Reede, 12. veebruar 2016

Koolimudelist vabaks: reeglid, mida sul on vaja murda. vol 3

Antud postitus on koduõppe alustamise ja koolidetoksi artiklite oled valinud koduõppe - kuidas edasi ja selle järg

Eestis on kindlasti sügav vaidlustamisele mittekuuluv uskumus, et koolimaja ja haridus on lahutamatult teineteise juurde kuuluvad. Kuid nad ei ole.
Sageli me vaatame KODU õppele, kui kooli koopiale. Ma olen koolis – ma õpin. Ma ei saa siit lihtsalt minema minna. See ei ole lubatud. Ma tahaks nende kooli seinte vahelt ära minna  - sõbrannaga jalutama ja juttu ajama. Külastama lähedal olevaid tuttavaid. Astuma läbi oma ema või isa või vanaema päevategevuste juurest. Hoidma kätt kallil sugulasel, kes lebab haiglas või hooldekogus ... jpm. Aga sa istud kooliseinte vahel edasi. Ei õpi midagi, igavled, oled tüdinud. Uutmoodi ei oska, kuna KODU õpe sinu arvates on kooliga täpselt sarnane õpe lukustatud koduseinte vahel. See arvamus, et koduõppurid ei tohi kodust välja minna on põhjustanud palju irooniat ja anekdoote koduõppe kogukonnas. Müüakse  T särke kirjaga: „Ma olen koduõppur! Jah, mind lastakse kodust välja!“ 
Siit tulevad ka sotsialiseerumise hirmud. Laps on meie arvates suletud nelja koduseina vahele ja ei näe kedagi peale ema-isa. Kas tegelikus elus nii toimub? Et laps on ainult kodus, ei külasta kunagi kedagi, ei käi poes, kinos, näitustel, avalikel üritustel ning sõpradega, vanematega ja teiste sugulastega siin-seal ja kolmandas kohas. Ei võta külalisi vastu, ei viibi õues. Kuidas on selline mõte pähe idanema saanud? Kool on reaalsusest erinev – lukustatud maja. Koduseinad avatud, lahutamatult seotud igapäevase eluga. Igapäevases elus on tegevust ja puhkamist, liikumist ja paigalolekut. Kõik on seotud sellega, mida parasjagu vaja. Perekond on paindlik, laseb õppida elust enesest igal hetkel. On paindlik sinu tüdimusele, sinu erksusele, sinu huvidele, sinu vajadustele. Massiorganisatsioon on aeglane, kohmakas ja toimib ainult jõudu kasutades.

Rebecca Capuano on koduõppel kolme lapsega ja kirjutanud mitmeid artikleid ka koolimudelist vabanemise kohta. Alljärgnevalt tema kirja pandud 8 üldlevinud kooliga seotud reeglit, mida rikkuda:) - reeglit, mida me täidame, usume ja isegi ei ole endalt küsinud - miks me seda teeme:
Kas sulle meeldib murda reegleid? Kui jah, siis koduõpe võib olla sinu jaoks. 
Meie koduõppurid oleme võrukaelad. On õige, et oleme kurikuulsad oma vaateväljade laiendamisel, loobudes kindlalt paigas olevate asjade kasutamisest selleks, et proovida uusi lähenemisi - murda traditsioonilise kooli reegleid. Ühesugusus ja kuulekus ei ole kindlasti meie modus operandi ja „koduõpe“ kontseptsioonina on perest peresse niivõrd unikaalne ja erinev, et võib olla päris raske mahutada kodust haridust mingisse spetsiifilisse kategooriasse. 
 
Meie koduõppurite jaoks on see loomulik.
Kui sa oled koduõppes algaja, siis sul tuleb hakata teistmoodi mõtlema. Ja sul tuleb liikuda sinna, kus sul tekib tahtmine kirjutamata „koolireegleid“ murda ja sammuda sisse omaenda – sageli veel kaardistamata rada. Kuigi see võib alguses olla närvesööv ja teatud määral hirmutav, on just see võtmeks efektiivsele, individuaalsusest lähtuvale, igati rahuldavale koduõppe kogemusele. 

Sa küsid - mis reegleid?
Reeglid, mis võib-olla ei olegi kuskile paberile pandud on kooliga seotud kirjutamata seadused. Kirjutamata, kuid neid teab iga koolilaps. Kirjutamata seaduseks on midagi siis, kui suur osa õpilasi seda järgib. Midagi sellist, mis ei ole kohane indiviidile, vaid on suureks ühisnimetajaks, kuna see on ainus viis, kuidas suurearvuline üldharidus saab toimuda.  Loomulikult on reeglitel oma aeg ja koht ning kooli reeglid on kindlasti võimaluseks anda haridust massidele. 
Aga kodus õppides ja seda eriti juhul, kui koduõppe laps on eelnevalt olnud koolis, hakkad hindama võimalust reegleid murda.

Koolidetoksi protsess aitab sul murda järgnevaid reegleid:

Reegel #1 – Kool peab toimuma 7-8 tundi päevas.

Kui kavatsed murda kooli kirjutamata seadusi, siis see esimene on parim, millega alustada. Akadeemiline õpe ei pea toimuma ajakava järgi. Kodus õppides valitakse õppimiseks igale lapsele sobiv aeg. On lapsi, kes teevad oma tööd väga efektiivselt ära paari tunniga (just sellise ulatuse ja järjestusega, mis nende võimetega sobib). Nooremate laste õppetöö võtab aega vähem, kui vanemate laste oma. Kodus ei kulu aega klassist klassi minekule või teiste järeleootamisele või teadete edasiandmisele jms. Kui laps on teemast aru saanud, ei pea ta uusi selgitusi kuulama ega ootama kuni õpetaja tegeleb ülejäänud õpilastega. 

Kokkuvõtteks? Ära lase ajal juhtida oma koduõpet  - las sinu laste vajadus juhib aega. Ja ükskord, kui sa leiad omale kava, mis sinu jaoks toimib, siis kasuta ülejäänud aega millegi lõbusa ja laheda tegemiseks, teiste toetamiseks, liikumiseks vms. Kui akadeemiline pool saab tehtud vähema ajaga, avanevad võimalused arendada oma lapse unikaalseid võimeid. 

Reegel #2 – On olemas riiklik õppekava, mida peab kasutama iga aine ja iga õpilase kohta. 

No … ei. Võiksin esitada sulle väljakutse – püüa leida kaks koduõppe peret, kus kasutatakse täpselt ühesugust õppekava ja täpselt ühtemoodi. Murra seda reeglit ja astu õppekava piirangutest välja vabadusse. 
Koduõppes ei ole õppekavast tulenevaid reegleid – kasuta mida iganes tahad, mis iganes aine osas. Paljud lapsed suudavad igas aines teha tööd väga erinevate allikatega. Kirjutamata seaduste rikkumine tähendab, et koduõppurid sobitavad need materjalid iga lapse selle hetke vajadustega igas õpivaldkonnas. Matemaatika ja keele õppimiseks on palju erinevaid meetodeid. Murra „ühe kindla õppekava“ reeglit. 

Mis puudutab Eestit, siis on paljudel lapsevanematel arvamus, et see tempo, mis koolis toimub – on punkthaaval kirjas riiklikus õppekavas. Ei, ei ole. Riiklik õpekava sätestab pädevuse st mida laps peaks oskama I kooliastme (3 klassi) lõpuks, II kooliastme (6 klassi) lõpuks ja III kooliastme (9 klassi) lõpuks. Riiklik õppekava ei sätesta, et I klassi I veerandi lõpuks peab laps oskama seda-toda ja kolmandat. Sestap riiklik õppekava ise on ääretult tolerantne, paindlik, mitmeti kohaldatav ja sobib koduõppe lapsele suurepäraselt. Ma toon näiteks matemaatika. Riiklik õppekava sätestab pädevuseks, et kolmanda klassi lõpuks laps:  arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;  oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;

 
Kuuenda klassi lõpuks laps: on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades.
Üheksanda klassi lõpuks laps: suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;

Te võite siinjuures näha, kui palju on meie poolt järgitavaid nn kirjutamata reegleid. Näiteks, et laps peaks ülihästi oskama lahendada ja mõista kõike, mis on kirjas matemaatika õpikutes.  Ta ei pea oskama õpikus olevaid ülesandeid, ta ei pea pähe õppima mõisteid. Tal on vaja suuta lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi! Ei ole vaja olla üliaktiivne ja võtta enda õlgadele seda, mida ei nõuta. Enamik piiranguid oleme endale peale pannud ikka ise. Ja kui oled valinud tihedama läbikäimise kooliga, ole informeeritud ja oska oma lapse individuaalset tempot ja võimeid kaitsta.

Reegel #3 – Lapsed õpivad paremini laua taga istudes, õpetaja nende ees õpetamas. 

Ohoo …. ma astusin just üle oma tütre, kes tegi põrandal matemaatikat. 
Seegi on massireegel. Täpsemalt üldhariduskooli õpetajatele, kes peavad lapsi täis  klassiruumis säilitama korda. Kuid koduõppurid ei viibi sellises klassis. Tee oma kooliasju seal, kus seda parimaks pead; seal, kus see sinu ja laste jaoks kõige paremini töötab.  Muidugi võib osa tööd teha köögilaua taga, kus lapsed istuvad toolidel. Edasi võib töö käia (ja mõnedele lastele on see kõige eelistatum paik) diivanil, põrandal lebades või voodis.  Kui sinust saab tõeline isepäine koduõppur, võid lasta oma lastel õppida kiigel kiikudes – mis sobib väga hästi just hüperaktiivsetele lastele või lebades aias piknikutekil või puu otsa ronides (väga hea korrutamise õppimiseks). Aktiivsed lapsed teevad oma töö paremini seistes ja liikudes ning vahetevahel meeldib osadele kuulata samal ajal muusikat, mis rahustab tähelepanu probleemiga lapsi. Minu lemmikviis tegeleda kirjandusega on lastega kõrvuti voodis lamades.  Seda „pead laua taga istuma“ reeglit murdes leiad, et see on üks parimaid viise, kuidas aidata oma lastel õppima hakkama. 

Reegel #4 – Õpetajad peavad oma aines olema eksperdid, et lapsed saaksid efektiivselt õppida.

See on üks koduõppe suurim pidurdaja – tunne, et mul ei ole piisavalt teadmisi, et oma lapsi korralikult õpetada. Hülge möla! Laste õppimine on seotud nii paljude erinevate faktoritega sh nende võimes osaleda, nende küpsusaste, nende intellektuaalne võimekus, nende huvitatuse tase, nende õpikeskkond, nende enesedistsipliin, nende õppimisstiil, kasutatavad materjalid jne, jne, jne.  Isegi, kui lapsevanem ei ole ekspert mõnes akadeemilises aines, võivad nad toetada laste õppimist paljude teiste erinevate faktoritega – mis tervikuna kokku ületavad õpetaja tarkuse teatud spetsiifilise info edasiandmise osas! Ja nende ainete jaoks (seda näiteks keskkooli puhul), mis tõepoolest ületavad vanemate õpetamise võime, on väga palju online kursusi ja võimalus teha koostööd koduõppe vanemate vahel, kelle hulgas on palju erinevaid eksperte. 

Eesti puhul ma soovitan meil kõigil meenutada oma kooliaega. Sa istusid klassis, sinu ümber oli 10-30 õpilast. Klassi ees oli ekspert: diplomiga, oskustega, õpetatusega. Kas kõik klassis istujad said aine selgeks ja hästi selgeks? Said kõik nii selgeks, et vastasid hindele viis? Kui ei, siis milleks ekspert iga päev ja iga tund. Ja on siis konkreetsest ülesandest taipamine eksperdi teene? Oled kindel? Miks sinu kõrval istuval õpilasel polnud sama selgus?
…………………………………………………………………………………..

Üks koduõppe suurimaid rõõme on uute asjade õppimine oma lapse õppimise kõrvalt – koos avastamine ja teadmiste kasv. Pühendunud koduõppe vanemad panevad kokku lapse efektiivseks õppimiseks vajalikud elemendid (online kursused, õppekava, keskkond, õpistiil, koostöö jne), ja oma kogemustest lähtuvalt lisavad paljusid elemente, mida  kooli baasil eksperdid ei ole võimelised massikoolitusse lisama! Õppimine on reis, mitte sihtpunkt. Lapsele ei ole olemas parimat õpikeskkonda, kui inimeste juures, keda ta kõige enam armastab ja kes on huvitatud sellest, et last saadaks edu. 
Te teate kõik ütlust „seadused on selleks, et neid rikkuda“ ? See ei pruugi olla küll heaks motoks, mille järgi oma eluplaane seada, kuid koduõppe puhul on see just see õige.  Sinu lapse õppimist arvestades on traditsioonilise kooli reeglite murdmine parim võimalus tagada lapsele kõige efektiivsem, individuaalsusest lähtuv haridus. Algajana võiksid murda veel mõningaid alljärgnevaid reegleid. 

Oled sa üldse endast mõelnud kui reeglite murdjast?
No juhul, kui oled alustamas koduõppega, siis on mul sulle üks hea uudis … 
Sa saad selleks …:)
Kodus harivad vanemad on uhked fakti üle, et me rikume kõige „pühamaid“  (kirjutamata) kooli seaduseid – ja me teeme seda mõnuga! Kuigi koduõpet alustades võib sulle „karbist“ väljamurdmine tunduda heidutav, ei võta kaua aega, kuni sa tunned vabanemist, lastes lahti meeletust hulgast kooliga seotud ootustest ning lood oma enese tee – raja, mis on spetsiifiliselt omane sinu õpilasele.

Reegel #5 – Kool peab järgima traditsioonilist kalendrit – sh vabad suved.
Tere tulemast õnnistatud koduõppe paindlikkusse ajakavasse, kus reeglid puuduvad! Koduõppurid võivad järgida tavapärast septembrist – maini kalendrit, kuid võivad oma soovi kohaselt sellest kõrvale kalduda. Paljud koduõppurid tegelevad akadeemilise poolega aasta ringi. Nii tehes võivad nad oma pause teha millal iganes vaja peaks minema sh puhkama koos perega just kõige soodsamate reisipakkumiste ajal.  Jaotades kogu akadeemilise kava aasta peale laiali on võimalik hajutada pinget „kõigega mis on vaja ära teha“ osas. Kui haigused, puhkused või kevadised palavikud nõuavad oma, siis võivad koduõppurid vabalt jätta asjad sinna, kus need parasjagu on. Ja veelkord – koduõppe moraal seisneb reeglite allutamises oma vajadustele! 

Reegel # 6 – Lapsed sotsialiseeruvad paremini oma eakaaslaste keskel.
Pean ütlema, et ei ole ühtki teist reeglit, mida ma nii hea meelega murran! 
Mul ei ole õrna aimugi sellest, kuidas on just see saanud selliseks mitteametlikuks ülilevinud seaduseks. Isegi need, kes seda reeglit järgivad kipuvad sageli kaeblema sellega kaasneva probleemipuntra üle – koolikiusamine ja -vägivald, narkootikumide levik ja seksism ja lugupidamatus täiskasvanute vastu … tuleb ikka imestada selle üle, miks me arvame, et 13 aastasele on parim teiste 13 aastaste seltskond. 
Koduõppurid teavad selle aja väärtust, mis on veedetud teiste täiskasvanutega koos – nende vastutustundlike täiskasvanutega, kes neid armastavad ja peavad eelkõige silmas nende huve. Nii nagu me ei jätaks oma laste akadeemilist haridust nende eakaaslaste hooleks (kuna samas eas sõpradel ei ole seda küpsust ja arukust, et anda edasi teadmisi akadeemiliseks eduks). Nii ei usu koduõppurid ka seda, et samaealiste seltskond on võimeline pakkuma meie lastele sotsiaalset kompetentsust. Ja otsustades igas üldhariduslikus koolis eksisteerivate erinevate sotsiaalsete haiguste üle, on täiesti selge, et liiga palju eakaaslasi pakuvad hoopis vastupidist tulemust – sellist haridust ei soovi oma lapsele ükski vanem. 
Enamik koduõppuritest murrab seda reeglit mõnuga, kuna nad teavad, et pakkudes lapsele võimalust igapäevaselt puutuda kokku erinevas eas inimestega, kellel on erinev elukogemus ja taust, saab ta oskuse suhelda reaalse ümbritseva maailmaga.

Koduõppe blogi lauhgwithus pidav Ester Irish toob näite oma kahe lapse suhtlemise erinevustest: Mis puutub väitesse, et koduõppe lapsed on sotsialiseerimata, siis see on muidugi vale. Minu kaks last on erinevad nagu öö ja päev. Üks on suur suhtleja ja elav ning teine häbelik. Mõlemad on koduõppel. Olen julgustanud oma häbelikku last astuma välja tema mugavustsoonist, kuid samas hoidnud tal tema enda teadmata silma peal. Ta on iseloomult nii väga oma isa moodi. Kunagi, kui kerkis üles küsimus tema häbelikkuse ja sotsialiseerumise osas, siis tema isa ütles: „Mina käisin ju tavakoolis ja ma olin häbelik ning olen seda jätkuvalt ka praegu!“ See vastus avas mu silmad. 

Sotsiaalsed haigused teismeliste hulgas suitsetamine, alkoholi tarbimine, narkootikumid, kaklemine, vandalism. Need kõik on esindatud koolis täies ulatuses, kuna ühes koos viibib liiga palju üheealisi. Ma ei nimetaks seda ainult teismeliste probleemiks, kuna sel ajal, kui ma elasin kooli kõrval – sattus minu vaatevälja päris palju suitsumehi algklassidest.

Reegel #7 – Õpilased peavad arenema samas tempos igas aines ja püsima vastava klassi tasemel. 
Ausalt öeldes see „ kooliseadus“ ei kehti ka tavakoolis käivate õpilaste kohta. Mõelge vaid! Kas saaks tegelikult mingil teatud hetkel olla samal tasemel igas akadeemilises aines? 
Reaalsus on selline, et õpilased arenevad omas tempos ja erinevates ainetes on ka tempo erinev. Seda seetõttu, et iga inimene on mõnedes asjades parem, kui teistes. Tavakoolis, kus suur hulk õpilasi peavad koos õppima, ei ole võimalik õpet iga aine ja õpilase osas individualiseerida. Koduõppes saavad lapsed akadeemilises plaanis olla vabalt seal, kus nad on. Kui nad on matemaatikasõbrad, siis nad võivad ühe aastaga võtta läbi mitme klassi materjali. Kui nad on kimpus lugemisega, siis puudub „mahajäämus“. Nad lihtsalt lähevad edasi viisil, mis muudab õppimise nende jaoks efektiivseks. Hinded ei mängi koduõppes mingit rolli. Õppurid lähevad igas aines edasi nii kiiresti või aeglaselt, kui vaja. Paljud koduõppurid on erinevates ainetes erinevate klasside tasemel!
Selle reegli rikkumine tähendab seda, et ei arvestata massidele ette kirjutatud tasemetega, vaid lähtutakse iga õpilase unikaalsusest.
Reegel #8 – Lapsi on vaja testida (eksamid/kontrolltööd), et teha kindlaks, kuidas neil akadeemiliselt läheb. 
Kontrollimine on üldhariduslikus koolis kindlasti üsna üle võlli keeratud – seda isegi niivõrd, et juba on üldiselt püstitatud küsimus, mil määral me oleme õppimisprotsessi ohverdanud laste allutamisega „teadmiste kontrollile“.   Kahjuks ei ole selline kontrolltööde kasutamise andumus teinud laste haridust paremaks. Kuigi reeglina enamik koduõppureid ei kasuta teste ja kontrolltöid üldse, on USAs osariike, kus  standardne testimine on koduõppe puhul nõutav.
Kuna vanemad tegelevad lastega nö üks ühele, siis nad juba niigi on teadlikud oma laste akadeemilistest tugevustest ja nõrkustest. Küsimustikud ja testid võimaldavad õppuritel praktiseerida oma tulevaseks akadeemiliseks karjääriks (juhul kui nad tahavad edasi õppida ülikoolis), kuid neis testides nõutavat  infot on võimalik näha lihtsalt oma päeva või teatud ajavahemiku tööd üle vaadates.  
Koduõppurite lähenemine on: vähem kontrollimist, rohkem õppimist. Uuringud või esseed, teadusprojektid, jutustamine on viisid, kuidas koduõppurid hindamata ning kontrolltöid tegemata oma akadeemilise õppe taset kokku võtavad.  Eks traditsioonilistel eksamitel on oma aeg ja koht. Koduõppurid mõistavad, et õppimine on terviklik protsess, mis on enamat, kui eksamil saadud punktisumma. Eksamitel kasutatavate testide puhul jääb laste intellektuaalne võimekus sh loovus, enesedistsipliin, motivatsioon arvesse võtmata. Seda reeglit murdes leiad ennast teadvustamas  oma lapse tegelikku arengut ja see annab sulle palju enam. 
Ma tean, et see on hirmutav. Ma tean, et sa kardad võimalikke tagajärgi. Ma tean, et on raske ette kujutada maailma, kus kandvaks ei ole kooli kirjutamata seadused. Tea, et on väga palju neid, kes on enne sind selle tee läbi käinud ja on väga rahul, et nad seda tegid. Tee lihtsalt üks sügav hingetõmme ja mine oma teed – teed, mis kulgeb just sinu unikaalse lapse jaoks. Lõpuks võida sa oma rada mööda sammudes leida end akadeemilise vabaduse õhkkonnas – kohas, kus sinu laps mitte ainult ei saa suurepärast haridust vaid armastab õppimist igal hetkel, mil ta oma rada käib!

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar