Lapsed peavad suvel mängima.

 

Fordhamy Ülikooli professor Nicholas Tampio püüab oma Washington Post artiklis "Lapsed vajavad sel suvel mängu, mitte kooli" taaskord leevendada seda mahajäämuse hirmu. Toon artiklist mõned katkendid: 

Ülemaailmne pandeemia on peredelt ja lastelt üsna palju lõivu võtnud. Lapsed ei ole saanud tegeleda tavapärase rutiiniga, istuda klassis koos sõprade ja õpetajatega, külastada mujal elavaid pereliikmeid ega osaleda seltskondlikes tegevustes ilma maskita. Pewi uurimiskeskuse sügisel läbi viidud uuringust selgus, et enamik vanemaid on oma laste emotsionaalse heaolu pärast rohkem mures kui enne pandeemiat. Ja see olukord võib olla hulemakski muutunud, kuna lapsed on veetnud suure osa kooliaastast veebis ja hoidnud sotsiaalset distantsi.

Seistes silmitsi tänavuse kaotuste aastaga on valitsusringkonnad tõstatanud peamiseks probleemiks madalaimad prognoositavad testitulemused; lahenduseks pakutakse laste jätmist suveks kooli, et valmistuda standardiseeritud testideks. Selline lähenemine Covidide ajastu kurbusele ja kaotusele on väga vale: sel suvel peavad lapsed tegema omaalgatuslikke tegevusi, mis on nende endi jaoks kasulikud. See annaks meile õnnelikumad lapsed mis, nagu uuringud on näidanud, viivad hilisemas elus paremate füüsiliste, kognitiivsete, sotsiaalsete, emotsionaalsete ja loominguliste tulemusteni.

2020. aasta lõpus tuli  haridus- ja tööhõivekomisjoni esimees esindaja Robert C. “Bobby” Scott välja ettepanekuga pikendada koolipäevi, kooliaastat, teha suvekooli. See läheks USAle maksma ligikaudu 16 miljardit dollarit.

As parents realize how badly the U.S. botched this school year, we’re furious

Pediatrics ajakirja 2018 artiklis  “The Power of Play” defineeritaks mängu, kui “tegevust, mis on sisemiselt motiveeritud, hõlmab aktiivset tegevust ja mille tulemuseks on rõõmus avastamine“.

Lapsepõlves arendab mäng põhilisi motoorseid oskusi, viib aktiivse eluviisini ja hoiab ära rasvumise. Kividel ronimine annab lastele võimaluse enesekindluse kasvuks, mis teenib neid hästi hilisemas elus. Aktiivsem mäng, nagu kullimängud jms õpetab lastele verbaalseid oskusi, kuna nad peavad pidama läbirääkimisi, kui asjad ähvardavad käest ära minna. Mänguväljakul riskide võtmine lihvib juhtide funktsioneerimise oskusi, nagu keskendumine, probleemide lahendamine ja emotsioonide reguleerimine. Vaheaeg annab erineva taustaga lastele võimaluse sõpradeks saada.

"Mäng on osa meie evolutsioonilisest pärandist," selgitavad autorid, "ja annab meile võimaluse harjutada ja lihvida keerulises maailmas elamiseks vajalikke oskusi."

Ja mis juhtub, kui lastel pole võimalust mängida? Neil pole toksilise stressi vabastamiseks turvalist viisi ja nii võivad nad silma paista asotsiaalse käitumisega. Keskendudes pigem akadeemilistele saavutustele kui mängule, tekivad noortes sageli ärevus, depressioon ja vähene loovus. "Mäng võib olla tõhus vastumürk amügdala (mandelkeha) suuruse, impulsiivsuse, agressiivsuse ja emotsionaalsetel muutustele, mis tulenevad lapsepõlves olulistest raskustest ja toksilisest stressist," väidetakse artiklis.

Tundub, et isegi rohkem kui tavaliselt, vajavad pandeemia ajastu lapsed võimalust mängida, enne kui nad sügisel ametlikku haridust jätkavad. Inglismaal on lapsepõlve arengu eksperdid nõudnud pandeemiast taastumiseks "mängudega suve". Readingi ülikooli lastepsühholoogia professori Helen Doddi sõnul on „lastel vaja aega taasühenduse loomiseks ja sõpradega mängimiseks, neile tuleb meelde tuletada, kui hea tunne on pärast nii pikka ruumis viibimist õues olla ja nad peavad füüsiliselt jälle aktiivselt liikuma. "

Inglismaa juhtivad psühholoogid: (Prof Helen Dodd (University of Reading) on behalf of @playfirstuk: Prof Sam Cartwright-Hatton, Dr Kathryn Lester, Prof Robin Banerjee, Prof Alison Pike, Prof Nicola Yuill and Alison Lacey (University of Sussex); Dr Jenny Gibson and Prof Paul Ramchandani (University of Cambridge); Rachel Hurding (The Ellis C of E Primary School, Barnsley); Dr Maria Loades (University of Bath); Dr James Murray (Guernsey CAMHS); Prof Shirley Reynolds (University of Reading); Dr Wendy Russell (University of Gloucestershire); Zoe Singh (Lydgate Infant School, Sheffield) on oma ühises kirjas avaldanud muret toimuva pärast:

Sussexi ülikooli arengupsühholoogia dotsent dr Kathryn Lester märgib:

 

"Nüüd on olulisem kui kunagi varem, et valitsus seisaks oma  laste vaimse tervise eest. Kuigi arusaadavalt keskendutakse sellele, et lapsed akadeemiliselt järele jõuaksid, teame, et lapsed ei saa emotsionaalselt rabeledes tõhusalt õppida.

"Kui isolatsioonmuutub kergemaks, vajavad lapsed aega ja ruumi, et oma sõpradega uuesti ühendust võtta ja mängida, sest see on oluline nende emotsionaalse heaolu ja õppeedukuse jaoks.

"Koolide ja lapsevanemate jaoks tuleks leevendada survet, et tagada laste akadeemiline järelejõudmine, ning koolidele tuleb anda ressursse ja juhiseid, et keskenduda laste sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu esikohale seadmisele."

Chair of Play of England Anita Grant märgib:

"See on olnud meie kõigi jaoks tohutu ärevuse, hirmu ja stressi aeg ning lapsi on see tabanud kõige raskemini. Ärevust tundvad lapsed ei tunne end turvaliselt. Edasi liikudes peame hoolikalt mõtlema, kuidas toetada laste vaba mängu, võimalust saada uuesti ühendust oma maailmaga ja oma kogukonnas rõõmu tundma.“

„Kõik, mida me taastumisprotsessis teeme, peab toetama lapsi vastupanuvõime suurendamisel, trauma läbi töötamisel, sõprade leidmisel ja enda hästi tundmisel. Mäng on viis, kuidas lapsed teevad kõiki neid asju, nii et mänguruumi, aja ja loa andmine on parim asi, mida me teha saame. "

Kokkuvõtvalt:

„Seda kevadet ja suve ei tohiks täita lisatundidega; lapsed, õpetajad ja vanemad vajavad aega ja ruumi, et taastuda möödunud aasta neile tekitatud stressist“

Koolidele esitatavaid või ka õpilastele esitatavaid nõudeid tuleb lihtsalt kergendada – kui te ka kardate õpitulemuste pärast, siis sellises olukorras lapsed ei ole suutelised õppima. 

Sellised teadlased nagu prof. Yong Zhao ja EdD Christopher Tienken on aastaid rääkinud, et sellised struktureerimata tegevused annavad noortele võimaluse leiutada uusi asju, luua kunstiteoseid, alustada ettevõtteid ja arendada oma andeid...