Arvutiteaduse professor Roger Schank: iga gümnaasiumis õpetatav aine on viga

Kognitiivteadlane, tehisintellekti teoreetik ja haridusreformist Roger C. Schank  on õpetanud Stanfordi ja Yale ülikoolides ning  on arvutiteaduse, psühholoogia ja hariduse  emeriitprofessor Northwestern Ülikoolis. Õppeteaduste Instituudi endise juhatajana on ta kirjutanud ka “Teaching Minds: How Cognitive Science Can Save Our Schools.”

Tõlkisin artikli Schanki kodulehelt:

Kirjutasin kunagi artikli Washington Posti sellest, et algebra on kasutu ja seda ei peaks gümnaasiumis õpetatama.   Vihakirjade tulv oli meeletu. Nende autoriteks olid peamiselt matemaatikaõpetajad. Peamiselt süüdistati mind irratsionaalsuses ja mõtlemisvõimetuses ning väideti, et matemaatika õpetab inimesi mõtlema. See on päris naljakas, sest kui matemaatika peaks õpetama mõtlema, nagu nad väidavad, võisid nad minu tausta uurida ja avastada, et ma pole mitte ainult tegelenud kolledžis matemaatikaga, vaid olen ka arvutiteaduse professor.

Muidugi pole ma ainult gümnaasiumi matemaatika vastu. Usun, et iga gümnaasiumis õpetatav aine on viga. See, mida ma siin kirjutan, ajab õpetajaid pöördesse, kuid õpetajad ei ole minu vaenlased. See pole nende süü. Need on hammasrattad süsteemis, mille üle neil puudub kontroll. Usun, et on palju suurepäraseid õpetajaid, ja usun, et õpetamine ja õpetajad on väga olulised.

Nagu öeldud, otsustasin tuleva kooliaasta auks õpilastele natuke laskemoona anda. Siin on enamus gümnaasiumis läbivõetavaid aineid,  ükshaaval ära toodud, koos selgitusega, miks pole mõtet neid läbi võtta.

Keemia:

Täielik ajaraiskamine. Miks? Kas peate tõesti teadma perioodilise tabeli elemente? Soola valem? Kuidas tasakaalustada keemilist võrrandit? Naeruväärne. Enamik inimesi, kes valivad keemia  kolledžis, kavatsevad saada arstiks ja kuigi keemia on midagi, mida arst peaks teadma, ei õpeta nad seda tavaliselt kolledžis. Miks peaksite teie võtma keemia? Sest teid sunnitakse. Muidu ei viitsiks. Te ei mäleta edaspidises elus sellest midagi (va NaCl).

Ajalugu:

Jah, need, kes ajalugu ei mäleta, on määratud hukule. Ma arvan, et ükski USA president ei ole kunagi ajalugu õppinud, sest kõik nad on unustanud Vietnami sõja õppetunnid, Iraagi ajaloo ja Afganistani välismaiste sissetungide ajaloo. Osalesin kunagi Army War Kolledži  armeeohvitseride tunnis, kus õpetati, et iga  võitlus islamist inspireeritud vägedega on lõppenud halvasti. See on ajalugu, mida tasub teada, kuid keskkoolis seda muidugi ei õpetata. Saate teada ebaõigeid fakte revolutsioonilise sõja, kodusõja ja teise maailmasõja kohta, mis kõik on mõeldud selgeks tegema, et USA on parim riik maailmas. Ja ega me kõiki indiaanlasi ei mõrvanud. Ja orjus polnud ka nii hull. Unusta ära, mida nad sulle ajaloos õpetavad. Lugege seda ise, kui see teid huvitab.  

Inglise keel:

See on aine, millel on oma head küljed. Inglise keeles on täpselt üks asi, millele tasub tähelepanu pöörata. Mitte Dickens (välja arvatud siis, kui teile meeldib Dickens.) Mitte Moby Dick ega Tennyson ega Hawthorne ega Shakespeare (kui muidugi teile meeldib, siis lugege neid.) Oluline on hästi kirjutama õppimine. Hea inglise keele õpetaja annaks teile igapäevaseid kirjutamisülesandeid ja aitaks teil paremini kirjutada (ja rääkida). Ülesannete kirjutamise all ei pea ma silmas ette antud ülesandeid. Ma mõtlen kirjutamist asjadest, millest hoolite, ja oma argumentide kaitsma õppimist. Õppida nautima ka lugemist, kuid see tähendaks raamatute enda poolt valimist ja mitte sellest kokkuvõtte kirjutamist.  

Bioloogia:

Nüüd on siin aine, milda tasuks teada. Kahju küll aga nad ei õpeta teile midagi olulist. Taime hõimkond? Amööbid? Konnade lõikumine? Enam rumalamaks minna ei saagi. Mida sa peaksid õppima? Enda tervise ja oma keha kohta ning kuidas selle eest hoolitseda. Kuid bioloogias nad seda ei õpeta. Nad räägivad sellest tervisetunnis ja anult väikest osa, mis seisneb tavaliselt ametlikes põhjustes, et te ei peaks seksima, ükskõik, mis sellel aastal ka juhtub.

Majandus:

Gümnaasiumi ainena on see  üle mõistuse rumal. Professionaalsed majandusteadlased ei saa tegelikult ökonoomikast aru. Arutelud, mis neil omavahel on, on õelad ja kui majandus kokku kukub, on alati tuhat seletust, millest ükski ei ole gümnaasiumiõpilase jaoks oluline. Mida sa peaksid õppima? Teie isiklikud rahaasjad. Kuidas tasakaalustada oma tšekiraamatut. Kui palju üür ja toit maksavad. Kuidas saate elatist teenida. Mida erinevad töökohad majanduslikult tähendavad ja kuidas neid saada. Õpilane vajab majandusteooriat samapalju, nagu ta vajab veel üht jalga.

Füüsika:

Veel üks mõttetu aine, mis võib tegelikult olla üsna oluline, kui õpetatakse õigeid asju. Pesapalli löömiseks või viskamiseks on vaja füüsikateadmisi. Vabandust. Ma mõtlesin, et mõistusel peavad olema alateadlikud füüsikateadmised. Valemid, mida nad keskkooli füüsikas õpetavad, ei aita. Auto juhtimiseks on vaja teadmisi füüsikast. Sama tehing. Miski, mida nad füüsikakursusel õpetavad, ei aita. Kuid tegelikult on tähtis, et mõistaksite, miks rehvid vihmas libisevad või kuidas pidur töötab või miks aitab sihtmärgi poole vaatamine palli täpsemini visata. Me kasutame füüsikat iga päev oma elus, kuid valemid, mis teile pähe tuubitakse, ja faktid Maa pöörlemise kohta ning planeetide nimed? Ei aita eriti. Vendadel Wrightidel polnud peas muide ühtegi lennundusteooriat. Nad lihtsalt katsetasid asju, kuni nende lennuk lendama hakkas. Seda nimetatakse insenerikunstiks. Proovin asju, et näha, mis töötab. Füüsikud tulid hiljem ja seletasid seda teoreetiliselt. See ei aidanud Wrighti vendi. Miks nad keskkoolis ei õpeta inseneriteadusi? Kuna inseneriteadus polnud 1892. aastal Harvardis aineks (võiksite selle kohta materjali otsida.)

Prantsuse keel:

Veel üks täielik ajaraiskamine. Miks? Kaks põhjust. Esimene on see, et keelt ei saa õppida muul viisil, kui ainult sellesse sukeldudes ja rääkides ning kuulates ja rääkides. Koolis õpetavad nad meeldejätmiseks grammatikareegleid ja muud jama, et nad saaksid teile kontrolltöid teha. Mu tütar ei saanud inglise keeles hinnet „väga hea“, kui elasime Prantsusmaal, hoolimata sellest, et ta oli klassis ainus laps, kes rääkis inglise keelt. Miks? Sest ta ei teadnud inglise keele grammatikareegleid. Sama juhtus ka siis, kui naasesime USA-sse. Ta oskas suurepäraselt prantsuse keelt (seda teeb aasta Prantsusmaal), kuid ei saanud ikkagi prantsuse keeles hinnet „väga hea“. Grammatika on nagu füüsika valemid, teoorias kena, kuid praktikas kasutu, sest praktilised teadmised, mida me kasutame, ei ole teadlikud teadmised.

Teine põhjus on peenem. Koolis ei õpetata prantsuse keeles seda, mida inimesed tegelikult räägivad. Prantsusmaal ei ütle keegi “comment allez-vous?”. Nad ütlevad: “ca va?”. Ja kuna me ei õpeta rääkima, siis kellele on tähtis, kuidas inimesed tegelikult räägivad? Sama kehtib ka vastupidises suunas. Prantslased õpivad ütlema “good-bye”, mida keegi inglise keeles tegelikult ei ütle. Me ütleme „bye”, „see you” ja miljon muud asja, kuid kasutame harva „good bye“ (välja arvatud võib-olla telefoni teel).

Kui soovite keelt õppida, on ainus viis keelekümblus.

Mingi aeg tagasi avaldati ühes Barcelona ajalehes minuga tehtud intervjuu.

Ma ütlen selles intervjuus, et ainus viis, kuidas õppida saame, on tegemise kaudu ja tegevus nõuab pidevat praktikat. Koolides õpetatakse harva tegevuse kaudu, enamasti õpetatakse abstraktseid teooriaid, mis 99% elanikkonnast pole kunagi olulised.

Hispaanias polnud selle üle mingit pahameelt. Vastupidi. Tundub, et Hispaania avalikkusel on tõeliselt koolist kõrini. Kahju, et USA-s see nii pole.

Minu nõuanne. Tea, mis sulle oluline on. Õppige seda. Kui soovite kooli lõpetada, siis õppige ajutiselt asju pähe, kuid olge teadlik, et see mida te pähe ajate on mõttetus. Miski, mida te gümnaasiumis õpite, ei oma teie edasises elus tähtsust.