Mis ilma koolita kasvanud lastest välja tuleb?

Elust enesest õppimise eestkõneleja kirjanik ja kirjastaja Wendy Priesnitz artikleid olen tõlkinud siia blogisse varasemalt:

https://paikesekool.blogspot.com/2013/03/reaalses-elus-toimetulek-kas-kool-on.html

https://paikesekool.blogspot.com/2013/03/sotsialiseerumise-kusimus-veel-uhe.html

https://paikesekool.blogspot.com/2014/08/wendy-priesnitz-on-2taiskasvanud-tutre.html

https://paikesekool.blogspot.com/2015/06/hirm-on-tanapaeval-kapaljude-teiste.html

https://paikesekool.blogspot.com/2019/01/muutuv-tegelik-maailm-vabaoppurite.html

Wendy Priesnitz kirjutab: 

Minu käest küsiti hiljuti, kas ma arvan, et minu pere ilma koolita kasvamisene oli edukas. Kui ma palusin täpsustada, mida edu all silma pidada, siis takerdus küsija oma enda huvide ringi: Kas meie nüüdseks täiskasvanud tütred tulid välja nii, nagu me lootsime? Ma vastan nii:   

Meie perekonnas on elust õppimise ja lapsevanemaks olemise alusteks lugupidamine ja usaldus. Ja me ei kasvatanud oma tütreid lugupidamise ja usaldusega mitte seetõttu, et meil oli silme ees mingi sihtmärk, kuidas nad peaksid välja tulema. Ma arvan, et kui selline siht on silme ees, siis välja tuleb just vastupidine. Me kohtlesime neid nii seetõttu, et me teeksime sama iga inimolevuse puhul ja see tundus õige asi, mida teha.   

Life Learning Magazine  veebisaidil on sadu artikleid, mis käsitlevad laste ja noorte kasvamist usaldamise ja lugupidamise keskkonnas.  Kuid meie perekonnas oli siinjuures veel arusaamine, et et meie lapsed ei olnud tooted, mida oleks meie soovide järgi vormitud, samuti vältisime sundi, manipuleerimist, häbistamist ja täiskasvanute privileege. Positiivses võtmes avaldus see muuhulgas -  kaitstes ja arendades nende kaasasündinud armastust õppimise ja õpimotivatsiooni osas,    toetades nende õigust uurida ja mõista, kes nad olid, ning pakkudes neile vabadust ja võimalusi teha oma otsuseid ja valida, kellega nad soovivad läbi käia.  Meie lugupidamine ja usaldus laste vastu ei olnud tingitud meie ootustest nende valikute suhtes – kas siis nüüd või hiljem täiskasvanuna – vaid seetõttu, et see oli õige asi, mida teha.   

Koos oma usuga sellesse, et laste lugupidamisega kohtlemine on lihtsalt elementaarne inimlik käitumine, me lootsime, nagu enamik vanemaid, et meie tütred kasvavad üles tervete, õnnelike ja oskavad aru saada asjadest, mis on neile tähtsad. Siiski pole olemas ühtegi teadmiste kogumit ega kogemuste ja elukäikude kogumit, mis sobiks kõigile ja mis meie kiiresti muutuvas maailmas ei vananeks. Kuid kui lapsed elavad elu nende endi tingimuste järgi, ilma et püüaksid vastata kellegi teise ootustele, siis sa nad võivad olla edukad nende endi määratluse järgi.  Seega me andsime oma tütardele traditsioonilised juured ja tiivad. Me tagasime neile koolivaba, toetava tingimusteta armastuse, usaluse ja lugupidamisega keskkonna. Olime kindlad, et see võimaldab neil edukalt toime tulla kõigega, millega nad elus kokku võivad puutuda. See oli õige asi, mida teha.