Pühapäev, 12. mai 2013

Lapsega suhtlemine käesolevas hetkes Naomi Aldort S.A.L.V.E


Naomi Aldort PhD, pakub lapse tunnete tunnistamiseks ja kinnitamiseks alljärgnevat 

S.A.L.V.E. (päästma inglise k.)
Paljud vanemad küsivad õigeid sõnu, mis aitaksid neil muuta eitamist kinnitamiseks. S.A.L.V.E. on vahend, mis aitab liikuda lapsest arusaamise poole ja lubama lapsel olla autentne ja jääda oma tunnetega praegusesse hetke.
S. – Eralda ennast oma lapse käitumisest ja emotsioonidest hääletu sisekõnelusega (S – silent self talk). See on raskeim samm; kui sa  sellega hakkama saad, tuleb ülejäänu iseenesest. Märka, millal sinu lapse käitumine kutsub esile sinu reaktsiooni ja sinu mõistus paneb sulle suhu teatud sõnad. See on nagu ise käima hakkav arvuti: sinu laps teeb midagi ja sinu meeles avanevad automaatselt aknad. See ei oleks kahjulik, kui sa laseksid neil sõnadel tulla hääletult. Kui oled endast väljas, siis ei ole hea öelda välja ega teha seda, mida meel sulle dikteerib – see teeb situatsiooni ainult hullemaks. See ei ole see, mida sa tegelikult öelda tahad. See ei esinda sinu tegelikku kavatsust ja on seega mitteautentne. Mitteautentsust näitab see, et hiljem sa kahetsed oma sõnu ja tegusid ning see ehitab seina sinu ja lapse vahele.
Et vältida lapsele haiget tegemist, loe neid sõnu oma meeles hääletult – justkui peas olevalt tahvlilt. Märka neid sõnu, mida sa peaaegu oleksid võimeline välja ütlema. Lase oma peas endal täielikult väljenduda, ka piltidel-tegudel,mida sa tahaksid kohe ette võtta või minevikumälestustel. Lase neil tulla ja jälgi neid tähelepanelikult. See võtab kõigest minuti ja ei kahjusta mitte kedagi.  See on vana plaat, mis käib sinu peas ja sel ei ole minit pistmist selle isikuga, kes sa oled praegu.
Loomulikult oma mõtete uurimine võib võtta palju enam aega, kui üks minut. Kuid antud juhul alusta lihtsalt nende mõtete märkamise ja aktsepteerimisega. Kirjuta oma mõtted üles ja saad hiljem nendega rohkem tegeleda. Aja jooksul saavutad sa suurema kontrolli oma meele üle ja oled võimeline vajadusel seda väikest protsessi koheselt läbi viima.
Mõtete inspekteerimine:
Kontrolli oma sõnade, mis tulenevad vihast/murest/kriitikast/ erutusest/häiritusest, paikapidavust. Kas need on tõepoolest SINU SÕNAD? Kas sa tõepoolest USUD NEID? Mõtted nagu: „Ta ei õpi ka kunagi,“ „Ta ei peaks nii käituma,“ või „Ta peaks juba suutma vastutada“ on üha uuesti käiatavad vanad plaadid, millega sa üldse ei pruugigi nõus olla. Võib olla on need laused, mida ütlevad teised, võib-olla on need sinu hirmud, sinu mälestused, sinu enda pürgimused. Igal juhul on need sinu tee peal ees ja takistavad sul armastamast oma last sellisena nagu ta on.
*      Märka, mida need mõtted sinuga teevad, kui sa võtad neid tõsiselt. Kujuta ette, kuidas sa kohtleksid oma last nende mõtete mõjul.
*      Arutle, kes sa võiksid olla, kui mõte ei täidaks sinu pead. Ilma mõtteta oled sa vaba vastamaks oma lapsele. Kujutle ette sama situatsiooni oma lapsega – ainult ilma mõteteta, mis sinu peas kutsuvad esile kontrollivajaduse ja eitamise. Sina hoiad mõtet kinni. Lihtsalt kujutle, kes sa oleksid ilma selleta. Ilma limiteeriva mõtteta võib sinu tingimusteta armastus esile kerkida.
*      Kontrolli järele ja vaata, kas see mida sinu meel tahab öelda lapsele, ei käi mitte sinu enese kohta. Tavaliselt me näeme teistes neid asju, mida peaksime enda kohta kuulma.  „Ta ei peaks nii käituma“ muutuks seega lauseks „Mina ei peaks nii käituma … oma lapsega.“ „Ta ei õpi kunagi“ väitest võiks samuti aru saada, kui üleskutset vaadata enda võimet õppida lapsevanemaks olemist. Ja seda lauset: „Ta peaks võtma vastutuse“ saab näha kui suurimat juhist sulle endale, et sa oleksid võimeline võtma vastutuse nii oma meele reaktsioonide, kui ka muude eluvaldkondade osas.

Kui sa juba ükskord taipad, et mõtted ajavad sind segadusse, siis avastad, et tegelikult oled sa tingimusteta armastus.  Mõtete sasipundar eemaldub ja valgus, kes sa tegelikult oled särab sinust läbi ja last nähakse läbi selle valguse.

  1. – (ingl. k. attention) Tähelepanu lapsele. Kui sa oled hääletult oma sisemisi mõtteid ( milledel ei ole sinu lapsega mingit pistmist) uurinud, siis suuna tähelepanu iseendalt ja oma sisemiselt monoloogilt lapsele.
L. – (ingl. k. listen) Kuula, MIDA sinu laps ütleb või millele tema tegu võib viidata. Kuula veel. Leia lapsega silmside ja küsi küsimusi, mis annavad lapsele võimaluse rääkida veidi enam. Kui laps väljendab ennast mitteverbaalselt, siis anna märku, et sa saad temast aru.
V.- (ingl. k. validate) Kinnita dramatiseerimata ja oma arvamust lisamata  lapse tundeid ja vajadusi, mida ta väljendab. Kuulamine ja kinnitamine on armastuse (love) koostisosad (LoVe).
E. – (ingl. k. empower) Anna lapsele võimalus ise lahendada oma probleem tema teelt ära minnes ja teda usaldades. Näita usku tema võimekusse ja ära kiirusta kõike parandama. Lapsed tulevad välja enda nõudmiste, lahenduste ja ideedega, kui tunnevad ennast võimekatena, usaldatutena ja vabadena vanemate ootustest või emotsioonidest. Tunded on verstapostid sellel teel, mis lubavad võimsalt tegutseda. Kui tunded on lõpuks väljendatud, saab laps tagasi oma vabaduse  ja keskendumisvõime ning seejärel, kas laseb oma nõudmisel hajuda või töötab välja lahenduse. Oma loomulikul ja kiirel moel teeb tema sedasama, mida sina oma hääletu sisemise monoloogi ajal.
Näide:
9 aastane Clint nuttis, kuna tema õde Joy ei soovinud lõpetada ühiselt alustatud Monopoly mängu. „Ma tahan mängu lõpetada. Ma olin võidule nii lähedal!“ karjus Clint.
Tema ema Ella oli juba valmis korra majja lööma, kuid ta võttis omale hetke aega, et eraldada enda reaktsioon laste vaidlusest. Ta lasi hääletult tulla oma peas oleva monoloogi ( S täht S.A.L.V.E.). Ta kujutles ennast karjumas tütre peale, nimetades teda ebasõbralikuks ja taktituks ning käskides tal mängu jätkata. Ema kontrollis oma peas olevaid mõtteid ja ta sai aru, et need ei vasta tõele. Tütar ei olnud ei üldse ebasõbralik ja tema võime ennast kehtestada oli suurepärane. Ema lubas neil mõtetel olla (neid maha surumata-eitamata)  ja läks edasi A. juurde ehk pööras tähelepanu nüüd Clint ja Joy jutuajamisele. Ta kuulas.
„Nii, sa olid väga elevil, kuna sul oli võimalus võita. Oled sa nüüd pettunud, et sa ei saanud mängu lõpetada?“
„Ma olen marus. Ma tahan mängu lõpetada,“ ütles Clint nõudlikult
„Ma kuulsin, et sa tahad mängu lõpetada ja Joy ei taha mängida.“
„Ma olin võidule nii lähedal ja sellepärast Joy pooleli jättiski,“ ütles Clint
Ella jätkas Kinnitamist (V.) ja Kuulamist (L.), kuid ei muutnud Clinti jaoks tegelikkust. Ta andis ütlusega: “Ma kuulen sind, ma ei näe probleemi ja usun, et sa suudad sellega ise toime tulla.“  poisile võimaluse kasutada oma jõudu, ennast vahele segamata ja tegelikkust parandamata.
Mõni aeg peale seda vestlust alustati teist jutuajamist.
Clinti kuulati. Ta tundis sidet emaga, kes kinnitas tema tundeid ja kordas arusaavalt toimunud fakte tema seletuste kohaselt. Ema ei lisanud situatsioonile draamat; ta ei lisanud omi emotsioone või arvamusi. Tema usaldus ja kohalolek andsid võimaluse Clintil edasi liikuda.

Väikesed lapsed tunnevad olukorda kinnitatuna (validate) kõige rohkem siis, kui fakti ennast tunnustatakse.
Näide:
5 aastane Orna tuli basseinist välja ja nuttis meeleheitlikult, kuna ta soovis jääda kauemaks. Ujula suleti päeva ajaks. Tema ema Donna pani last riidesse, et nad saaksid minna ujulast välja. Ornat riietades kinnitas ema lapse kogemusi:
„Sa armastad vees mängida. Kas sa oleksid tahtnud jääda kauemaks?“
Orna vastas: „Jah, ma tahan veel rohkem hüpata.“
Ema jätkas: „Ma tean. Sa ei tahtnud veel veest välja tulla, kui meile öeldi, et tuleb minna.“
Orna peatas nutmise ja ütles: „ Ma armastan basseini.“
„Jah,“ ütles Donna, „ja sulle ei meeldi, kui sa pead basseinist välja tulema.“
„Ema,“ vastas rahunenud Orna, „Mul pole enam midagi häda. Ma tahan koju minna.“

Donna kinnitas tütrele ainult fakte ja Orna tundis ühendust emaga. Lapsed ei klammerdu ausate emotsioonidel külge. Nad liiguvad võimsalt ja kergelt edasi, kuna neil ei ole mineviku taaka kukil. Vältige õpetamast lastele täiskasvanute kunsti „see on kellegi süü tõttu.“ Täiskasvanud lähevad vahel edasi ja püüavad süüd kellegi teise kaela veeretada ning süüdistades kultuuri või ka valitsust.
Kinnitage ja eeldage, et laps suudab edasi liikuda; eeldage lapsest, et ta ei võta oma emotsioone liiga tõsiselt ja suudab neist õppida. Emotsioonid on   mahalaadimise vorm, täpselt nagu higistamine või WC-s käimine. Emotsioonid on vaja ära tunda samamoodi nagu on vaja higi maha pesta. Niipea, kui lapse vajadusest on aru saadud, liigub ta edasi.
Mõnikord võib kinnitamine häirida lapse privaatsust ja autonoomiat. Kui laps on endast väljas, siis võib ta leida, et sinu hoolitsevad sõnad on haavavad. Laps võib pidada ka kinnitamist teatud juhul ülearuseks.  Ta EI TAHA, et tema endast väljamineku põhjust märgitakse. Sellega ütleb laps teile: „Kui ma olen endast väljas , lase mul olla, kuid ära ütle, et sa mind näed.“ Kui lapsel on selline vaikse ärakuulamise vajadus, siis iga liigne sõna võib teda veel rohkem ärritada.
Näide:
5 aastane Amber ehitas torni. Torn kukkus ümber ja Amber läks endast välja. Tema vanaema tuli tuppa ja kinnitas: „ Oh, kas sa oled kurb? Kas sa soovisid, et see poleks ümber kukkunud?“
Amber lõi vihaselt ümber ka ülejäänud klotsid ja karjus: „Ära ütle midagi!!!“
Vanaema istus vaikselt, saades aru oma veast.
Amber istus põrandale ja loopis vihaselt klotse enda ümber laiali. Ta karjus: Lollid klotsid, loll põrand, loll mina!“ Ta loopis klotse laiali üle kogu toa. Vanaema oli vaikselt, kui tähelepanelikult käesolevas hetkes ja Amber vastas tema tähelepanelikkusele täiel rinnal oma emotsiooni väljendades. Kui see oli tehtud, tõusis ta püsti, korjas oma klotsid kokku ja ehitas rahulikult uue torni.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar