvistiline – Sõnade tähenduste, sõnade korrastatuse, sõnade heli, rütmi ja käändumiste taju (näit. luuletaja).

  • ·        Loogiline – matemaatiline – Suutlikkus kohandada toimingute või sümbolite loogilisi suhteid (näit. teadlased, matemaatikud).

  • ·   Interpersonaalne – Võime efektiivselt suhelda teistega. Teiste tujude, meeleolude, temperamendi ja motivatsiooni taju (läbirääkija).

  • ·     Intrapersonaalne – Enda tunnete, eesmärkide, ärevuse taju. Võimekus planeerida ja tegutseda oma iseloomujoonte valguses.

  • ·        Naturalistlik – Võime näha  loodusmaailmast tuletatavaid erisusi, näiteks ühe ja teise taime vahel, või ühe pilve ja teise pilve vahel.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar