pühapäev, 24. veebruar 2013

Vabaõpe: Tera Wagner intervjuu


Leidsin veel paar inimest, kelle vastuseid  on minult nii mõnigi inimene küsinud...
Tara Wagner on oma sõnul: ema ja armastaja, kirjanik ja maheda elustiili järgija, spetsialiseerunud elukogemustele, orgaanilisele lastekasvatusele ja elamisele. Ta reisib koos abikaasaga ja pojaga ringi kogu  USA-s ja seda autoga, mis sõidab taimeõlil ja päikesepatareidel. Tema blogid   SustainableBabySteps.com.
 


Kuna sinust sai vabaõppur?
Ma lahkusin „ametlikult“ koolist, kui olin 9 klassiga poole peal (14 eluaastal).  Vaimselt olin seda teinud juba mõned aastad varem.

Kaua olid sa vabaõppel? 
Jäingi vabaõppele kogu keskkooli ajaks ja kolledži asemel valisin massaažiõpingud ning õppisin ise ka ettevõtlust. 

Kui vana oled sa praegu?29

Sinu vanemad valisid vabaõppe, kas sina tead, mis oli selle põhjuseks?Minu ema ei valinud seda, kuid ta toetas minu valikut nö uskumuse „kool ei ole kõigi jaoks“  sildi all ja selle ideega suutsin ma ka edukas olla. 

Sa valisid koolist lahkumise, räägi sellest, mis sundis sind seda tegema? Ja kuidas nägi lahkumisprotsess välja, st kuidas reageerisid õpetajad, vanemad, sõbrad? Milliste väljakutsetega pidid silmitsi seisma? 
Ma nautisin koolis käimist ja koolis olemist kuskil 7 klassini. Kuid kooli vahetusega toimus mingi segadus ja administratsioon pani mind tundidesse, mida ma olin juba läbinud. Mul hakkas väga igav ja ma ei nautinud seda enam, ma ei tundnud enam rõõmu. Mul ei olnud mingeid arusaamatusi ega dramaatilisi stseene administratsiooniga, tundsin ennast alati kõige paremini täiskasvanute seltskonnas. 
Kuni 9. klassini oli minu lemmikuks Inglise keel, kuid 9. klassis sai  sellest kõige vastumeelsem aine. Selle asemel, et tegeleda armastatud lugemise ja kirjutamisega – tuli ikka õppida  suurt ja väikest algustähte, ma pidin õpetajat veenma, et oskan teha vahet hüüu- ja küsimärgil. Õpetaja selgitas mulle, et kui see oleks tõsi, siis ma ei peaks olema selles klassis ja administratsioon oleks mind pannud teise klassi.
Minu eemaldumine koolist algas tundide vahelejätmisega. Käsin ainult neis tundides, mis mulle meeldisid (tol ajal olin huvitatud teadusest ja arvutist). Mind hakati kahtlustama ja nö peatati.
Ma küsisin emalt, kas ma võiksin jääda koduõppele. Me ei olnud kunagi midagi vabaõppest kuulnud.  Ei olnud kunagi kokku puutunud koduõppijatega.  Kuid ma tundsin ennast oma otsustes väga kindlalt ja oma ema toetusega sai see teoks.
Kõige suuremaks väljakutseks oli eakaaslaste suhtumine. Kuna ma ei olnud kunagi suhelnud teiste koduõppijatega  ja ei olnud midagi koduõppest kuulnud, siis veetsin ikka aega oma endiste koolisõpradega.  Seetõttu aga olin ikkagi kistud nö koolidraamadesse.   Minu vaated olid nende vaadetest mõjutatud ja need ei kadunud enne, kui mõne aasta pärast hakkasin otsima uut infot või ideid ja viise, kuidas elada.

Kui ma sain aru, et vabaõpe on viis, kuidas me elame, siis võib öelda, et keskkooli aja jooksul toimus nö vabanemine koolisüsteemist. Tegin palju ebatervislikke valikuid, et saavutada oma autonoomia, sain palju vastandlikke  kogemusi, mis näitasid mulle selgelt, mida ma oma ellu rohkem ei soovi.

Mis on sinu arvates vabaõppe juures kõige parem?Kõige parem? See tuleneb vabadusest: vabadus luua ise oma elu, kasvada  takistamatult, avastada piiranguteta. Hämmastavad asjad juhtuvad vabaduses.

Mis on vabaõppe juures raskeim (halvim)?Arvan, et üldkehtiva normi vastu minek ja kui see minek on ilma lähedaste toetuseta siis on väga raske. Kui inimene elab kohas, kus ei ole toetavat koduõppe kogukonda, on nad rohkem haavatavad  kriitika või enamuse poolt tunnustatud mõtteviiside surve tõttu. 

Kas sa otsustasid mitte minna kolledžisse ja ülikooli? Kui jah, siis kas sa räägiksid oma kogemusest ja mida sa otsustasid alternatiivina?  
Ma ei tundnud vajadust kolledžiõpingute järele, et teha tööd, mis mulle tol ajal meeldis   (massaaž). Valisin massaažikooli.
Hiljem avasin oma äri ilma igasuguse ettevõtluskoolituseta. Hiljem tuli juba arusaamine, et on mõttetu raisata palju aega ja kümneid tuhandeid dollareid kolledžile, kui ma võin seda kõike ise õppida. Eriti praegu, kui meil on nii palju materjali ja infot vabalt saada. Selles infoajastus ei näe kolledžil mõtet.
Sellega ma ei taha öelda, nagu ma ei võiks võtta vajadusel mõne kursuse. Kuid ma ei tunne,  et vajaksin diplomit nende asjade osas, mida soovin oma elus teha. Ma ei tunne ka mingit vajadust tõestada kellelegi teisele, et tean midagi või oskan midagi teha. Seni, kuni ma ei kavatse hakata arstiks, ei näe põhjust seda seisukohta muuta. 

Teenid sa sel viisil raha? J Mis töid oled sa teinud?
Teismelisena olid mul mitmed tööd kassapidaja või sekretärina. Need ei kestnud kaua, kuna ma ei nautinud neid töid ega ka seda raha, mida ma nende tööde eest sain. Soovisin midagi enamat enda jaoks.  Olles juba aru saanud, et ma ei  vaja keskkooli, mida ainult arvati vaja olevat siis tuli kohe ka teadmine, et ma ei vaja mitte midagi sellist, mis minu jaoks ei toimi.

Nüüd ma olen ettevõtja: ma kirjutan ja pean blogi, vabaõpetan, olen massöör, fotograaf, vabakutseline. Ma teen asju, mida tehes haarab mind kirg: Ma ei vali töid sunnist ega tundest, et pean seda tegema.  Maailm on nii suur ja siin on nii palju teha. 
Kas  sa oled leidnud töö, mis on rahuldustpakkuv? 
Jah, kindlasti. Ma armastan seda, mida ma teen ja olen kindel, et kui see muutub, siis teen ma midagi muud. 
Kas sa arvad, et vabaõpe on mõjutanud seda, kui raske või kerge on tööd saada/raha teenida?
Mitte eriti, vähemalt mitte nii nagu mina vabaõpet näen. Ma ei mõtle, et vabaõpe on mulle avanud või sulgenud võimalusi.  Ma mõtlen et see on lihtsalt andnud mulle vabaduse loomaks mind ennast ja toetanud minu sisemisi võimalusi.  Pigem nii, et tavakool on seisnud mul tee peal ees, vabaõpe aga hoidnud minu tee vabana. 

Kas sa tunned, et vabaõpe on mõjutanud seda, mil viisil sa raha teenid või tööd teed?Jah. Mulle ei ole tunnet „ma pean“ tegema seda, mida ma ei naudi . Ma olen soovinud palju loomingulist vabadust. Kuna ei ole töötanud kellegi teise heaks üle kümne aasta, siis oleks väga raske teha tööd ilma loomingulisuse ja iseseisvuseta. 

Millist osa sinu elus vabaõpe mängib?Väga suurt! See on mõjutanud minu elu iga tahku. Alates minu suhetest abikaasaga, minu lapsevanemaks olemist, minu tööd, minu suhtumist poliitikasse ja tervisesse jne.

Minu jaoks baseerub kõik vabadusel, tervikliku isiku toetamisel ja ilma hirmudeta elamisel.

Kui sa saaksid ajas tagasi minna, kas on midagi mida sa oma hariduslikul teel muudaksid? 
Ma ei usu, et ma saaksin. Kuid ma olen mänginud mõttega, et kuidas oleksid asjad läinud, kui lahkunuksin koolist varem  või kontakteerunud mõttekaaslastega mujalt. Kuid ikkagi need on olnud minu kogemused ja eksimused, need on  mind vorminud ja need on mu aidanud kasvada. 

Kas sa oma lapsi kasvataksid vabaõppel?
 Zeb (praegu  11 aastane) oli paar aastat erakoolis ja see ei olnud talle just hea kogemus. Kuigi ma ise lahkusin koolist teismelisena, olid mul ikkagi teatud piiratud vaated sellele, „kuna“ peaks inimene süsteemist väljuma (umbes nii, et „loomulikult kool ei ole igaühele, kuid alguse võiks ikka ära teha“).  Mul on veel palju detoksit seoses kooliga vaja läbi tehaJ.
Kuid mõningase toetusega toibusin ma kiireltJ. Peale seda, võtsime lapse kiiresti koolist tagasi. Ma õppisin usaldama mitte ainult enda instinkte, vaid ka oma lapse loomulikke instinkte ja valikuid. 

Mis nõu annaksid sa teismelisele, kes soovib koolist lahkuda?
Usalda oma instinkte. Proovi uusi asju. Ole kontaktis uute inimestega. Võta omale aega. Kiirusta! Elu on täis nii palju võimalusi, enamik neist kuskil peidus ja ootavad sinu kirglikku tegutsemist.
 
Mis nõu annaksid neile, kes soovivad kolledži ja ülikooli kas vahele jätta või sealt ära tulla?
Ma annaksin igale ühele täpselt sama nõu, iga otsuse puhul. Kolledž on lihtsalt üks võimalus. See ei sulge ega ava ühtegi teist teed.  Usalda oma instinkte. Käi seda teed, mida mööda sa soovid minna. Ja ära jää seisma, et kuulata teiste inimeste hirme.  Ka enda omi mitte. 

Mis nõu annaksid sa vanematele, kes mõtlevad oma lapsi vabakoolitada?Võtke aeg maha ja seejärel kulutage palju aega, et luua kontakt ja usaldage rohkem kui kunagi varem.
Hakake looma läbi huvide, tõmmates nii oma ellu ligi uusi asju  ja inimesi. Looge külluslik keskkond, milles saab edasi  liikuda kogu pere. Ärge laske end mähkida kellegi teise hirmudesse ja ärge kandke lastele üle oma hirme, soove ja uskumusi.   

Kas on midagi veel, mida soovid öelda selle teema kohta?
Ära lase ennast sildistada. Vabaõppe „silt“ võib olla vabastav …  võib olla siduv. Siltide asemel leia viisid, kuidas sina ise ja teised soovivad end tunda: rõõmsalt, kontaktis olles, seikluslikult? Keskendu nendele asjadele ja lase vabadusel, usaldusel ja kaastundel olla sinu nurgakivideks.

u nurgakivideks. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar