tag:blogger.com,1999:blog-70024562976635738372024-02-21T01:41:41.215-08:00VabaõpeLäbi elu voolava uudishimu ja avastamisrõõmu kiituseks ...päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.comBlogger130125tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-13832517059384745842022-08-14T01:09:00.003-07:002022-08-14T01:10:45.522-07:00Muresid kooliteemadel...<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjoxx3HyoKv8Z7Da-kTfB_R1BgOzHvZhqw2FzRfrx35s4YIyBE0hlSdqh0eNZkwqeQaheWWk-xekIbhFHFuH1gFxuEFmzub87qUz45Y8XQdeRtdM56l_xtDToj6nvnUj8B1THGcWgWlXE9GEljfLXyGa2QqIkicUQg0JlMVg77gyqRYe3XMWr6PpfoCHA" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1250" data-original-width="835" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEjoxx3HyoKv8Z7Da-kTfB_R1BgOzHvZhqw2FzRfrx35s4YIyBE0hlSdqh0eNZkwqeQaheWWk-xekIbhFHFuH1gFxuEFmzub87qUz45Y8XQdeRtdM56l_xtDToj6nvnUj8B1THGcWgWlXE9GEljfLXyGa2QqIkicUQg0JlMVg77gyqRYe3XMWr6PpfoCHA=w427-h640" width="427" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b>Naomi Fisher</b> on kliiniline psühholoog
ja<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>raamatu „Changing our Minds“ autor. </span></span><span style="font-family: arial; font-size: 16px; text-align: left;">Olen mitu korda varemgi tahtnud tema postitusi jagada, kuid just see – </span></p><blockquote class="twitter-tweet"><p dir="ltr" lang="en"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">When I tell people that I work with children and families who have problems at school, they often nod and look sympathetic. 'Bullying is terrible', they say. Yes. It is, but it's not bullying I hear about most. Here's what families tell me. (with <a href="https://twitter.com/_MissingTheMark?ref_src=twsrc%5Etfw">@_MissingTheMark</a>) 1/ <a href="https://t.co/TfcgSaKsZt">pic.twitter.com/TfcgSaKsZt</a></span></span></p><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">— Naomi Fisher (@naomicfisher) <a href="https://twitter.com/naomicfisher/status/1558474728687501315?ref_src=twsrc%5Etfw">August 13, 2022</a></span></span></blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Naomi Fisher
kirjutab: „Kui ma ütlen inimestele, et töötan laste ja peredega, kellel on
koolis probleeme, siis nad sageli noogutavad ja tunnevad kaasa. "Kiusamine
on kohutav," ütlevad nad. Ning jah. On küll, aga see ei ole kiusamine,
millest ma enamasti kuulen. Siin on, mida pered mulle räägivad:<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">1) Ma räägin emadega, kelle <b>lapsed
ütlevad neile igal õhtul, et nad ei taha homme kooli minna</b> – ja kui nad seda koolile
ütlevad, öeldakse neile, et nad peavad lapsi edasi kooli saatma, muidu muutuvad
lapsed ärevamaks ja nad võivad teatata institutsioonidele koolist puudumisest. Pered
leiavad end ummikseisust.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">2) Räägin lastega, kes räägivad, et nad
ei suuda taluda söögisaali müra ja lõhna ning mänguväljaku kaos hirmutab. Neil
läheb õppetöös hästi ja koolis öeldakse, et siis probleemi polegi, käige aga
edasi. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">3) Räägin noortega, kes on raevukad
reeglite pärast, mis kontrollivad nende elu igat osa, millel pole õppimisega
mingit pistmist – soengud, vaiksed koridorid, mustad kingad-mitte-tossud ja
bleiseri kandmine teel kooli ja tagasi. Kui nad keelduvad, nimetatakse neid
"häirivateks". <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">4) Paljud neist noortest püsivad
koolis vaikselt. <b>Nad näitavad oma viha ja pettumuse välja ainult siis, kui
tunnevad end turvaliselt kodus.</b> Nad plahvatavad ja nende vanemad ei tea, mida
teha. Nad mõtlevad, kas see on nende süü ja kas koolil on õigus, et kõik see on
piiride seadmise probleem. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">5) Pered ütlevad mulle, et nad
tunnevad end survestatuna. Survet, kuna nende laps pole rahul. Muretsemas, et
nad kaotavad töö, sest kool helistab nii sageli. Surve teistelt, kes ütlevad,
et "minu laps ei pääseks kunagi sellise käitumisega". <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Surve järgida seda, kuidas vanemad „peavad“
olema, et nad saaksid süsteemilt abi. <b>Surve olla nõus, olla rahulik ja
positiivne </b>juhuks, kui keegi kirjutab oma aruandesse "ema on ärevuses ja
tõrges ning ei lase last vabaks" (seda juhtub). <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">6) Vanemad räägivad mulle, kui
häbistav tunne on olla see, kelle laps mänguväljakult minema saadetakse. Nad
räägivad mulle, kui süüdi ja hukka mõistetuna end tunnevad ning kuidas nad
väldivad teiste vanemate küsimusi, mis võivad iga hetk pisarateni viia. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">7) Nad ütlevad mulle, et kogu
retoorika kooliskäimise ümber teeb asja hullemaks, sest <b>neid kujutatakse sihitute
vanematena, kes ei viitsi oma lapsi voodist üles ajada,</b> kuigi tegelikkus on
see, et laste kooli toomine võtab kogu energia, mis neil on.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">8) Töötasin ühe väikese tüdrukuga,
kes ütles mulle, et talle tundub, et kool on puur. Ta tundis end loomana, kes
üritas välja pääseda. Ta jooksis minema, ta toodi tagasi ja siis jäi jälgimise
alla (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">in-school suspension</i> - <i style="mso-bidi-font-style: normal;">that a student remains on school grounds
under supervision but does not attend class)</i>, istudes õppealajuhataja
kabinetis. See ei muutnud tema <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>suhtumist
kooli paremaks.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">9) Rääkisin ühe noorega, kellel oli
tserebraalparalüüs ja kellel oli koolis väga raske. Ta sai võimaluse (covidi
ajal) veebiõppeks ning oli nii põnevil matemaatika ja inglise keele õppimisest
– kuni saabus käsk, et asjad peavad <b>"normaalsesse olekusse tagasi
pöörduma"</b> ja kõik pidid isiklikult kohal käima.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">10) Mida rohkem surve kuhjub, seda
hullemaks asjad lähevad. Pered hakkavad pinge all murduma – ja ikkagi
vastatakse neile, et pingutage aga edasi, olenemata tulemustest. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">11) See ei ole koolide ega õpetajate
süü. Ka nemad on võimatus olukorras, surve all tulemuste saavutamiseks,
õppekava täitmiseks, käitumise juhtimiseks, täieliku tähelepanu säilitamiseks.
Ka neid survestatakse igast suunast.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">12) <b>Probleemiks on meie süsteemi
paindumatus, mis hindab kohalviibimist ja testitulemusi emotsionaalse heaolu ja
paindlikkuse asemel</b>. Süsteem ei alusta iga lapse õpivajadustega, vaid rõngaste
komplektist, millest tuleb läbi hüpata. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">13) Peame laste elu keskmesse seadma
õitsengu. Peame lõpetama küsimise "kuidas me saame selle lapse koolis
käima" ja hakkama küsima "<b>kuidas me aitame sellel lapsel
õppida?</b>". Alles siis on meil lootust haridussüsteemile, mis töötab kõigi
jaoks. Oleme oma lastele selle kindlasti võlgu.</span></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-60673614392160532552021-04-25T21:40:00.003-07:002021-04-26T02:34:48.879-07:00Bobby Fisheri kooliskäimisest<p> </p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbRFr-V3ZHaE90hOeXcVNqyE-2im4EVW7KMIcVLtBd6btmkOvj-rJr4yrVqMHezcT0tOptdw72GYfWqEyNUcFA_9rGI3K3sPj36H3ZasEmRDDcX0M6eMBqF-r0DSnbLwmRjTMC2oEHZ7Vb/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="585" data-original-width="400" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbRFr-V3ZHaE90hOeXcVNqyE-2im4EVW7KMIcVLtBd6btmkOvj-rJr4yrVqMHezcT0tOptdw72GYfWqEyNUcFA_9rGI3K3sPj36H3ZasEmRDDcX0M6eMBqF-r0DSnbLwmRjTMC2oEHZ7Vb/w437-h640/image.png" width="437" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mul nooremad
lapsed mängivad kõik malet. Poisid rohkem. Ja eelmisel aastal, pärast suurepärase
filmi „The Queen´s Gambit“ vaatamist otsiti oma unustatud malendid jälle välja. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tõenäoliselt olen malemängus samuti nagu Bobby Fisher oma ema kohta kunagi ühes intervjuus ütles: „Ema on males antiandekas, täiesti lootusetu“. </span><span style="font-family: arial;">😂</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Võib olla mitte siis matemaatiline lootusetus - kuna ma olen päris kõvast bridži mänginud aga kui huvi pole, siis antiandekus on kerge tulema.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mina
pigem loen, sestap võtsin e-raamatukogust Frank Brady „Lõppmäng“, mis on maletaja
Bobby Fisheri eluloost. Kes tõenäoliselt on mingil määral ka Queens Gambit flmi peategelase prototüüp.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Siit
raamatust ka mõned tähelepanekud Fisheri kooliajast: <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Bobby
Fisher sai malega tuttavaks 5 aastaselt, kui tema õde tõi koju esimesed
malendid. Mingil hetkel oli malemäng tema elus niivõrd oluline, et Bobby suureks
jahmatuseks hakkas ema nõudma, et ta nõustuks tegema psühholoogilist testi, millega
määrataks, kas on võimalik tema lakkamatut huvi malemängu vastu kuidagi ohjeldada.
Peale poisiga kohtumist ei hakanud Brooklyni haigla psühhiatriaosakonna dr
Harold Kline pakkuma talle ühtki isiksus- või intelligentsustesti. Ta kõneles
poisiga ja märkis siis emale, et muretseda pole vaja, kuna mõni mäng, asi või
spordiala võib sageli hakata lapsele niivõrd suurt huvi pakkuma, et muutub
kinnisideeks. Arsti arvates ei olnud poiss neurootik.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ema
polnud sellega veel rahul ja viis Bobby neuropsühhiaater Ariel Mengarini
juurde. Mengarini ise oli samas malemeister. Ta sai kohe poisist aru ja märkis:
„Ütlesin emale, et tean palju halvemaid asju kui male, millele inimene võib
pühenduda, ja et ta peaks laskma poisil leida oma tee.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Bobby
ajurakud näisid haaravat iga malendi piirangud ja võimalused mistahes
võimalikus seisus ja salvestavat need tulevikus kasutamiseks. Need jäidki sinna
tema mälu soppidesse, sügavale abstraktsete mõtete koobastesse: info ja ideed
etturitest ja väljadest, mida kasutada või tähelepanuta jätta – kõik täiuslikus
korras ja kooskõlas. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ema
sai aru, et Bobby on heade vaimsete võimetega, aga esialgu ei pidanud ta poissi
imelapseks. Bobbyga seotud probleemid olid sotsiaalset laadi: juba väga noorena
hakkas ta elama oma rütmis, mis läks tihtipeale vastuollu sellega, kuidas
teised lapsed arenesid. Esialgu suutis ema teda ohjes hoida, aga selleks ajaks,
kui Bobbyl täitus <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kuus eluaastat</b>,
dikteeris juba tema seda, kuidas ta elab. 😃😃😃<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Joan
(Fisheri õde) märkis venna kohta: <b><span style="font-size: medium;">Kui ta oli seitsmeaastane, oli Bobby
võimeline arutlema niisuguste mõistete üle nagu lõpmatus või lahendama
igasuguseid keerulisi matemaatilisi probleeme, aga kui paluda teda liita kaks
kahele, oleks ta tõenäoliselt andnud vale vastuse.“</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ehkki
see oli arvatavasti liialdus, on selge, et Bobbyle ei meeldinud jätta meelde
midagi, mis ei pakkunud talle huvi, ja korrutustabel kuulus just niisuguste
asjade hulka. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Regina
ja Joani katsed panna Bobby kuidagi koolitööd tegema <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>jäid harilikult viljatuks. Bobby tähelepanu
koondus tundideks üksnes mõistatustele või malemängule, aga ta hakkas kohe
nihelema ja rähklema, kui tegu oli lugemise, kirjutamise või aritmeetikaga.
Brooklyni avalike koolidega tekkis samuti probleeme. Bobby oli seltsimatu ja
hoidus teistest lastest eraldi, põhjus arvatavasti häbelikus või
konkurentsikartus. Selleks ajaks, kui poiss jõudis neljandasse klassi, oli ta
käinud kuues koolis – peaaegu kaks kooli aastas – ja alati sealt lahkunud, sest
ei saanud õpingutega hakkama või jättis läbisaamine õpetajate ja
klassikaaslastega soovida või ei sobinud kooli asukoht. Meeleheitel ema pani
Bobby kirja andekate laste kooli. Poiss pidas seal vastu ühe päeva ja polnud
nõus sinna tagasi minema. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Viimaks
leidis ema kooli – 1952 aastal, kui poiss oli 9 aastane, läks emal korda saata
ta <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Brooklyn Community Woodward</b>
kooli, kus oli ca 150 õpilast. Kool järgis 18. Sajandi <span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Š</span>veitsi haridustegelase Johann
Heinrich Pestalozzi põhimõteid, <b>mis ei tunnistanud päheõppimist ja ranget
distsipliini ning koondas tähelepanu isksuse arengule mitmete
eksperimentaaltehnikate abil. Kool propageeris nn Anschauung-kontseptsiooni,
mille kohaselt läheneb iga laps asjadele oma isikupärasel viisil. Toolid ja
lauad polnud kindlalt ühel kohal nagu enamikus koolides ja lapsi püüti suunata
nii, et nad ei teeks õppimisel ja mängul vahet. </b>Näiteks Ameerika varasemat
ajalugu õppides riietusid õpilased tolleaegsetesse riietesse ja õppisid lõnga
ketrama, vaipa kuduma ja hanesulega kirjutama.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Bobby
oli valinud male ja selle, mida see talle tähendas. Ta oli selles mängus oma
andekust juba tõestanud ning Woodwardi kool tunnistas seda sellega, et lasi tal
õpetada malet mängima teisi õpilasi, lisaks näitas ta IQ testis
astronoomiliselt kõrget tulemust. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Fisher
ei olnud andekas ainult malemängus, kuigi see köitis teda kõige enam. Mingil
ajal mängis ta päris hästi akordionit, ühes suvelaagris sai temast edasijõudnud
ujuja ja Woodwardis oli ta ka hea pesapallis.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kolmeteistkümnendaks
eluaastaks oli Fisher mänginud tuhandeid partiisid, neist palju kiir- või välkmale
vormis. Tal ei olnud mänguks vaja malelauda, ta suutis edukalt mängida
pimemalet. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">14
aastaselt tuli ta kõige noormaks USA meistriks, 15 aastaselt oli ta ühtlasi
noorim suurmeister, kui ka noorim kandidaat maailmameistri kohale. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">20
aastaselt võitis ta USA meistritiitli, võites 11 mängust 11. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Maailmameistriks
tuli Fisher 1972 aastal. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kas see vabandaks korrutustabeli mittetundmist? Kas poleks tänases eesti koolis Fisher kindel kahemees - matemaatiline imbetsill. </span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-50946234690519677902021-04-24T23:33:00.010-07:002021-04-25T03:17:22.663-07:00Hinnete mõju laste depressioonile on suurem, kui pandeemial<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwSw2nz5GZhE3yaljGdmSapaAve9bcMaeeAeudgZDn-EwT7YVdw-GG5E_vPFSgnOyY8iybS4IdfRMcwUyMbgsofBf6Re_Wd-dWq8Efc6_HNd1coUWs_jnifFbegW8XJpJqxtgRq5dGun5N/s1028/bc545495d3c7b810399e8d7ba60d518e.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="508" data-original-width="1028" height="316" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhwSw2nz5GZhE3yaljGdmSapaAve9bcMaeeAeudgZDn-EwT7YVdw-GG5E_vPFSgnOyY8iybS4IdfRMcwUyMbgsofBf6Re_Wd-dWq8Efc6_HNd1coUWs_jnifFbegW8XJpJqxtgRq5dGun5N/w640-h316/bc545495d3c7b810399e8d7ba60d518e.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Mõned päevad tagasi oli </span><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/93210717/viielisest-opilasest-on-saanud-nulliline-kes-vihkab-kooli-ja-opetajaid-depressioon-murrab-distantsoppel-lapsi"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">delfis artikkel</span></a><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> „Viielisest õpilasest on saanud
nulliline, kes vihkab kooli ja õpetajaid – depressioon murrab distantsõppel
lapsi. </span><a href="https://epl.delfi.ee/artikkel/93210717/viielisest-opilasest-on-saanud-nulliline-kes-vihkab-kooli-ja-opetajaid-depressioon-murrab-distantsoppel-lapsi"></a><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="mso-spacerun: yes;"> Eelkõige näitab juba see pealkiri suhtumist - viieline ehk tore laps ja nulliline ehk väärtusetu laps. Kas on nii?</span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Jätkuvalt on mure hinnete ümber –
pannes hinded ja õppimisvõime ja arukuse ühele pulgale. Hinded on abstraktne
asi, mis ei mõõda lapse tegelikku õppimisvõimekust ega tema tarkust (täpsemalt allpool). </span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Hinnete
tagaajamine pandeemia ajal on ääretult kohatu. Vanemad saaksid oma lapsi
tohutult aidata, kui nad selgitaksid hinnete mõttetust ja seda et arukus ja õpivõime ei ole üheselt hinnatav. Samuti saavad vanemad lõpetada oma
lastelt "heade" hinnete nõudmist. Pole vaja ka teha võrdlust enne 5 ja nüüd 0. Pole
vaja anda lapsele hinnangut. Aga seda on raske teha, kuna vanemad on üles
kasvanud hinnete ja hinnangutega. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Pandeemia ajal on juba välja toodud
asjaolu, et pandeemia mitte ei tekita kooliprobleeme, vaid toob kooliga seotud
probleemid rambivalguse kätte. Eesti koolilaste vaimne tervis on lääneriikide
üks kehvemaid ja oli seda juba enne pandeemiat. Depressioon murdis lapsi juba
ammu enne seda.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Kirjutasin FBs sellest </span><a href="https://www.weforum.org/agenda/2020/09/child-well-being-health-happiness-unicef-report/?utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A%20inside-the-world-economic-forum%20(Inside%20The%20World%20Economic%20Forum)&fbclid=IwAR223Q_oWbF-motuyfr6jSf-Fr38HSoiv3q4jlTuIYdKb-k7ifNZNS8lH-k"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">08.septembril 2020</span></a><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">: „PISA testide vaimustusest võib
kergesti kaineneda, kui vaadata Eesti teisi auhinnalisi kohti: noorte
enesetappude tase 41 jõukas riigis, kus Eesti on 39 kohal ehk noorte (15-19)
enesetappe on rohkem vaid Leedus ja Uus Meremaal ;<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>veel edukam on Eestis % 11, 13 ja 15 aastaste
osas, kes end liiga paksuks või kõhnaks peavad, peale meid on olukord hullem
vaid Poolas. Vaimne heaolu 38 riigi pingereas, kus 1 on kõige parem jne, on
Eesti 33 kohal. USA kohe meie ees ja Lõuna Korea meie järel“ <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj29-vfBuZ8YOSggwKn2Ntn0gRw2Q7bjqMqgnq34Y85Bv92vJnaaoTWGLXIpDmkZH09ezUCSb-EarofA4ttxC6C9vcF8zxfOZVEVHv6lbPFOn2HSP9t9TE4T6pK4-0dpl-9frbgfMW8mPM7/s747/kool1.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="579" data-original-width="747" height="496" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj29-vfBuZ8YOSggwKn2Ntn0gRw2Q7bjqMqgnq34Y85Bv92vJnaaoTWGLXIpDmkZH09ezUCSb-EarofA4ttxC6C9vcF8zxfOZVEVHv6lbPFOn2HSP9t9TE4T6pK4-0dpl-9frbgfMW8mPM7/w640-h496/kool1.jpg" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjz8x245jcoiS0-1OK65EwvMuX9yMAJ_G0Vz8tm5LoE5XbRZm-DyePZungRQHiGL8cirk3bWr-Rz__z0fWQ7PnJJcPGXmvIoW70sESGcGgdhNIq14dC2QKIsbyVnlWYoZevkmC9VlGzsWbw/s831/kool2.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="831" data-original-width="478" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjz8x245jcoiS0-1OK65EwvMuX9yMAJ_G0Vz8tm5LoE5XbRZm-DyePZungRQHiGL8cirk3bWr-Rz__z0fWQ7PnJJcPGXmvIoW70sESGcGgdhNIq14dC2QKIsbyVnlWYoZevkmC9VlGzsWbw/w368-h640/kool2.jpg" width="368" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj82dDG75fCWRDkLRoaaiTmnnAklbrY0bX4BFaDAZmRWi3XlofCvBM55KAQ0Ng9C8SsXtEuFv3sLiJlZUyazFJ_uCyf5f5FF_p3p1-Wunvg5RfCkBJQqEAefYKIan6HU8NHg_218_2DLV2p/s824/kool.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="824" data-original-width="711" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj82dDG75fCWRDkLRoaaiTmnnAklbrY0bX4BFaDAZmRWi3XlofCvBM55KAQ0Ng9C8SsXtEuFv3sLiJlZUyazFJ_uCyf5f5FF_p3p1-Wunvg5RfCkBJQqEAefYKIan6HU8NHg_218_2DLV2p/w552-h640/kool.jpg" width="552" /></a></div><br /><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><br /></span></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">UNICEF märkis avaldatud andmete
juurde, et alanud pandeemia võib siin viia veelgi allapoole. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Laste jaoks on koolist saanud
täistöökoht – mis ei saa otsa ka koolitundide lõppedes. Lisanduvad kodutööd,
iseseisvad tööd ja järeltööd. Pea nullini on viidud võimalus õppida midagi
süvitsi, midagi huvitavat, midagi enda jaoks. Igasugune vaba mäng on kadumas
(vaba mäng – ilma täiskasvanu juhendamiseta-kontrollimiseta). Istuv eluviis
juba lasteaiast on sisse juurutatud ja isegi peale koolimajast lahkumist, on
soovitav veel istuda ja veel midagi kooli tarbeks teha. Järjest pikemalt ja
järjest põhjalikumalt ning tulemuseks on enesetapud ja depressioon. Sama juhtub täiskasvanutega, kui nende töö nõuab jäägitut pühendumist, neid aina hinnatakse ja aina nõutakse enam. Pandeemia
on andnud võimaluse vanematel ja lastel pikemalt koos olla ning see on andnud
vanematele võimaluse näha, kui halvas seisus on laste vaimne tervis. Seda ei
ole enam võimalik koolimaja seinte vahele lukustada ja teha nägu, et kõik on
koolisüsteemiga korras. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTvFn9bIkY42Ib8WfIG97O7SHDZo0wZi2chcElqrMk1Ag9XqHJVV2UU0kDwhx1uh39TgJ_DyEeVeFD_tc7w1coVG55nMXx4dCebj00FwXLQ-V5A0pJsd-lU9s6f215AsU2JmRncpqNKdX-/s1094/785a7845f83250d27893a33b0fc3058d.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="635" data-original-width="1094" height="372" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgTvFn9bIkY42Ib8WfIG97O7SHDZo0wZi2chcElqrMk1Ag9XqHJVV2UU0kDwhx1uh39TgJ_DyEeVeFD_tc7w1coVG55nMXx4dCebj00FwXLQ-V5A0pJsd-lU9s6f215AsU2JmRncpqNKdX-/w640-h372/785a7845f83250d27893a33b0fc3058d.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Mil iganes ma saan kokku
lapsevanemaga, kes saab aru, et hinded ei ole tema lapse identiteediks ja
võimekuse näitajaks, tuleb jutuks kool ja õpetajad, kes sellest aru ei saa ja
nõuavad rangelt õppekava ja tööde tegemist maksimumiga, hinne on ainus asi,
millele keskendutakse. Vanemad on nõutud. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Mil iganes ma saan kokku õpetajatega,
kes oskavad õppekavas olevat rahulikult, paindlikult ja dünaamiliselt edasi
anda, lapsi selles keerukas olukorras toetades, tuleb jutuks lapsevanemate
suhtumine. Vanemad tahavad hindeid, tahavad maksimaalselt häid hindeid – ja see
ongi ainus, mis korda läheb. Õpetajad on nõutud.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Süsteem on ajapikku loonud nii
õpetajate, kui vanemate hulgas teatud suhtumise. Eks see kindlasti on nii igas
valdkonnas. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kui laps on masenduses seetõttu, et
tema hindeid ei ole head – siis mida see näitab? Kas vanem, kool või ühiskond
on tekitanud talle arvamuse, et ta on teatud hinnetega vähem väärt, vähem
võimekas, vähem aktsepteeritud. Pole piisav. Kuni laps hakkab seda uskuma ja ise ennast siunama. Iga uskumuse, mis on tekitatud, saab ka kaotada. Selgitada, läbi mõelda, arutada ja aina küsimusi esitada. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Washington Postis kirjutab </span><a href="https://www.washingtonpost.com/lifestyle/2021/04/23/learning-losses-academic-pressure-mental-health/"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">samal teemal Kelly Glass</span></a><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> „Lapsed vajavad peale aastast
isolatsiooni ja pandeemiat vähem akadeemilist survet ja rohkem toetust.“<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">See, mida ma eesti artiklist välja
loen – vanem tõlgendab seda nii, et toetust peaks jagama kool ja toetus on
täiendav õpe, täiendav tund ja mingigi võimalus veel üht head hinnet saada. Õpetaja tehku, õpetaja vastutagu, õpetaja leidku võimalus. Lihtsamad loomulikumad lahendused ei tule pähegi. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">Ütleme, et me ei ole üldse hoolinud
sellest, mida tänane koolisüsteem, kui seda liiga rangelt kohaldada, meie laste
vaimse ja ka füüsilise tervisega teeb. Pandeemia ajal on asi niivõrd teravalt
silmatorkav, et me ei saa seda enam eirata.</span></b><o:p style="font-size: 12pt;"></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Glass kirjutab oma artiklis emast, kes oli ärevil tütre hinnete pärast:
"D-de nägemine hindearuandes tekitas meile stressi ja ärevust ajal, mil
niigi palju pingeid."<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Ema ootused olid kõrged; ta on üles kasvanud Taiwani immigrantidest
vanemate sarnase survega. "Ma tulin kodust, kus akadeemilisus on väga
oluline," ütleb ta. Tema vanemad olid rõhutanud õppimise, heade hinnete
saamise ja kõrgkooli minemise tähtsust.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kuid kui tuli pandeemia ja ta sai oma tütre õppimiskogemusest igapäevase
ülevaate, muutusid tema prioriteedid: "Ma sain näha, kui raske see talle
oli, ja see pani mind kindlasti ümber hindama sellist akadeemilist püüdlust,
millega mina üles kasvasin.“<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Nii kirjutas ema õpetajale ja õpetaja ütles, et tema tütrel on vaja
lihtsalt millelegi keskenduda. See ei pea olema täiuslik. See andis emale
arusaamise: "Me taipasime järsku, et see on algkool. Ta käib kolmandas
klassis. Mitte miski, hoolimata sellest, kui halvasti kolmandas klassis läheb
-<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>pole ületamatu."<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Vähem ranged akadeemilised ootused aitasid Cole'il veidi kergemini
hingata. Need võivad olla kasulikud ka laste vaimsele tervisele, eriti pandeemia
ajal, ütleb Ronald Stolberg, lastepsühholoog, Alliant International University
professor ja raamatu "Teaching Kids to Think" kaasautor.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Stolberg ütleb, et vanematele peaks
laste vaimne tervis ja enesehinnang tulema enne hindeid ja muid akadeemilisi
ootusi. Tegelikult võib akadeemiline surve halvendada vaimse tervise probleeme.
"Mõistlik rusikareegel on julgustada meie lapsi andma endast parim nii, et
see ei hakkaks üle jõu käima.“</span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Dotsent, endine New Yorgi algkooli õpetaja ja puuetega inimeste eestkõneleja
Heather Clarke on sellega nõus. "Kutsun vanemaid ja eestkostjaid üles
meeles pidama, et nii palju akadeemilisi ootusi, mis meil laste suhtes on, on
täiesti meelevaldsed ega ole alati kõigile arenguks sobivad," ütleb ta. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Stolberg soovitab vanematel pandeemia ajal paindlikult läheneda oma laste
hinnete süsteemi standarditele: "Vanemad ei peaks olema kontrolltööde/eksamite
tulemuste, hinnete ja tegemata ülesannete pärast üleliia mures. Meie laste
heaolu on hinnetest olulisem."<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kuidas saavad vanemad akadeemilisuse osas ennast rahustada? San Francisco
algkooli direktor ja raamatu „The Overly Honest Teacher: Parenting Advice From
the Classroom“ autor Meredith Essalat soovitab vanematel tegelikkuskontrolli
teha - kus nende laps akadeemiliselt viibib.“ <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"></span></span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinh_y3n0YsGLs-z-oWETS6c7OHgNivf3q4mSl_MZWjf8Ke1XRKt2fKplQucudDU1zlQ-tmYoJKtWVq4uKYTjfVcjjXKbKENMGzk7xaIFr1SJSwGkn1JQnVa9DrE9YXTh7s7Tl1jZKmUxNo/s1072/6bbcaddd386005feaa0229e21d6c0cfa.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="626" data-original-width="1072" height="374" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinh_y3n0YsGLs-z-oWETS6c7OHgNivf3q4mSl_MZWjf8Ke1XRKt2fKplQucudDU1zlQ-tmYoJKtWVq4uKYTjfVcjjXKbKENMGzk7xaIFr1SJSwGkn1JQnVa9DrE9YXTh7s7Tl1jZKmUxNo/w640-h374/6bbcaddd386005feaa0229e21d6c0cfa.jpg" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /> </span><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Ja ma tõesti loodan, et Eesti vanematele ei hakka tegelikkusekontroll
seisnema selles, et küsida mures lapselt lahendust eksponentvõrrandile või
paluda tal peast üles öelda püströöptahuka ruumala. Mõtle seda küsides pigem
sellest, kas sa ise seda teaksid ja kas selline teadmine on olnud
täiskasvanueluks hädavajalik. Pigem on vajalik jätkuvalt osata oma raha lugeda,
oma oste teha, oma mänge mängida – punktiskoore kokku arvutades. Naerda
püströöptahuka ülesannete üle, mida ei oska teha, leida vastuseid igapäevastele küsimustele... <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Artiklis märgib Clarke, et vanemad saavad aidata lastel oma töödega pihta
hakata ja mitte piinelda selle üle, kas töö saab tehtud suurepäraselt: "Üks
peamisi asju, mida me praegu lapse arengust teame, on see, et kodutööd ei paku
lastele eriti palju akadeemilist kasu.“ </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">Clarke viitab 2013.
aasta Stanfordi ülikooli uuringule, mis näitas, et liigne kodutöö suurendab
keskkooliõpilaste stressitaset ja ärevust ning annab vähe akadeemilist kasu.</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> Teadlased on korduvalt vaidlustanud
idee, et kodutööd on lastele kasulikud. Lõpptulemus on Clarke sõnul see, et
vanematel on olulisem keskenduda sellele, kas nende lapsed õpivad, mitte kuidas
ja milliste tulemustega.</span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Nooremate klasside laste jaoks tuleks „keskenduda kirjaoskuse ja numbrioskuse
arendamisele. Seda saab teha ümbruskonnas ringi jalutades ja tänavasilte
vaadates, koos naabruskonna kaarti tehes ja pilte sildistades ... Neid tegevusi
loetakse lugemise, kirjutamise, kunsti, matemaatika ja ühiskonnaõpetuse õppeks,”
ütleb Clarke.</span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Gümnaasiuminoorte panus võib olla suurem. "Hinne muutub olulisemaks
ja vanemad on õigustatult rohkem mures selle pärast, kui lapsed liiguvad
klasside tasemel ülespoole," ütleb Clarke. Paljud vanemad õpilased
valmistuvad ülikooliks ning sellega kaasnevad konkreetsed stressorid ja
ärevused. Tema nõuanne nende õpilaste vanematele on aidata neil koduste
ülesannete mikromajandamise asemel sukelduda oma õpihuvidesse ja seostada neid
igapäevaeluga.</span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">"Lugege raamatukogust autobiograafiaid, tehke muuseumides
veebiekskursioone, et lisada õppimisele rohkem kogemusi reaalsest elust,"
ütleb ta. Teismeliste aitamine oma huvide avastamisel aitab neil lõpuks teha
otsuseid, millist eriala valida, rääkimata materjalist kolledži vastuvõtu
esseede ja testide jaoks.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Samuti kutsub Clarke vanemaid üles pidama oma laste õpetajatega avatud
dialoogi kõigi uute ootuste üle. Mis siis, kui lapsed vajavad täiendavat
akadeemilist tuge? " Rutiinne suhtlus lapse õpetajaga klassiruumis
osalemise, ülesannete täitmise ja hindamise tulemuste kohta võib võimaldada
vanematel tuvastada, kus aidata oma õpilasel rohkem rõhku panna või
tähtsustada," ütleb Essalat. Vanemad ja õpetajad saavad koos otsustada,
kuhu jõupingutused suunata, ja luua kava, mis keskendub kasvule teatud
akadeemilistes piirkondades, mitte laste ülekoormamisele ja läbipõlemise
tekitamisele, suurendades õppekava üle mõistuse.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><b>Kui koolid naasevad kontaktõppe juurde, võivad vanemad tunda tungi survestada
lapsi "järele jõudma". Kuid Essalati sõnul on olulisem anda neile edu
saavutamiseks vajalikud tööriistad, et nad saaksid enesekindlalt edasi liikuda.
<o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><o:p><span style="font-family: arial;"><b> </b></span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Mida uuringud hindamisest ja hinnete kohta ütlevad. </span><a href="https://www.alfiekohn.org/article/case-grades/"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">Alfie Kohn on toonud välja 3 ühist leidu hindamise
mõjude kohta</span></a><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;">:<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>* Hinne vähendab õpilaste huvi kogu õpitu vastu. On näidatud, et
„hindamisorientatsioon” ja „õppimisorientatsioon” on pöördvõrdelises seoses
ning nii palju kui ma oskan öelda, on kõik uuringud, kus on kunagi uuritud hinde
saamise mõju sisemisele motivatsioonile (või juhiseid, mis rõhutavad hea hinde
saamise tähtsust) on negatiivse mõjuga.</b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>* Hinded loovad selle, et eelistatakse võimalikult lihtsaid ülesandeid. Rääkige
õpilastele, et see töö, mida nad tegema hakkavad, saab hinnatud ja nende valik
on tõenäoliselt asjatu intellektuaalse riski võtmise vältimine. Nad valivad
lühema raamatu või projekti tuttaval teemal, et minimeerida halva hinde saamise
võimalust - mitte sellepärast, et nad pole "motiveeritud", vaid
seetõttu, et nad on ratsionaalsed. Nad reageerivad täiskasvanutele, kes on
neile öelnud, et <u>eesmärk</u> on
hea hinne saada, mis on sõnumiks, et edu on olulisem kui õppimine.</b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>* Hinded vähendavad õpilaste mõtlemise kvaliteeti. Nad võivad raamatutest
üles otsida seda, mida nad "peavad teadma". Nad küsivad õpitava
materjali kohta pigem: "Kas see tuleb kontrolltöösse/eksamile?",
mitte aga: "Kuidas saame olla kindlad, et see on tõsi?" Ühes uuringus
vaadeldi õpilasi, kui hästi nad ühiskonnaõpetuse tunni materjale õppisid, ja hinnatavatel
õpilastel oli teksti põhipunktide mõistmisega rohkem probleeme kui õpilastel,
kellele öeldi, et hindeid ei kasutata. Ka nädal hiljem kontrollides mäletas
hinnatud klassirühm vähem fakte, kui need, keda ei hinnatud (Grolnick ja Ryan,
1987).<o:p></o:p></b></span></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="line-height: 115%;"><o:p><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b> </b></span></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Hindamise mõju uurimine on viimase paarikümne aasta jooksul aeglustunud,
kuid siiani tehtavad uuringud kinnitavad varasemaid järeldusi. Näiteks on
hinnetele orienteeritud keskkond seotud petmise suurenenud tasemega (Anderman
ja Murdock, 2007), hinded (koos kommentaaridega või mitte) soodustavad
ebaõnnestumishirmu isegi häid tulemusi saavates õpilastes (Pulfrey et al., 2011
) ning hinnete kaotamine (läbimise / ebaõnnestumise süsteemi kasuks) annab
märkimisväärset kasu, ilma et meditsiinikoolis tekiks ilmseid puudusi (White ja
Fantone, 2010). Veelgi olulisem on see, et ükski hiljutine uurimus ei ole
vastuolus varasemate "kolme suure" leiuga, nii et need järeldused
jäävad endiselt kehtima.</span><o:p></o:p></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-47701547131118158852021-03-11T10:22:00.001-08:002021-03-11T22:41:36.280-08:00See naeruväärne õppekadu vol 2<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8Ya9T7DQ0Qt_mEgW80OQfj7-xuhI6lAn2usYCSa4cSuwZiFBW-0_3l1WpPKconQnpSpXTmjDL7bWkb63tbxIXdgfVQBIc5VTeH9poVwL6ukIB1uY9yKcijUMXyv5dKi7HjZKIoMoDdn4e/s700/1+%25281%2529.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="490" data-original-width="700" height="448" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8Ya9T7DQ0Qt_mEgW80OQfj7-xuhI6lAn2usYCSa4cSuwZiFBW-0_3l1WpPKconQnpSpXTmjDL7bWkb63tbxIXdgfVQBIc5VTeH9poVwL6ukIB1uY9yKcijUMXyv5dKi7HjZKIoMoDdn4e/w640-h448/1+%25281%2529.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Mahajäämusest ja õppekaotusest kirjutatakse Eestiski päris palju - tõenäoliselt on see teema üle maailma populaarne. Tundub nagu oleks kõik läbi ja vajatakse drastilisi võtteid. Ma ütleks, et mahajäämus on täpselt samasugune, nagu kogu aeg. Ehk peale kooli lõpetamist ca aasta (kui sedagi) ja ei oska </span><span style="font-family: arial;">pea keegi </span><span style="font-family: arial;">enam lahendada logaritm- ja eksponentvõrandeid, ega loetleda konna luid või hiire sigimisgraafikut, öelda üles lõputute lahingute toimumise aegu või tasakaalustada keemilist reaktsioonivõrrandit. Vaevalt et kaduma on läinud õppimisoskus - see muutub peale kooli tavaliselt palju paremaks, sest elu ja töö ja huvialad on paremateks õppimiskeskkondadeks. Mulle meeldib samas ka allpool oleva artikli autori Peter Greeni märkus, et pea pole kraan, millest õppimine kogu aeg välja tilgub, kui me koolimajas ei ole. Või jaanuaris <a href="https://paikesekool.blogspot.com/2021/01/see-naeruvaarne-oppekadu.html" target="_blank">postitatud matemaatik John Ewingu</a> väide, et m</span><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">atemaatikud teavad hästi, et mõnest teemast mõneks ajaks
eemaldumine nõuab tagasitulles aega erinevate tükikeste meenutamiseks. Need
tükid ei ole kadunud - need nõuavad ainult uuesti kokkupanekut ja sageli viib
uuesti kokkupanek suurema mõistmiseni...</span></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Kuna paanikat on koolisKÄIMISE ümber palju, siis siitpoolt pakun veel mõtisklusi õpeekaost:</span></span></p><p class="MsoNormal"><o:p></o:p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Peter Green - 39 aastase staažiga Inglise keele õpetaja kirjutab <a href="https://www.forbes.com/sites/petergreene/2021/03/09/learning-loss-is-just-educational-halitosis/?sh=5929da875e8c" target="_blank">oma Forbesi artiklis</a> samuti paljukardetud õppekaost.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Jordan
Wheat Lambertil ja tema pojal Geraldil oli probleem. Neil oli toode, mis müüs
tagasihoidlikult, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>antiseptiline aine,
mis oli eriti kasulik suuõõne infektsioonide raviks. Kuid nad tahtsid paremini.
Nii võtsid nad sõna „halitus”, ladinakeelse sõna hingamise kohta ja järelliite
„osis”, mis kõlas meditsiiniliselt. Sündis <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">halitoos</span></b><span style="font-size: 12pt; line-height: 115%;"> (halitoos – halb hingeõhk)</span> -
ja toode Listerine hakkas kopsakat kasumit teenima. Kas see parandas tegelikult
halba hingeõhku? Lambertitel polnud aega selle jaoks, et seda kindlaks teha;
nad olid liiga hõivatud raha teenimisega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Asi
pole selles, et nad oleks <a href="https://www.smithsonianmag.com/smart-news/marketing-campaign-invented-halitosis-180954082/">halva
hingeõhu</a> välja mõelnud. Kuid nad panid sellele teaduslikult kõlava nime,
mis pakkus nende toote müümiseks täiusliku platvormi. Pseudoteadus, selgub, sobib
suurepäraselt turunduseks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 20pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">“Õppekadu” on hariduslik halitoos <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Terve mõistus ütleb meile, et viimase aasta jooksul ei ole
õpilased omandanud sellist haridust, nagu nad tavaliselt aasta jooksul saaksid.
Kuid midagi taolist pole me varem ka näinud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Võtke
pseudoteadus. Üks esimesi oli testimisettevõte NWEA, kes mullu aprillis
väljastas "aruande" selle kohta, mida nad tol ajal nimetasid Covid
Slide. NWEA üritas ennustada (pidage meeles, see oli eelmise aasta aprillis),
kui palju kaotavad õpilased õppeprotsessi. Kuidas nad saaksid sellist ennustust
teha? Siin on osa nende selgitusest:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Esialgsete
hinnangute andmiseks koronaviiruse kriisi ajal akadeemilise õppetöö pikendatud
pausi võimalike mõjude kohta kasutame suvekadude uuringuid ja kasutame
riiklikku valimit, kuhu kuuluvad üle viie miljoni õpilase 3. – 8. Klassist, kes
osalesid 2018 MAP® Growth™ testidel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nad
vaatasid kevadel ja sügisel tehtud testide tulemusi nende endi koostatud
testide osas, vaatasid, mida võib seletada suvepuhkuse õppekaotusega, ja siis
nad lihtsalt avaldasid arvamust. Nagu selgub, teatas NWEA <a href="https://www.nwea.org/content/uploads/2020/11/Collaborative-brief-Learning-during-COVID-19.NOV2020.pdf">2020.
aasta novembris</a>, et asjad lähevad oodatust palju paremini, kuid selleks
ajaks oli „õppekaotuse“ teema turunduskahuri torust väljas.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Stanfordi
ülikooli haridustulemuste uurimiskeskus korjas NWEA andmed ja mõned muud
„andmed” ning avaldas oktoobris õpikaotuse aruande ja et hinnang oleks
usaldusväärne, väljendasid nad seda õppepäevades, mida haridustoodete turg
kasutab, kuigi see ei tähenda tegelikult õppepäevi. Selle asemel on
„õppepäevad” arv, mis teisendatakse testide standardist kõrvalekaldest <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>(<a href="https://www.forbes.com/sites/petergreene/2019/11/22/what-is-a-day-of-learning-anyway/?sh=3f1e96fa4aa8">siin
on täpsem selgitust</a>) - kuid kuna 2020. aasta teste ei olnud, märgib CREDO,
et „õppekadude hinnangud põhinevad 2020. aasta puuduvatel eksamipunktidel. ”
Nii et kui CREDO ütles „õpilased kaotasid 57 päeva õppimist”, siis mõeldi, et
„me arvame, et hinded, mille õpilased oleksid sooritamata jäänud eksamitel saanud,
oleksid olnud niipalju punkte vähem, kui meie arvame, et nad oleksid saanud,
kui see aasta oleks olnud normaalne. "<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teisisõnu,
praktiliselt kõik numbrid, mida kasutatakse õppekao “arvutamiseks”, on välja mõeldud.
CREDO nimetab neid "teaduslikult põhjendatud hinnanguteks".<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKq9cccORt4R4jZLp0Yox_wGcHYIuSH8q2lAorjj5oYeRlWRxmho1t1rE_kOGZL5YI5laCrWz9XTEhou_aZK232q1ATEdUTVeMijd8LS10EkkfdWiAZKSZ77AR5W83PMtNW98OISX3bOeT/s480/Terry.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="324" data-original-width="480" height="432" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKq9cccORt4R4jZLp0Yox_wGcHYIuSH8q2lAorjj5oYeRlWRxmho1t1rE_kOGZL5YI5laCrWz9XTEhou_aZK232q1ATEdUTVeMijd8LS10EkkfdWiAZKSZ77AR5W83PMtNW98OISX3bOeT/w640-h432/Terry.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid
2020. aasta lõpuks ei uurinud selle paikapidavust keegi. Hiiglaslik
konsultatsioonifirma <a href="https://www.mckinsey.com/industries/public-and-social-sector/our-insights/covid-19-and-learning-loss-disparities-grow-and-students-need-help">McKinsey</a>
ja teiste <a href="https://amplify.com/wp-content/uploads/2020/12/mCLASS_Flyer_CovidBrief-LearningLoss_v10.pdf?utm_source=The+Hechinger+Report&utm_campaign=14c49fa25e-early+ed_2021_02_03&utm_medium=email&utm_term=0_d3ee4c3e04-14c49fa25e-322605153">sarnastega
</a><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>saadeti meediasse aina uusi õppekao
paanika signaale, lisades veel muret, et afro ameeriklaste ja hispaanlastest
õpilaste jaoks on õppekaotus suurem või aeg-ajalt tuuakse välja <a href="https://curmudgucation.blogspot.com/2015/03/raj-chetty-for-dummies.html">Raj
Chetty</a> tööd ja väidetakse, et õppimiskadu põhjustab tuleviku sissetulekute
vähenemist. <a href="https://www.edsurge.com/news/2020-12-14-learning-loss-is-everywhere-but-how-do-the-reports-compare">EdSurge,</a>
ed-tehnoloogiale pühendatud veebisait, teatas: "Õppekadu on kõikjal."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
kõik kõlab väga teaduslikult. Kuid ei, see pole seda. Kuid vanemad teavad, et
nende laste haridusega on sel aastal midagi juhtumas, ja nad kardavad, et see
on halb, nii et nad on valmis häireid jälgima ja lahendusi nõudma.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
ettevõtetel on palju lahendusi rivis. „Kiirendatud suurtes annustes
juhendamine” on uus moesõna, mis viitab sellele, et keegi on kuidagi välja
töötanud tehnikad, et suruda palju õppimist Matrixi stiilis lapse ajju (mõned
versioonid on tõhusad, kuid kallid). Võiks peatuda, et küsida, miks selliste
tehnikate olemasolul pole koolid kogu aeg kiiret õppimist teinud. Eksamite eestkõnelejad,
kes soovivad jätkata 2021. aasta suurte standardtestidega, toovad põhjusena
jätkuvalt õppekao. Koolihariduse erinevate vormide pooldajad väidavad nüüd, et vaba
koolivalik on õppekao lahenduseks. Ja iga haridusest kirjutav ajakirjanik või
autor näeb <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>klippi klipi järel (eriti
edtechi ettevõtetelt) mis reklaamivad mingit toodet õppekaotuse lahendusena.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Listerine
ei mõelnud välja halba hingeõhku, kuid muutis selle pseudoteaduse turunduse
tööriistaks. Õppekadu korrutav rahvahulk ei tekitanud pandeemiast tulenevat
häiret õppeprotsessis, kuid on leidnud kasuliku viisi selle raamistamiseks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: large;">Tõde
on selline - me teame, et õppimine ei tilgu inimese peast pidevalt välja, kui
see inimene pole klassiruumis. </span></b>Tõsi on see, et meil pole mingit võimalust teada
saada isiklike peretraumade, õhus püsiva stressi, kaug- või hübriidõppe paljude
mitmekesiste versioonide kumulatiivset mõju ega pandeemia tingimustes näost
näkku õppimise asjaolusid. Meil pole isegi häid andmeid selle kohta, millised
õpilased on milliseid kogemusi läbi elanud. Praegustes tingimustes tehtud 2021.
aasta eksam ei anna pildi valgustamiseks kasulikke andmeid. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;">Igaüks, kes väidab, et nende toode või poliitikaalgatus parandab õppekadu,
lihtsalt müüb midagi.<o:p></o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Parim
lahendus on juba kasutusele võetud lahendus - koolitatud, muret tundvate
täiskasvanud, kes on laiali üle kogu riigi, loodud kollektiivselt rääkima,
hindama ja õpetama üksikisikut, ükskõik kus see laps juhtub olema. Me ei vaja
uut harivat Listerine'i; peame õpetajaid toetama, neid kuulama ja aitama neil
oma tööd teha.</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-22957290795461387362021-03-10T04:49:00.001-08:002021-03-10T04:59:32.752-08:00Koduõppe eelistamine on peale pandeemia-aastat jätkuvalt tõusuteel<p style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjA89VWT4UQjTVPT94hkz1FpmXrF226O7xs9tVYwCUkyU5wXrQrCS_E2l7Z2zmZvQhRylqdexWBH7LQG3tOwIFlzrfrPPuNGTQWLGHbafTiUJLBg3GJK1eh1fvLtzBL6CyA5dNTw1smXsRx/s847/Peter+Gray+%25282%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="700" data-original-width="847" height="528" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjA89VWT4UQjTVPT94hkz1FpmXrF226O7xs9tVYwCUkyU5wXrQrCS_E2l7Z2zmZvQhRylqdexWBH7LQG3tOwIFlzrfrPPuNGTQWLGHbafTiUJLBg3GJK1eh1fvLtzBL6CyA5dNTw1smXsRx/w640-h528/Peter+Gray+%25282%2529.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Mike McShane kirjutab Forbes <a href="https://www.forbes.com/sites/mikemcshane/2021/03/09/opinions-on-homeschooling-have-changed-during-the-pandemic/?sh=48081dc46721" target="_blank">artiklis</a> "Pandeemia ajal on suhtumine koduõppesse muutunud." </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
oli aasta tagasi, kui koolimajad hakkasid uksi sulgema ja õpilased taandusid
oma kodudesse, et üritada peatada koroonaviiruse levikut. Ehkki distantsõpe ei
ole tehniliselt koduõpe (nad olid endiselt oma kooli õppurid ja töötasid
õpetajate, mitte nende vanemate määratud õppekava järgi), said paljud pered aimu,
milline võib koduõpe olla ja kuidas nende pere dünaamika võiks muutuda , kui
nende lapsed on kodus. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
vaadata ainult sotsiaalmeediat, võib tekkida arvamus, et see kõik on täielik
katastroof. Arvukad postitused Twitteris ja Facebookis, kus heidetakse ette,
kui ettevalmistamata ja üleväsinud on vanemad, samuti üleskutsed maksta
õpetajatele mitu korda suuremat palka pärast seda, kui vanemad proovisid oma
lapsi ise õpetada. Tundus, et koduõpe jääb vägagi kaugeks plaaniks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid
kas need postitused esindasid suuremat üldsust? Oleme <a href="https://edchoice.morningconsultintelligence.com/" target="_blank">EdChoice'is</a> küsitlenud
alates eelmise aasta märtsist iga kuu ameeriklaste (sealhulgas tohutu hulga
vanemate) riiklikku esindusvalimit, nii et meil on avalikkuse ja vanemate arvamusest
terviklikum ülevaade.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nüüd
aasta möödudes vaatame, mida nad arvavad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Tulemus nr 1</span></b>: Pandeemia tõttu on vanemad koduõppe suhtes
positiivsemad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Esitasime
küsimuse "Kuidas on teie arvamused koduõppe osas koronaviiruse tagajärjel
muutunud?" Juba 2020. aasta märtsis ütles 55 protsenti vanematest, et nende
arvamus on parem ja ainult 17 protsenti vanematest arvas halvemini. Positiivne
suhtumine on järgnevatel kuudel tõusnud ainult ülespoole. 2021. aasta
veebruariks oli see kuni 63 protsenti. Halvem arvamus on samuti tõusnud, kuid
ainult kuni 21 protsendini<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Aja
jooksul on nendes arvudes toimunud erinevad liikumised. Positiivse suhtumise
kategooria piires said vastajad öelda, kas on "palju positiivsemad"
või "mõnevõrra positiivsemad". Nende protsent, kes suhtusid koduõppesse
palju paremini kasvas 2020. aasta märtsis 26 protsendist kuni 43 protsendini juulikuuks.
See näitaja on sellest ajast langenud ja 2021. aasta veebruariks oli see rtagasi
26 protsendi juures. Mõnevõrra positiivsem kasv algas märtsis 29 protsendiga,
jõudis 2021. aasta jaanuaris 40 protsendini ja langes veebruaris veidi alla 37
protsendi. Tänaseks on siis positiivseid 63%<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Tulemus nr 2:</span></b> Vanemad on avatud hübriidsele koduõppele.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sotsiaalse
distantseerumise juhiste järgimiseks on kogu riigi koolid kehtestanud
hübriidgraafikud, kus õpilased käivad osaliselt kontakttundides ja ülejäänud
aja töötavad kodus. Huvitav on see, et on koole, kus kasutati hübriidmudelit
juba enne pandeemia algust ja pakkusid õppetunde, koduõppega segatult.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Alates
2021. aasta jaanuarist oleme vanematelt küsinud, kas nad on pandeemia vaibumise
järel valmis osalise tööajaga koolimudelit tulevikus kaaluma. Arvestades ka teistest
allikatest pärinevaid küsitlusi, mis väidavad, et vanemad pole hübriidõppega
rahul olnud, eeldasin, et peresid, kes soovivad nii jätkata, on jätkuvalt üsna
vähe.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">See oli ekslik.<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Jaanuaris
ütles 44 protsenti kooliealist laste vanematest, et pärast pandeemiat
eelistaksid nad kontaktõppe ja kodus õppimise segu, kusjuures kõige populaarsem
vastus on kaks kuni kolm päeva kodus. 42 protsenti vastanutest soovis lapsi
täiskohaga kooli ja 14 protsenti soovisid, et õpilased oleksid täiskohaga
kodus. See eelistus ilmnes eriti nendes peredes, kes juba olid oma lapsed
erakooli suunanud. Kõigi kooliealiste laste vanemate seas eelistaks 45
protsenti kodus ja koolis õppimise kombinatsiooni. Erakooli vanemate seas oli
see 64 protsenti. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Tulemus # 3:</span></b> koduõppe vanemad on pandeemia ajal oma laste
õppimisega rahul olnud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Viimase
aasta jooksul oleme küsinud vanematelt, kuidas nad tunnevad oma laste edusamme
akadeemilise õppimise, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu valdkonnas. Koduõppe
vanemad teavitavad järjekindlalt keskmisest kõrgemast rahulolust. Kui me
vaatame nende vanemate protsenti, kes ütlevad, et nende lapsed arenevad
"väga hästi", siis 33 protsenti koduõppe vanematest ütleb, et nende
lapsed teevad seda akadeemilises õppes (võrreldes keskmiselt 28 protsendiga
kõigist koolis käivate laste vanematest), 31 protsenti ütlevad, et nad arenevad
emotsionaalses arengus väga hästi (võrreldes keskmiselt 25 protsendiga kõigist
koolis käivate laste <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>vanematest) ja 39
protsenti väidavad, et nad edenevad sotsiaalse arengu osas väga hästi
(võrreldes keskmiselt 27 protsendiga kõigist koolis käivate laste vanematest).
Kui võrrelda rangelt nende vanematega, kes suunavad oma lapsed
traditsioonilistesse riiklikesse koolidesse, siis koduõpe ületab akadeemilist
õppet kaheksa punkti, emotsionaalse arengu osas üheksa ja sotsiaalse arengu
osas 17 punkti.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii
et hoolimata sellest, mida sotsiaalmeedia kõige jagatumad postitused näivad
ütlevat, on pandeemia muutnud inimesed koduõppe suhtes positiivsemaks, mitte negatiivsemaks.
Need, kes on koduõppel, on leidnud, et see on positiivne kogemus. See on pannud
peresid isegi mõtlema hübriidmudelite peale, mis võivad pakkuda parimat
koduõppe kogemust, pakkudes siiski mõningaid traditsioonilise koolihariduse
tunnuseid. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-7537045901853472102021-03-07T02:13:00.002-08:002021-03-07T02:13:46.803-08:00Kodutöödest mitme nurga pealt...<p style="text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmqXgPlwFKEg572GFhsmptmi7U29C0JWn5pqo5d_KSv18us9Ujxu9_Hm7zE8L0LEPGZ0Ok9qncaq8WMRnFCZKVGxgCyMzs4yZUJuDtETiqsPLEpYJJ98mSO50IP01PVZJ35rLpSfXhh4uP/s1015/7592b0000e6070042e451ec141e51a0b.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="1015" height="404" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmqXgPlwFKEg572GFhsmptmi7U29C0JWn5pqo5d_KSv18us9Ujxu9_Hm7zE8L0LEPGZ0Ok9qncaq8WMRnFCZKVGxgCyMzs4yZUJuDtETiqsPLEpYJJ98mSO50IP01PVZJ35rLpSfXhh4uP/w640-h404/7592b0000e6070042e451ec141e51a0b.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"> Lugesin kodutöödest Shawna Coppola artiklit ja mõtlesin, et kuidas meil siin Eestis. Mäletasin ähmaselt, et esimesele klassile ei tohi nagu kodutöid anda ja olen kuulnud lapsevanematelt, et algklassides nende koolis ei anta kodutöid. Sinna on see jäänud - meie siin oleme 11 aastat olnud koduõppel ja kõik, mis me teeme on kodutöö 😜😜😜. Kuid pisku uurimise järel lugesin-kuulsin, et see on jätkuvalt suhteline - kodutöid antakse päris palju ja algkooli lapsed pole mingi erand. Tihti ei ole tegemist enam sõnaga kodutöö, vaid selle asemel on lihtsalt teised väljendid. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ja näpuga on raske ühte kindlasse punkti näidata. - kodutöid kas nõuab kas stagnantne koolisüsteem ja vanemad püüavad vastu astuda või vastupidi uuendusmeelne kool/õpetaja püüab kodutöid mitte anda aga stagnantne vanem nõuab neid...</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ühesõnaga on kodutööga seonduv ühtmoodi debatti äratanud nii siin, kui sealpool ookeani. Kuid neil seal on rohkem raha igatsugu uuringuid teha. Uskumused-müüdid, miks kodutööd vajalikud on igal pool samad.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><a href="https://shawnacoppola.com/">S<span style="font-family: arial;">hawna Coppola</span></a> <span style="font-family: arial;">ütleb enda kohta: "Olen koolitaja, kellel on
üle kahekümne aasta pikkune kogemus õpetajana (lapsed alates<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>viiendast eluaastast), kolme või enama
aastakümne õpetamiskogemusega täiskasvanute ja iga vanuserühma õppuritega.
Suurem osa minu tööelust on kulunud nii keskkooliealistele lastele kirjaoskuse
õpetamisele kui ka K-6 koolis kirjaoskuse spetsialisti / õpetajana töötamisele.
Praegu veedan suurema osa ajast kirjutades, hõlbustades haridustöötajate
professionaalsete õppimisvõimaluste kaasamist ja esinemist kohalikel,
piirkondlikel ja riiklikel hariduskonverentsidel. Olen kahe haridusteemalise raamatu
ning K-12 mõttekoja ja professionaalse arengu organisatsiooni The Educator
Collaborative stipendiaat / kirjaoskuse konsultant."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Oma <a href="https://mysocalledliteracylife.com/2015/12/31/four-stories-that-homework-tells-children-about-school-learning-life/">artiklis kodutöödest</a> kirjutab Coppola:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pean
kõigepealt tunnistama, et kodutöö on kuum teema. Viimase paari kuu jooksul olen
mitu korda osalenud Twitteris peetud vestluses kodutööde üle ja võib väita, et kodutöö
kontseptsioonina paneb inimestel vererõhu tõusma, nende põsed muutuvad roosaks;
see on sisuliselt nii õpetajate, õpilaste kui ka vanemate krüptoniit.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kirjanik
ja esineja <a href="http://www.alfiekohn.org/">Alfie Kohn</a>, kes on laialt tuntud
oma haridusalaste raamatute ja esseedega nii hariduse, lapsevanemaks olemise ja
käitumise kohta, on põhjalikult kirjutanud uuringutest, mis on <a href="https://www.alfiekohn.org/article/rethinking-homework/">seotud kodutööga</a>
ja selle mõjuga laste perekondlikele suhetele, õppimishuvile ja üldisele
heaolule. (hoiatus: kodutöö on sisuliselt lapsepõlve Debbie Downer (Debbie
Downer on nimi inimesele, kes paneb pidevalt teisi halvasti tundma või halvendab
negatiivsete kommentaaridega grupi meeleolu.)<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDEFMEHt2l2clKwKtWGqhsWdKV28e_kM8wGkUN9BgBoUX3RpmZTGOV3JjEiL0Xd_I_cjaN43hk5e5Yjy1YLra_fd6bnCUbpSDrWbPEl8pGYzQ49LWruWbxeuRY-GsLwurs2d92Q-81yteU/s700/1+%25281%2529.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="490" data-original-width="700" height="448" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgDEFMEHt2l2clKwKtWGqhsWdKV28e_kM8wGkUN9BgBoUX3RpmZTGOV3JjEiL0Xd_I_cjaN43hk5e5Yjy1YLra_fd6bnCUbpSDrWbPEl8pGYzQ49LWruWbxeuRY-GsLwurs2d92Q-81yteU/w640-h448/1+%25281%2529.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Alfie
Kohn toob kodutööde puhul välja kolm asja:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Kodutöö negatiivsed mõjud on hästi teada. Nende hulka kuuluvad laste
pettumus ja kurnatus, ajapuudus muude tegevuste jaoks ja võimalik huvi
kaotamine õppimise vastu.</span></b> Paljud vanemad kurdavad kodutöö mõju nende
suhetele oma lastega; nad võivad ka pahaks panna, et nad peavad täitma sundija
rolli, ja muretsema, et neid kritiseeritakse kas selle eest, et nad pole
piisavalt seotud kodutöödega või on liiga kaasatud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2.
Kodutöö positiivne mõju on suures osas müüt. Teemakohase <a href="https://www.alfiekohn.org/homework-myth/">raamatu</a> ettevalmistamiseks
olen veetnud palju aega uurimistöid läbi töötades. Tulemused pole just
hiilgavad. Alustuseks <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">pole absoluutselt mingeid tõendeid
selle kohta, et põhi- või keskkoolis kodutööde määramisest oleks akadeemilist
kasu.</span></b> Nooremate õpilaste jaoks pole tegelikult isegi korrelatsiooni
selle vahel, kas lapsed teevad kodutöid (või kui palju nad teevad) või mis
tahes sisukat ajaveetmist. <a href="https://www.alfiekohn.org/blogs/homework-unnecessary-evil-surprising-findings-new-research/">Gümnaasiumiastmes</a>
on korrelatsioon nõrk ja kipub kaduma keerukamate statistiliste mudelite
rakendamisel. Vahepeal <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">pole ükski uuring
ka kunagi tõestanud uskumust</b>, et kodutööd ehitavad üles iseloomu või
annavad häid õppimisharjumusi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">3.
Vaatamata sellele kuhjatakse lastele aina rohkem kodutöid. Viimase veerandsaja
aasta jooksul on koormus kõige enam suurenenud noorimatele lastele, kelle jaoks
pole positiivse mõju tõendid mitte ainult kahtlased; vaid olematud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ei
ole päris nii, et enamik õpetajaid otsustaks, et teatud tund peab pärast kooli
lõppu jätkuma, sest kodutöö on selline sisukas õppimine, mis õigustab
sissetungi perekonna aega. Enamikus koolides ei piirdu kodutöö ainult sellega, et
see on midagi asjakohast ja olulist. Pigem näib lähtepunkt olevat: „Oleme
otsustanud, et lapsed peavad midagi tegema igal õhtul (või mitu korda nädalas).
Hiljem mõtleme välja, mida neid tegema panna. "<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Olen
kuulnud väga paljudelt inimestelt üle kogu riigi pettumusest, mida nad tunnevad
kodutööde pärast. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Vanemad, kes jälgivad, kuidas nende
laste seljakottidest voolab välja lõputu töö, soovivad aidata õpetajatel
mõista, et miinused kaaluvad siinkohal plusse üle. Ja õpetajad, kellel on juba
pikka aega olnud kahtlusi kodutööde väärtuses, tunnevad survet nende vanemate
poolt, kes ekslikult arvavad, et peale kooli antud ülesannete puudumine
peegeldab ebapiisavat pühendumist akadeemilistele saavutustele. Sellised
vanemad näivad arvavat, et nii kaua, kuni nende lastel on igal õhtul palju asju
teha - ükskõik mida - siis siin peab õppimine toimuma.<o:p></o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjB0DrBh4EQGq3WO7Kv4tcYb8fPCuRIaWZvF_RYWjJxcOI6gGvTU0Aw_cRX1XgZb0DMWnWc3WAUuAtRshy4cKis7ws17Iy7jRBEWzMRe9f9GRpem2qYczUbmi5ltq8KOV6sEvouadQ7cp1a/s728/%255B011042%255D.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="440" data-original-width="728" height="386" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjB0DrBh4EQGq3WO7Kv4tcYb8fPCuRIaWZvF_RYWjJxcOI6gGvTU0Aw_cRX1XgZb0DMWnWc3WAUuAtRshy4cKis7ws17Iy7jRBEWzMRe9f9GRpem2qYczUbmi5ltq8KOV6sEvouadQ7cp1a/w640-h386/%255B011042%255D.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vanemad
ja õpetajad vajavad tuge administraatoritelt, kes on valmis tavapärasele
tarkusele vastuväiteid esitama. Neil on vaja koolijuhte, kes seavad kahtluse
alla argumente jagavad loosungid: et kodutöö loob seose kooli ja pere vahel
(justkui poleks konstruktiivsemaid viise selle ühenduse loomiseks!) Või et see
"tugevdab" seda, mida õpilastele klassis õpetati (sõna, mis tähistab päheõppimist
kordamise teel, mitte mõistmise arengut) või õpetab lastele enesedistsipliini
ja vastutust (väide, mille kohta pole mingeid tõendeid).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ennekõike
peavad direktorid aitama oma koolidel näha, et kõige olulisem kriteerium
kodutöid (või muid poliitikaid) puudutavate otsuste hindamisel on nende
tõenäoline mõju õpilaste suhtumisele oma tegemistesse. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">"Enamik
kodutöödest ajab lapsi õppimisest eemale," ütleb haridusprofessor Harvey
Daniels. </span></b>Olgem ausad: enamus lapsi kardavad kodutöid või näevad
parimal juhul selles midagi, mida kuidagi ära teha. Seega, isegi kui see pakuks
muid eeliseid, tuleks neid kaaluda selle võimaliku mõjuga laste õppimisarmastusele.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Erakordne koolitaja <a href="https://twitter.com/mrazkristine">Kristine Mraz</a>, on raamatute Smarter
Charts (koos Marjorie Martinelliga) ja A Mindset for Learning (koos Christine
Hertziga) kaasautor, kirjutas blogipostituse selle kohta, mida uuringud
räägivad nooremate laste kodutööde kohta – saad sellest pikemalt <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><a href="https://kinderconfidential.wordpress.com/2015/12/31/lets-debate-homework/">lugeda
siit</a>. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mraz
kirjutab:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui ma esimest korda õpetama hakkasin,
tundsin rõõmu kodutöö pakettide ettevalmistamisest. See andis tunde, nagu
oleksin tõeline õpetaja: kirjutage lünka puuduvad täishäälikud! Sobitage riimid
piltidega! Otsige õiget sõna! Nii lõbus kui ka praktiline!<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Siis veedan meeletult palju aega
kodutööde ülevaatamiseks - mitte planeerimiseks, mitte autentsete tööde
uurimiseks, mitte kogu päeva vältel õpilaste õppimisele ja toimingutele
mõtisklemisele - vaid nende (lõbusate, praktiliste!) sõnaotsingute uurimisele,
veendumaks, et kõik ülesantu on korralikult tehtud.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgI8SrO0MwQqXAGxxp_OZoeDlc6j140aH8j_2AZJ5B6E8aNHEWZ2lsJ8xBphfGd1wtYfE8yVptG-sfioDGsn4qxo9fczyT6Y_7StEpSNzPcfwbnGrqurVeCMmb0fPXvUn59CkfJOOujs58M/s598/%255B001755%255D.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="336" data-original-width="598" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgI8SrO0MwQqXAGxxp_OZoeDlc6j140aH8j_2AZJ5B6E8aNHEWZ2lsJ8xBphfGd1wtYfE8yVptG-sfioDGsn4qxo9fczyT6Y_7StEpSNzPcfwbnGrqurVeCMmb0fPXvUn59CkfJOOujs58M/w640-h360/%255B001755%255D.jpg" width="640" /></a></div><br /><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Märkasin kolme asja:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">1. Osa tööst olid selgelt vanemate tehtud
<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2. Osa tööst jäi tegemata<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">3. Osa tööst tehti valesti<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Niisiis hakkasin mõtlema – milleks seda
vaja on? <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Niisiis proovisin määrata paremaid ja
autentsemaid kodutöid: lugege 30 minutit, lahendage seda matemaatika lehte, mis
kinnitab meie õpitut, harjutage oma sõnu.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
siis olid mul veel vennatütred. Ja ma nägin oma pereliikmeid stressamas
kodutööde tegemise pärast, nägin, kuidas 5-aastane laps oma matemaatika lehte
vaadates igatsevalt uksest välja vaatas, ja ma kuulsin argumente ja
altkäemaksu, et "lihtsalt tee see ära" ja mõtlesin taaskord "mis
mõte sellel on?"<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mraz
lükkab ümber neli argumenti, millega põhjendatakse kodutööde andmist:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">1. Kodutöö on vajalik, et olla koolis
edukas</b> – uuringute järgi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">on algkoolis (USAs on nn primary education lastele vanuses 5-11
eluaastat) <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kodutööde efekt ümmargune 0.</span></b>
<a href="http://visible-learning.org/2014/09/john-hattie-interview-bbc-radio-4/">Kuula
siit</a>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
uuringud ütlevad isegi, et valesti läbimõeldud kodutööd mõjutavad tegelikult õppimist...
aga<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>negatiivselt. Robert Marzano ja Deborah
Pickering sõnad: ”Seega ei pruugi lihtsalt kodutööde määramine soovitud efekti
saavutada - tegelikult võivad halvasti struktureeritud kodutööd isegi
negatiivselt mõjutada õpilaste saavutusi. "<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">2</b>. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Okei,
isegi kui kodutöödel pole algklasside osas õpitulemustele palju mõju, aitab see
lastel ikkagi vastutustundlikuks muutuda / häid õppimisharjumusi kujundada /
tulevikuks valmistuda. – Kas tõesti?</b> Tõde on see, et mõnele lapsele võib
sobida. Nad istuvad koolis 6 tundi ja siis lähevad nad pikapäeva, ja kui lõpuks
koju jõuavad, peavad nad tegema kodutöid ja siis magama. Mis oleks, kui neil
poleks seda tundi kodutööd olnud? Kas nad saaksid nautida kvaliteetsemat aega
oma perega? Kas nad saaksid lugeda, mida nad tahavad, kui nad tahavad? Kas nad
saaksid mängida? Kas nad saaksid igavleda ja siis igavuse ületamiseks midagi
välja mõelda? Igal ühel neist asjadest on väärtus. Lapsed on koolis 6 tundi.
Kui me ei suuda selle aja jooksul õpetada, mida me neile õpetama peame, peaksime
mõtlema omaenda <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>taktikale.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Matt
Gloveril on raamatus „The Teacher You Want to Be“ (Õpetaja, kes sa tahad olla)
hämmastav essee „Valmisoleku ümbervaatamine“. Ta kirjutab selles:
"Õpetamine mis on suunatud õpilastele mitu sammu ette, idee anda neile
kiire algus järgmiseks sammuks, ei paku neile vajalikku - see võib tegelikult
takistada nende kasvu ja arengut."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">3. Aga ma pean kodutöid andma. Nad käsevad
mul</b> – See „nemad“ on igaühe päästerõngaks. Kuid mitte vabanduseks. Leie „nemad“
üles ja alusta diskussiooni mõttetu kodutöö teemal.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">4. Vanemad ootavad kodutöid</b> – vanemad võivad
mäletada ihunuhtluste aega. Ajad muutuvad, me aitame neil muutustega kaasa
minna. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
nüüd lõpuks: kas ma annan lastele kodutöid? Ei. Igal aastal annan vanematele
teavet selle kohta, mis aitaks nende lapsel saada parimaks viieaastaseks (või
6, 7, 8, aastaseks): lepi kokku mängupäevad, proovige koos perega õhtustada,
kui saate, öelge või rääkige koos lugusid. Kui vanemad küsivad võimalusi oma
lapse toetamiseks ja ma olen nõus, et laps võiks saada täiendavat tuge, pakun
ma mänge ja autentset tegevust, mida nad saavad oma lapsega teha, hoiatusega,
et see peaks olema lõbus ja tehtud koos.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Coppola
toob allpool välja neli asja, mis määravad kodutöö mõju õpilastele, olenemata
nende vanusest, koolist, õppimisest ja elust üldiselt.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSWmF3B5obfgtwyJgcYrAT60iQX8OaKGvq5GBwpMm_s3YoU1UoFR_kJZNtNcwoDHTgA24rnIKQG64Dtp9sqGiGzdRrzVRHaUZTGqFAmAs-2Nzgt0sVqT17ELF2QI5ecOfm2Ss94BKUm4NO/s871/8-l.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="434" data-original-width="871" height="318" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSWmF3B5obfgtwyJgcYrAT60iQX8OaKGvq5GBwpMm_s3YoU1UoFR_kJZNtNcwoDHTgA24rnIKQG64Dtp9sqGiGzdRrzVRHaUZTGqFAmAs-2Nzgt0sVqT17ELF2QI5ecOfm2Ss94BKUm4NO/w640-h318/8-l.png" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">LUGU nr 1: Kuus tundi teha kõike, mida teile öeldakse, ei paku rahulolu.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Olen
siin veel tagasihoidlik, kui arvestada, et keskmine koolipäev kestab veidi üle
kuue ja poole tunni, kuid püüan arvestada lõunasöökide, ühest kohast teise
minekut <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja nende koolide jaoks, kes pole
seda oluliselt vähendanud - vahetunde. (Kuid oodake - ka vahetundideks ja
söögiaegadeks on õpilastele kehtestatud reeglid.) Asi on selles, et lapsed
veedavad ülemäära suure osa oma ärkveloleku ajast tundes, et neid sunnitakse
või keelitatakse( ja/või kontrollitakse) tegema seda, mida meie “täiskasvanud”
soovime neid tegemas näha. Kui me regulaarselt kodutöid anname, ütleme neile
tegelikult: „Jätkake, mu väikesed käsilased (minionid - olendid, kelle elul on
vaid üks eesmärk: olla ustavad teenrid). Ma pole veel teie päeva tegevust
kontrollinud. " Kuid meie õpilased ei ole meie käsilased, hoolimata
sellest, mida meie traditsiooniline riiklik koolisüsteem, ühiste
riigistandardite pooldajad ja <a href="https://www.pbis.org/">PBIS</a> meid
uskuma tahaksid panna. Isegi kõige edumeelsemates koolides alluvad õpilased
pidevalt kellegi teise ajaskaalale, kellegi teise materjalidele ja / või
kellegi teise ideedele, milliseid mõisteid ja oskusi tasub õppida. Mõistlik
meede on muidugi hea, isegi (võib-olla) kasulik; aga kuidas me üldse eeldame,
et lastel tekivad tervislikud harjumused ja tugev isiksus, kui neile öeldakse
enamuse ajast, mida oma ajaga teha? Mis viib meid...<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">LUGU nr 2: Teie kooliväline aeg pole tegelikult teie aeg.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Inimesi
ei üllatata, kui neile öeldakse, et paljud lapsed ja noorukid elavad elu, mis
on liigselt üle planeeritud, nagu <a href="https://www.pbs.org/newshour/health/whats-conflicted-parent-scheduling-childs-summer">siin</a>,
<a href="https://www.nytimes.com/2013/10/13/fashion/over-scheduled-children-how-big-a-problem.html?_r=0">siin</a>
ja <a href="https://www.psychologytoday.com/intl/blog/suffer-the-children/201408/overscheduled-kids">siin</a>
on väidetud. (mõlema poole <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>huvides on siin
ka Wall Street Journal, väide, et “üle kavandatud lapse” idee on suures osas <a href="https://www.wsj.com/articles/SB10001424052970203550604574360771531703210">müüt</a>.)
Selle pooldajad väidavad, et kodutöö pakub lastele võimalust harjutada häid
tööharjumusi, ajaplaneerimise oskusi, ja vastutust. Mõni läheb isegi nii
kaugele, et vihjab sellele, et lastel, kellele kodutöid regulaarselt ei anta,
on suurem tõenäosus “ohtu sattuda” - nad jäävad hätta, vahivad ekraane ja
kurdavad ülekaalulisust, kulutades oma struktureerimata tunde rämpstoitu süües.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ehkki
selles võib olla killuke tõde (või vähemalt võimalus selleks), pole kodutöö
küll selleks lahenduseks. Isegi kui nõustume, et struktureerimata aja ja ühiskonna
kõigi hädade vahel on mingigi seos, siis on see ometi uskumatult nõrk seos. Mul
on kahju seda öelda aga lastele antud kolmkümmend pikka võrrandit ei mõjuta
meie tsivilisatsiooni enesehävituslikku teed.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tegelikkuses
pakutakse igas vanuses lastele nii koolis kui ka väljaspool seda väga vähe väärtuslikku
aega, et teha ise teadlikke otsuseid, määrata oma suund ja välja käia oma
mõtteid. K-6 klassi lastega töötava inimesena võin kinnitada, et kui laste
mõtted ja ideed saavad aega, on need sageli üllatavad, lõbusad ja uskumatult
valgustavad. (Mõelge, kui palju meil endil sünnib geniaalseid ideid, kui laseme
mõtetel dušši all keerelda.) Selle asemel, et kasutada kodutöid õpilaste pantvangis
hoidmiseks koolivälisel ajal, saadame selle asemel lastele sõnumi, et
väärtustame neid, jättes neile kodutööd andmata, hinnates seda, mida nad ise tahavad
teha, mida nad tahavad rohkem teada saada ja mida nad maailmast arvavad. Ja
otsigem viise, kuidas seda toetada. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">LUGU nr 3: Kool on olulisem kui muud eesmärgid / huvid / tegevused.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teoorias
ma armastan kooli. Olen ju õpetaja. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;">Mida ma aga tegelikult armastan, on
õppimine, ideede uurimine ja oma südame, keha ja meele piiride laiendamine.</span></b>
Nii ma usun, et saame parandada seda, kuidas koolid sellist "tööd"
toetavad, pole ma päriselt koolist loobunud. Kuid kool pole veel kogu meie elu.
Tegelikult on kool mõnikord - ja „mõnikord” all pean silmas „sageli“ -
takistuseks täisväärtusliku ja tasakaalustatud elu elamisele. Üks selle kõige
levinumaid tõkkeid on muidugi kodutööde reeglipärane määramine. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Muidugi
on õpilasi, kes suudavad edukalt tasakaalustada kodutöid koos selliste kirgede
ja huvidega nagu inseneritöö (nt Legodega mängimine), visuaalne jutuvestmine
(nt oma Instagrami voogude kureerimine) ja bioloogiliste nähtuste vaatlemine
(nt kõnniteel roomavate usside vaatamine) pärast vihmahooge). Minu enda tütar,
kelle kirgede hulka kuulub keskmise bešamellikastme valmistamine ja
võistlusspordi võimlejana treenimine, on selle elav näide. Kuid kodutööd ei saa
talle ega mõnele teisele õpilasele midagi pakkuda, mida miski muu pakkuda ei
saa. Kodutööde määramine - ja kodutöö all ei pea ma silmas "lõpetamist ja
/ või uurimist, mida tunnis tegime," vaid pigem [vt lugu nr 4] – annab see
"kooliõppele" paisutatud väärtuse, mis on parimal juhul ekslik, ja
halvimal juhul kahjustav. See tähendab, et kõige enam hinnatakse seda tüüpi
õppimist, mida tehakse "kooli" kui kontseptsiooni piires, kuid mis
iroonilisel kombel tuleb lõpule viia väljaspool ametlikke koolitunde – mil saaks
toimuda muud liiki õppimine, mida me aga hindame vähem.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">LUGU nr 4: seda ülesannet tasub teha.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"> Kodused ülesanded, saadavad oma eksistentsi kaudu lastele ja nende
peredele sõnumi, et nad on kasulikud, väärtuslikud ja on aega väärt. Kuid kui
õpilastele määratakse lugemispäevikud, et nad vastutaksid väljaspool kooli
lugemise eest, või kui tuleb täita selliseid õigekirjavõrke, siis nende
kasulikkust tuleks kriitiliselt uurida. Mõned küsimused võiksid olla järgmised:
Mis on selle ülesande eesmärk? Kas ülesanne vastab ettenähtud eesmärgile? Kas
on vaja, et õpilased lõpetaksid selle väljaspool kooli? Kas neil on olnud
ülesande kujundamisel oma käsi sees? Kui ei, siis miks mitte? ja nii edasi. Või
võite „Candy Math“ kodutööde puhul, mille minu vanim tütar pidi ühel õhtul
pärast Halloweeni jooksu (trick or treat) <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>täitma, lihtsalt küsida, nagu meie abikaasaga
tegime: „Mida p....? "<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
ei ole nii naiivne, et uskuda, et kõik nõustuvad nende nelja looga, mille siin
välja olen kirjutanud. Kuid nii palju kui õpetajad üritavad oma õpilaste poolt
kodutööde tegemisega õigesti hakkama saada, ei tee nad tegelikult midagi, mida
ei saaks paljude muude vahendite abil paremini teha - muud vahendid, mis on
tervikuna köitvamad, sisukamad ning lugupidavamad laste ja nende perede täisväärtusliku
ja mitmekülgse elu suhtes.</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-44642764934768599152021-02-28T23:12:00.002-08:002021-02-28T23:12:24.338-08:00Lapsed peavad suvel mängima.<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjogFOYCmbEltkINUmSRZHM8-Y_wJLbFeSFrtorMZfcBloFfYw87p6KZSJk8RpFg5UXjLxtuU6YR7_t3bJqe_ii2WKWPi707otMo2zpforKSjCU5XDJQDkYcvPW5QZDkKuzyyKX0TrvnTmn/s983/48f2131835f8805a702541330133a131.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="676" data-original-width="983" height="440" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjogFOYCmbEltkINUmSRZHM8-Y_wJLbFeSFrtorMZfcBloFfYw87p6KZSJk8RpFg5UXjLxtuU6YR7_t3bJqe_ii2WKWPi707otMo2zpforKSjCU5XDJQDkYcvPW5QZDkKuzyyKX0TrvnTmn/w640-h440/48f2131835f8805a702541330133a131.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Fordhamy Ülikooli professor Nicholas Tampio püüab oma Washington Post artiklis <a href="https://www.washingtonpost.com/outlook/2021/02/22/summer-school-pandemic-kids/" target="_blank">"Lapsed vajavad sel suvel mängu, mitte kooli"</a> taaskord leevendada seda mahajäämuse hirmu. Toon artiklist mõned katkendid: </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ülemaailmne
pandeemia on peredelt ja lastelt üsna palju lõivu võtnud. Lapsed ei ole saanud
tegeleda tavapärase rutiiniga, istuda klassis koos sõprade ja õpetajatega,
külastada mujal elavaid pereliikmeid ega osaleda seltskondlikes tegevustes ilma
maskita. Pewi uurimiskeskuse sügisel läbi viidud uuringust selgus, et enamik
vanemaid on oma laste emotsionaalse heaolu pärast rohkem mures kui enne
pandeemiat. Ja see olukord võib olla hulemakski muutunud, kuna lapsed on
veetnud suure osa kooliaastast veebis ja hoidnud sotsiaalset distantsi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Seistes
silmitsi tänavuse kaotuste aastaga on valitsusringkonnad tõstatanud peamiseks
probleemiks madalaimad prognoositavad testitulemused; lahenduseks pakutakse
laste jätmist suveks kooli, et valmistuda standardiseeritud testideks. Selline
lähenemine Covidide ajastu kurbusele ja kaotusele on väga vale: sel suvel
peavad lapsed tegema omaalgatuslikke tegevusi, mis on nende endi jaoks
kasulikud. See annaks meile õnnelikumad lapsed mis, nagu <a href="https://www.legofoundation.com/media/1740/learning-through-play-school.pdf">uuringud</a>
on näidanud, viivad hilisemas elus paremate füüsiliste, kognitiivsete,
sotsiaalsete, emotsionaalsete ja loominguliste tulemusteni.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2020.
aasta lõpus tuli<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>haridus- ja
tööhõivekomisjoni esimees esindaja Robert C. “Bobby” Scott välja ettepanekuga
pikendada koolipäevi, kooliaastat, teha suvekooli. See läheks USAle maksma
ligikaudu 16 miljardit dollarit. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.washingtonpost.com/outlook/2020/07/24/remote-school-parents-rage/?arc404=true&itid=lk_interstitial_manual_11"><i>As
parents realize how badly the U.S. botched this school year, we’re furious</i></a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pediatrics
ajakirja <a href="https://pediatrics.aappublications.org/content/pediatrics/142/3/e20182058.full.pdf">2018
artiklis</a> “The Power of Play” defineeritaks mängu, kui “tegevust, mis
on sisemiselt motiveeritud, hõlmab aktiivset tegevust ja mille tulemuseks on
rõõmus avastamine“.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Lapsepõlves
arendab mäng põhilisi motoorseid oskusi, viib aktiivse eluviisini ja hoiab ära
rasvumise. Kividel ronimine annab lastele võimaluse enesekindluse kasvuks, mis
teenib neid hästi hilisemas elus. Aktiivsem mäng, nagu kullimängud jms õpetab
lastele verbaalseid oskusi, kuna nad peavad pidama läbirääkimisi, kui asjad
ähvardavad käest ära minna. Mänguväljakul riskide võtmine lihvib juhtide
funktsioneerimise oskusi, nagu keskendumine, probleemide lahendamine ja
emotsioonide reguleerimine. Vaheaeg annab erineva taustaga lastele võimaluse
sõpradeks saada. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Mäng
on osa meie evolutsioonilisest pärandist," selgitavad autorid, "ja
annab meile võimaluse harjutada ja lihvida keerulises maailmas elamiseks
vajalikke oskusi."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Ja
mis juhtub, kui lastel pole võimalust mängida? Neil pole toksilise stressi
vabastamiseks turvalist viisi ja nii võivad nad silma paista asotsiaalse
käitumisega. Keskendudes pigem akadeemilistele saavutustele kui mängule,
tekivad noortes sageli ärevus, depressioon ja vähene loovus. "Mäng võib
olla tõhus vastumürk amügdala (mandelkeha) suuruse, impulsiivsuse, agressiivsuse
ja emotsionaalsetel muutustele, mis tulenevad lapsepõlves olulistest raskustest
ja toksilisest stressist," väidetakse artiklis. </b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tundub,
et isegi rohkem kui tavaliselt, vajavad pandeemia ajastu lapsed võimalust
mängida, enne kui nad sügisel ametlikku haridust jätkavad. Inglismaal on
lapsepõlve arengu eksperdid <a href="https://www.reading.ac.uk/news-and-events/releases/PR854184.aspx">nõudnud</a>
pandeemiast taastumiseks "mängudega suve". Readingi ülikooli
lastepsühholoogia professori Helen Doddi sõnul on „lastel vaja aega taasühenduse
loomiseks ja sõpradega mängimiseks, neile tuleb meelde tuletada, kui hea tunne
on pärast nii pikka ruumis viibimist õues olla ja nad peavad füüsiliselt jälle
aktiivselt liikuma. "<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Inglismaa
juhtivad psühholoogid: (Prof Helen Dodd (University of Reading) on behalf of
@playfirstuk: Prof Sam Cartwright-Hatton, Dr Kathryn Lester, Prof Robin
Banerjee, Prof Alison Pike, Prof Nicola Yuill and Alison Lacey (University of
Sussex); Dr Jenny Gibson and Prof Paul Ramchandani (University of Cambridge);
Rachel Hurding (The Ellis C of E Primary School, Barnsley); Dr Maria Loades
(University of Bath); Dr James Murray (Guernsey CAMHS); Prof Shirley Reynolds
(University of Reading); Dr Wendy Russell (University of Gloucestershire); Zoe
Singh (Lydgate Infant School, Sheffield) on <a href="http://www.reading.ac.uk/web/files/newsandevents/PlayFirst_Letter_Feb21.pdf">oma
ühises kirjas</a> avaldanud muret toimuva pärast:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Sussexi ülikooli arengupsühholoogia dotsent
dr Kathryn Lester märgib:<o:p></o:p></span></b></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="621" data-original-width="563" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrSX9DcweTFbj3v_zICk-Kcm-lMUedm4wq1Oir5bwyclCI5lARULua-epFqruwPER-RswYyqGJulJnu5IK6tCcd_j0Bj6TD2mUjUh__WoMiaYQZQoxI0gce2-VZXUXPmvhZs-doBi6ccm_/s320/2209e67a63da16f11c39f3537dbc49c9.jpg" /></div><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"></b><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Nüüd on olulisem kui kunagi varem, et
valitsus seisaks oma <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>laste vaimse
tervise eest. <b><span style="font-size: medium;">Kuigi arusaadavalt keskendutakse sellele, et lapsed
akadeemiliselt järele jõuaksid, teame, et lapsed ei saa emotsionaalselt
rabeledes tõhusalt õppida.</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Kui
isolatsioonmuutub kergemaks, vajavad lapsed aega ja ruumi, et oma sõpradega
uuesti ühendust võtta ja mängida, sest see on oluline nende emotsionaalse
heaolu ja õppeedukuse jaoks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">"Koolide
ja lapsevanemate jaoks tuleks leevendada survet, et tagada laste akadeemiline järelejõudmine,
ning koolidele tuleb anda ressursse ja juhiseid, et keskenduda laste sotsiaalse
ja emotsionaalse heaolu esikohale seadmisele."</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Chair of Play of England Anita Grant märgib:<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"See
on olnud meie kõigi jaoks tohutu ärevuse, hirmu ja stressi aeg ning lapsi on
see tabanud kõige raskemini. Ärevust tundvad lapsed ei tunne end turvaliselt.
Edasi liikudes peame hoolikalt mõtlema, kuidas toetada laste vaba mängu, võimalust
saada uuesti ühendust oma maailmaga ja oma kogukonnas rõõmu tundma.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">„Kõik,
mida me taastumisprotsessis teeme, peab toetama lapsi vastupanuvõime
suurendamisel, trauma läbi töötamisel, sõprade leidmisel ja enda hästi
tundmisel. Mäng on viis, kuidas lapsed teevad kõiki neid asju, nii et
mänguruumi, aja ja loa andmine on parim asi, mida me teha saame. "<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kokkuvõtvalt:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">„Seda
kevadet ja suve ei tohiks täita lisatundidega; lapsed, õpetajad ja vanemad
vajavad aega ja ruumi, et taastuda möödunud aasta neile tekitatud stressist“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Koolidele
esitatavaid või ka õpilastele esitatavaid nõudeid tuleb lihtsalt kergendada –
kui te ka kardate õpitulemuste pärast, siis sellises olukorras lapsed ei ole
suutelised õppima. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sellised
teadlased nagu prof. <a href="https://read.amazon.com/kp/embed?asin=B07C6JBTJN&preview=newtab&linkCode=kpe&ref_=cm_sw_r_kb_dp_XF9BKTHY4AY2BMTJM2YR&tag=thewaspos09-20&reshareId=AC4QPFJR8TG1GMWFPBR7&reshareChannel=system">Yong
Zhao</a> ja EdD <a href="https://christienken.com/wp-content/uploads/2013/01/Data-Less_Decision_Making.pdf">Christopher
Tienken</a> on aastaid rääkinud, et sellised struktureerimata tegevused annavad
noortele võimaluse leiutada uusi asju, luua kunstiteoseid, alustada ettevõtteid
ja arendada oma andeid...</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-67796952691274659522021-02-16T22:39:00.004-08:002021-12-30T21:38:47.091-08:00Jo Boaler matemaatikast - "Limitless mind"<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnUgHiiVA0v4dhbLtEMooucMVITI2iz-nv-mw2Au9E_4Dn2EECqx0EGsUxwdBPK_oxGQxHZpKSuwJFadOiSG6nM-CKXCZkaa6ZAJCSlMMHPOHTae3W5tgc-8q3oQI6UIiCy0ES8JtXSuDr/s822/PILT.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="376" data-original-width="822" height="292" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjnUgHiiVA0v4dhbLtEMooucMVITI2iz-nv-mw2Au9E_4Dn2EECqx0EGsUxwdBPK_oxGQxHZpKSuwJFadOiSG6nM-CKXCZkaa6ZAJCSlMMHPOHTae3W5tgc-8q3oQI6UIiCy0ES8JtXSuDr/w640-h292/PILT.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Will
Richardson arutab oma artiklis <a href="https://intrepidednews.com/part-iii-of-our-unpleasant-truths-schools-were-not-built-for-learning/">„Ebameeldiv
tõde III“</a>: <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">„Õppimine
on meie jaoks niivõrd loomulik protsess, et mõistame harva, et teeme seda.
Imikud hakkavad õppima peale sündi ja meiegi õpime erineval viisil ja määral
kuni surmani. Isegi surm ise on õppimiskogemus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Koole
seevastu loodusest ei leia. Need on leiutis, eksperiment meie noorte
“harimiseks”. Meil on mingi eeldus, et kui me lapsed kooli saadame, siis nad
õpivad. Kuid siin on suur väljakutse: kuidas võtta see täiesti loomulik
protsess ja panna see toimima väga ebaloomulikus keskkonnas – klassiruumis.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Oleme
hariduses sellest ebameeldivast tõest täiesti teadlikud, sest ka meie,
täiskasvanud, oleme loomulikud õppijad. Kuid me ei taha tunnistada dissonantsi
selle vahel, kuidas õppimine meie endi elus välja näeb ja tundub, ning selle
vahel, kuidas see koolides välja näeb ja tundub.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Juhtum:
viimase aasta jooksul on mul olnud privileeg juhtida iganädalast <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Zoom seanssi rahvusvahelistele koolijuhtidele.
Oleme koolivaheaja ajal pidanud 45 tunni pikkust seanssi. Iga nädal, kus osaleb
50–100 inimest, on vestlused intensiivsed, ausad ja valgustavad. Pole üllatav,
et keskendutakse pandeemia kiirelt muutuva mõjuga toimetulekule, esitatud
väljakutsetele, mida keegi poleks suutnud vaid mõni kuu tagasi ette valmistada.
See on osaliselt koostöö, osaliselt probleemide lahendamine ja ka osaline
teraapia.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Viimati
palusin neil juhtidel <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>vaadata tagasi
viimasele 10 kuule. Nad ütlevad, et inimesena on nad õppinud tohutult. See on
reaalsusega läbi põimunud, ajendatud isiklikest küsimustest, tõhustatud koostöö
ja jagatud kogemuste abil ning hõlpsasti rakendatav. See on korraga olnud nii
kurnav kui ka virgutav.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Aga
kui nad on oma lood ära rääkinud, küsin neilt: "Milline tundub teile
õppimisprotsess, mida on viimase aasta jooksul teie õpilased virtuaalses või
muus klassiruumis läbinud?" Peaaegu igal juhul on vastuseks pikendatud
vaikus ja siis mõningane variatsioon sõnapaariga „mitte eriti edukas”.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Me
teame, kuidas võimas õppimine välja näeb ja tundub. Ja me teame ka, et liiga
vähe sellest, mis klassiruumides toimub, on loomulikus mõttes „võimas“. Me
teame, et nii paljud koolis loodud praktikad ja tingimused muudavad võimsa
õppimise vähem tõenäoliseks. Kool ei ole reaalsest maailmast läbi imbunud, seda
ei ajenda isiklik uurimine, ei suurenda koostöö ... jms.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Äeldakse,
et esimene samm taastumiseks on tunnistada, et meil on probleem, olgu see nii
keeruline kui tahes. Keeruline tõde on see, et õppimise osas tõrjume suures
osas asjade loomulikku olukorda. Õpilased ei ole siin kasusaajad.“</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span><span style="font-family: arial;">Ja jälle matemaatikast 👀👀👀</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma olen jätkuvalt skeptiline matemaatika põhikooli ja gümnaasiumi programmi osas... seda eriti päheõppimise, eksamineerimise, hindamise vaatevinklist. Õppekava piiratuse vaatevinklist. Ja kasutatakse niipalju sundi, mida ja kuidas ja kuna õppida, et ma kahtlen ka parimate meetodite klassiruumi viimise efektiivsuses. Ju siis paljud kahtlevad, kui sellest nii palju kirjutatakse ja võib olla on ka hea, et on nii palju matemaatikaoptimiste, kes üritavad asju muuta, parandada...</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIIz46C08qOAT31w3Dnnuu9FnY3ICpW9RP5gwhXWkkoglUMp-OtiBz7zZdACJlItPZn5xRcnMzYTe75ioXZoU9XMtdGoNN7eZ-pNiDnWaValwfcs8Nr6wunxm80aCwVZ6zZ7L8qgkjEiR-/" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="240" data-original-width="200" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgIIz46C08qOAT31w3Dnnuu9FnY3ICpW9RP5gwhXWkkoglUMp-OtiBz7zZdACJlItPZn5xRcnMzYTe75ioXZoU9XMtdGoNN7eZ-pNiDnWaValwfcs8Nr6wunxm80aCwVZ6zZ7L8qgkjEiR-/" width="200" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;">Jo Boaleri esinemisi leiab TED paltvormilt. Ta on kirjutanud matemaatikast, haridusest, õpetamisest 11 raamatut ja avaldanud loendamatult artikleid. Ja allolevast intervjuust jäi mulle ühte teist silma ja ma toon selle siia ära. Täismahus loe originaalartiklit...</span><p></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 18pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></b></p><p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 18pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></b></p><p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 18pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></b></p><p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 18pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></b></p><p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 18pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kas õpetame matemaatikat, mida lapsed
vajavad?<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Jo
Boaler, Stanfordi ülikooli matemaatikaprofessor väidab, et igal lapsel on
tohutu matemaatika potentsiaal, kuid selleks, et nad sellele juurde pääseksid,
tuleks matemaatika õpetamises suuri muutusi teha.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Jo Boalerilt küsib matemaatika ja selle
õpetamise kohta <a href="https://www.edutopia.org/profile/sarah-gonser">Sarah
Gonser</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Jo
Boaler on kulutanud palju aega ärevuse - eriti matemaatikaärevuse - lahtimõtestamisekle
ja kirjutamisele ning selle mõjust laste õppetrajektooridele.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQRWOdG2r9QmXQFseOG0HdJ4VgGynuT96FMAU0ZTZ5l0si2o8D7E7cT-bNPWhE7HsOQvPFiFcwrcpbgY77JC3WAj0RMO-gik3iAi_kNEyJinRXlz_rC2IrtZvXURFkbX9gbqXZGYz49tIL/" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1024" data-original-width="796" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQRWOdG2r9QmXQFseOG0HdJ4VgGynuT96FMAU0ZTZ5l0si2o8D7E7cT-bNPWhE7HsOQvPFiFcwrcpbgY77JC3WAj0RMO-gik3iAi_kNEyJinRXlz_rC2IrtZvXURFkbX9gbqXZGYz49tIL/" width="187" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Matemaatika,
kirjutab Boaler oma 2019. aasta raamatus „Limitless Mind: Learn, Lead, and Live
Without Barriers“, on aine „kõige kahjulikumate ideedega, mida kannavad endas
õpetajad, õpilased ja lapsevanemad“. See on üks väheseid akadeemilisi aineid,
kus terve hulk õpilasi juba varakult otsustab, et neil pole selleks annet: me
oleme kas "matemaatikainimesed" või mitte. See mõte kipub
täiskasvanueas säilima. Boaler kirjutab: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">"Raske on kindlaks teha, kui
palju inimesi ühiskonnas ringi liigub, kandes endas kahjulikke arvamusi oma
matemaatikavõimete kohta, kuid minu arvates on see vähemalt pool elanikkonnast.“<o:p></o:p></span></b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><br /></span></b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">Eesti keeles on Limitless Mind ilmunud pealkirjaga:</span></b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"></span></b></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpGEPN6g_oLcufnifNdIlIzsd0e6HmSOe6FwWlExMKQGgAVrFyr0FLr6-QVAfslQ_fbKej491snGWN7mhlv8Kdw0Urio_KsPwWgLgqqRduhA-AG66lD5tduRlA5KgbqwlmTnXrrkDNASo9/" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1418" data-original-width="1000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpGEPN6g_oLcufnifNdIlIzsd0e6HmSOe6FwWlExMKQGgAVrFyr0FLr6-QVAfslQ_fbKej491snGWN7mhlv8Kdw0Urio_KsPwWgLgqqRduhA-AG66lD5tduRlA5KgbqwlmTnXrrkDNASo9/" width="169" /></a></b></span></div><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><br /></b></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Stanfordi
ülikooli matemaatikaõppe professor Boaler, bestselleri autor ja matemaatikasaidi
<a href="https://www.youcubed.org/">youcubed.org</a> kaasasutaja on
aastakümneid mõelnud sellele, kuidas kahju kõrvaldada. Tema töö, on tihedalt
kooskõlas Stanfordi psühholoogiaprofessori Carol Dwecki majanduskasvu
mõtteviisi käsitlevate uuringutega, mida Boaler ise nimetab "meie kõige
kahjulikumateks ja püsivamateks ideedeks kaasasündinud võimete kohta". Ta pooldab
häälekalt matemaatika hindamise viisi muutmist ja matemaatika õppekava
kaasajastamist - eriti gümnaasiumis -, et see oleks köitvam, kaasavam ja
valmistaks lapsi enam ette kaasaegse tööjõuturu jaoks. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kriitikud
väidavad, et nõudes matemaatika rõõmsat ja loomingulist õpetamist, t<a href="https://www.nytimes.com/2018/08/07/opinion/stem-girls-math-practice.html?login=email&auth=login-email%20backlash">eeme
me lastele karuteene</a> ning et näiteks päheõppimise ja matemaatikatundide
vähendamise või kõrvaldamise abil kasvatame lapsed, kel puudub matemaatilise sujuvus.
Kuid Boaler ütleb, et tal pole konflikti selliste asjadega nagu matemaatilised
faktid ja õpetajad peaksid aitama lastel neid arendada - mitte „rõhutada fakte
faktide huvides või ajapiiranguga kontrolltööde abil. On vaja julgustada
õpilasi uurima arve, neid kasutama, nendega töötama, see on protsess, mis
lõpuks loob kriitilise arvutunde ja tugevdab matemaatilisi fakte orgaanilisemal
viisil.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAV9m3FaQR3zKUIxWl9MsPETV2wSs6gT56wxGTvkP-P5OmG3m0T6wBkgfR8A2YlHm3Ndq8vbO3tuwLpmzwKlphkwVoZYnr423mA58sxzbMg2Un36GQ3e-nTrZ0HCvXjKjRQbdpAAeo65cn/" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="512" data-original-width="328" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAV9m3FaQR3zKUIxWl9MsPETV2wSs6gT56wxGTvkP-P5OmG3m0T6wBkgfR8A2YlHm3Ndq8vbO3tuwLpmzwKlphkwVoZYnr423mA58sxzbMg2Un36GQ3e-nTrZ0HCvXjKjRQbdpAAeo65cn/" width="154" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sarah
Gonser <a href="https://www.edutopia.org/article/are-we-teaching-math-kids-need">intervjueeris</a>
hiljuti Boalerit matemaatilise vabaduse, ärevust tekitavate õpetamispraktikate
ja tema sõnul matemaatika õppekavade kaasajastamise seisukohalt kriitiliste
süsteemimuutuste teemal.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Sarah Gonser</b>: Oma raamatus „Limitless
mind“ (Piiritu meel) ütlete, et õppimine on seotud identiteediga. Kas oskate
seletada?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Jo Boaler</b>: Noh, me teame, et kui
inimesed õpivad, ei tähenda see ainult teadmiste kogumist; tegelikult inimene
ise muutub.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
me oleme aastate jooksul leidnud, et matemaatika õpetamisel on üsna
traditsiooniline lähenemine - ma näitan teile meetodeid; võtate need vastu ja
kasutate neid - see ei ühildu identiteediga, mida lapsed tahavad, eriti noorukieas.
Lapsed tahavad saada oma ideid; nad tahavad, et neid kui mõtlejaid austataks;
nad ei taha, et neile antakse lihtsalt teavet, mida nad lihtsalt paljundavad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nad
näevad seda ainevaldkonnana, kus nad ei saa olla oma täielikud minad ja see on
suur osa sellest, miks inimesed matemaatikast eemalduvad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Gonser</b>: Matemaatika
on ka aine, mis tekitab palju tõelist ärevust. Miks nii?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Boaler</b>: Ma ütleksin, et siin on
erinevaid põhjuseid: matemaatika on aine, mida on tugevalt testitud; see on
aine, mida õpetatakse sageli õigete ja valede vastustena; ja on levinud müüte,
et kas olete sündinud matemaatikuna või mitte. Midagi sellist, et<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>teil kas on õige aju või pole.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tundides
antakse edasi palju mikrosõnumeid, mis võivad panna lapsi arvama, et nad ei saa
edukad olla. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u>Kiirus</u></b> on üks
sellistest. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">Kui esitate klassile küsimuse ja võtate vastuse esimeselt
lapselt, kes käe tõstab, saadate sõnumi, et hindate kiirust.</span></b> <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">Ja me teame, et professionaalsed matemaatikud pole kiired; nad on kõige
aeglasemad mõtlejad.<o:p></o:p></span></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Lõpuks
on meil stereotüüpsed ideed nende kohta, kes oskavad matemaatikas hästi hakkama
saada. Nii et kui olete naine või värviline inimene, siis juba olete surve all.
Kui teil on kindlad ideed selle kohta, kes oskab matemaatikat, on kindel
mõtteviis, siis võib selline stereotüüp tõesti juurduda.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Gonser</b>: Kuidas siis seda kõike
aeglustada ja vältida matemaatikatunni muutmist stressi- ja ärevuskohaks?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Boaler</b>: Ma arvan, et suur osa sellest
on - õppimise hindamine - ma arvan, et see on lihtsalt nii kriitiline. See
muudab kogu klassiruumi kultuuri.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
hindame lapsi andes neile diagnostilist tagasisidet, mitte hindeid, ja palume
neil endil järele mõelda, et nad näeksid end sellel teekonnal edenemas - kõik
muutub, kui hindamine klassiruumides muutub.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid
me tahame muuta ka sisu õpetamise viisi. Lapsed ei vaja ühe meetodi ja ühe
vastusega palju lühikesi küsimusi. See võib olla avatud küsimus, millele
õpilased mõtlevad loovalt ja visuaalselt. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Gonser</b>: Te olete ka klassiruumides vigade
tegemise ja raskustesse satttumise eestkõneleja. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;">Oma raamatus kirjeldate
suurepäraseid saavutusi nende puhul, kes töötavad „oma mõistmise piiril, teevad
keerulistes oludes ühe vea teise järel, parandavad vigu, liiguvad edasi ja
teevad veel rohkem vigu“.</span></b> Miks see klassiruumis oluline on?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Boaler</b>: Parimad ajad õppimiseks on
siis, kui näete vaeva ja leiate raskusi; see on siis, kui teie aju põleb
aktiivselt. Ma arvan, et raskustest väljamurdmise jagamine õpilastega on tõesti
oluline. Kui ma õpetan, ütlen õpilastele: "Ma tahan, et te näeksite vaeva,
sest see on teile tõesti hea." Ma arvan, et see vabastab õpilasi, kui nad
teavad, et see ongi eesmärk. Ja ma arvan, et seda tuleb jagada ja iga õppetunni
ajal ülal hoida.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
hõlmab tegelikult seda, kuidas me lapsi hindame. Kui lapsed sooritavad testi ja
neid karistatakse vigade eest, on see vastupidine sõnum - ja uuringud on
näidanud, et sellised segasõnumid on hullemad, kui sõnumi puudumine. Ärge öelge
neile, et raskustele vastu astumine on hea, kui kavatsete nende töö raskustega <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„valeks“ hinnata.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Minu
arvates on oluline, et laseksime lastel alati tööd uuesti esitada. Ja kui
kasutate hindamist - ma ei ole ise hindamise fänn -, aga kui õpilastel ei lähe alguses
hästi, siis lubades neil uuesti sellega tegeleda, saadetakse suurepärane sõnum,
et õppimist ja raskustega silmitsi seismist väärtustatakse.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/3icoSeGqQtY" width="320" youtube-src-id="3icoSeGqQtY"></iframe></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Gonser</b>: Räägime laiematest ja
süsteemsematest õppekavamuudatustest. Olete matemaatika õppekavade järjestuse
muutmise vestluses silmapaistev hääl, tahate et see oleks rohkem kui värav
kõrgema matemaatika juurde. Mis on meie maailmas muutunud, et see on nii
pakiline küsimus?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Boaler</b>: Noh, me peame ajakohastama
mitte ainult seda, kuidas me õpetame, vaid ka tegelikku sisu, mida me
klassiruumides õpetame. Sisu, mida õpetame matemaatikas, loodi umbes 1800ndatel
ja pole sellest ajast alates tegelikult suurt muutunud. See loodi ajal, mil
vajasime lapsi kalkulaatoriteks. Ja nii oli aritmeetika õppimine, asjade kiire
arvutamine oluline.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid
maailm on dramaatiliselt muutunud. Eelkõige keskkoolis õpetame lastele
mitmesuguseid meetodeid, mida nad saaksid pliiatsi-paberiga käsitsi teha ja
mida nad ei kasuta enam kunagi oma elus. Te ei satu kunagi töökohta, kus lastakse
inimestel käsitsi polünoomidega jagamist läbi teha. Seega kulutame liiga palju
tunde, et anda lastele edasi seda aegunud sisu, mille osas nad on end lihtsalt välja
lülitanud. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Gonser</b>: Mida
peaksime selle asemel õpetama?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Boaler</b>: Olen väga põnevil andmeteaduse
(<a href="https://ed.stanford.edu/news/bringing-math-class-data-age">data
science</a>) matemaatikasse toomise üle. Olen üks viiest uue raamistiku
autorist Californias, kus tõstame esile andmeteadust kui matemaatika tõeliselt
olulist osa. See andmeteaduse algatus on väga põnev mitte ainult sellepärast,
et see pakub kõigi klasside õpetajatele huvitavat tööd, vaid aitab ka lastel
saada andmete lugemisoskust, mida nad selles maailmas tegelikult vajavad.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Andmepunkte
on maailmas rohkem kui tähti galaktikates praegu; maailm on täis andmeid. Nii
et ka väikesed lapsed peavad end andmekirjaoskuseks ette valmistama.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Gonser</b>: Miks on Algebra 2 (<a href="http://math.ut.ee/kursused/algebra2.html">matemaatikaprogramm</a>, milles
õpitakse polünoome, vektoruume, bilineaar- ja ruutvorm jms) milles nii paljude
laste jaoks tee lõpp?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Boaler</b>: Kuna see on nii protseduuriline
ja ebahuvitav, et enamus lapsi pärast seda, kui nad on õppinud Algebra 2, ei
võta enam edasi matemaatikakursusi. Andmeteadus (data science) on täiesti
erinev. Selle väljatöötamise ajal suheldakse: see võib olla keskkooli kursus,
mida iga õpilane saab läbida. Te ei pea olema keskkoolis edasijõudnud ja ometi
võite jõuda kõrgetasemelise STEM-karjäärini. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Gonser</b>: Mida ütlete kriitikutele, kes
väidavad, et see on muudatus, mis lahjendab õppekava, muudab selle vähem
rangeks?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Boaler</b>: Tegelikult on see täiesti
range. Matemaatika on väga lai aine. Pole mingit põhjust, miks peaksime ütlema:
"Väärtustagem lihtsalt seda osa, mis on arvutuslik." Andmeteaduse
matemaatika hõlmab maatrikseid ja tõenäosust ning statistikat ja lineaarset
algebrat - mis on väljaspool seda, mida sageli arvutustes õpetatakse.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Gonser</b>: Minu viimane küsimus pärineb
õpetajalt, kes küsib: "Mis on teie suurim nõuanne nooremate laste matemaatikaõpetajatele?"<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Boaler</b>: Minu suurim nõuanne on kulutada
tõesti aega selleks, et muuta laste mõtteviisi ja ideid enda kohta, sest see annab
tohutult dividende. Kui julgustate raskustega silmitsi seisma, kui tuletate
lastele meelde, et nad saavad kõike õppida -me teame nüüd, et inimeste
õppimisvõimel pole piire.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b>Lapsed
peaksid teadma, et kui nende kõrval olev laps lahendab midagi kiiremini, ei ole
see oluline. Me teame, et lapsed astuvad kooli mõtteviisiga, et nad suudavad
areneda ja kasvada, kuid see langeb iga koolis oldud aastaga. Ja osa sellest on
see, et lapsed vaatavad teisi lapsi ja mõtlevad: "Oh, nad saavad seda teha
paremini kui mina." Me peame neile ideedele vastu astuma ja tooma siia
kõrvale avatud ja loomingulise matemaatikaga. Seda tehes asjad muutuvad.</b></span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-8738101507426234292021-01-26T03:26:00.002-08:002021-01-26T03:26:42.943-08:00Amanda Gorman kõnehäirega lapsest selgehäälseks poetessiks<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFgG096J-9tHee6W9UhB6CNw-3pi8rz3pFu708tIyuPfP4v-90MVSzkfKSCf-alHpQ_xo9-iM2hVzUtvjTVHbURtk8tKH_r5VAqoTK65Y6SDw7XRzNxgiNc9km5b9eqACu41j0W6sSDRNL/s963/cbsn-fusion-youth-poet-laureate-amanda-gorman-offers-words-of-hope-amid-pandemic-thumbnail-472017-640x360.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="404" data-original-width="963" height="268" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFgG096J-9tHee6W9UhB6CNw-3pi8rz3pFu708tIyuPfP4v-90MVSzkfKSCf-alHpQ_xo9-iM2hVzUtvjTVHbURtk8tKH_r5VAqoTK65Y6SDw7XRzNxgiNc9km5b9eqACu41j0W6sSDRNL/w640-h268/cbsn-fusion-youth-poet-laureate-amanda-gorman-offers-words-of-hope-amid-pandemic-thumbnail-472017-640x360.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.understood.org/en/community-events/blogs/making-a-difference/2018/07/25/amanda-gorman-youth-poet-laureate-has-speech-and-auditory-processing-issues" target="_blank">Amanda Gormanil</a> on alati olnud armastus sõnade
vastu. Poetessiks saamise tee polnud aga lihtne.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/Wz4YuEvJ3y4" width="320" youtube-src-id="Wz4YuEvJ3y4"></iframe></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii Gorman kui ka tema kaksikõde sündisid
enneaegselt. Nende ema Joan Wicks kartis, et neil võivad sünnitüsistuste tõttu
olla füüsilised ja arenguprobleemid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gormanil diagnoositi lasteaias auditiivse
info töötlushäire (võimetus sõnu eristada, ära tunda ja nende tähendusest aru
saada, seda normaalse intellekti ja kuulmise korral). Tal on ka teatud kõnepuue,
mis tõttu oli<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>raskendatud teatud sõnade
ja helide hääldamist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nendest väljakutsetest hoolimata oli tema
ema enda sõnul noorest saati uudishimulik ja pisut liiga palju ennast ületav.
"Tal oli probleeme eneseväljendusega," ütleb ema, "kuid ta oli
oma mõtetes alati edasijõudnud." Gorman õppis lugemist hiljem, kui teised
lapsed. Kuid kui ta selle selgeks saanud, sai temast kirglik lugeja ja
kirjanik.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ta käis erakoolis, kus sai oma häiretele
parimat tuge. Alguses ei olnud ta just abi saamise fänn.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Ma olen nii kangekaelne,"
tunnistab Gorman. «Ma keeldusin kasutamast pakutavaid abivahendeid. Ema sundis
mind kasutama eksamitel lisaaega." Aja jooksul õppis ta lisaabi hindama.
Ja kuigi tema kõne ja kuulmise töötlemise probleemid olid alati kohal, ei
lubanud Amanda neil oma elus komistuskiviks olla.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBexY55Y1GDNEsJ2kzs4_5VaKfd6xri5-GOMAULNuQfNDjaSgFzWYQ6WKkLm2Tq1HGuPwObTnhqTRYo5aUXvwMGtk1y2ijIZk2VvfLaMVX4noC-2f2qxPLnKdzM9iySVTjZQl6BiUpCL_W/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1024" data-original-width="683" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBexY55Y1GDNEsJ2kzs4_5VaKfd6xri5-GOMAULNuQfNDjaSgFzWYQ6WKkLm2Tq1HGuPwObTnhqTRYo5aUXvwMGtk1y2ijIZk2VvfLaMVX4noC-2f2qxPLnKdzM9iySVTjZQl6BiUpCL_W/" width="160" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Minu väljakutsed on alati minu
jaoks olnud reaalsus," ütleb ta. "Kuid ma teadsin, et mul on ka
tugevusi, eriti sõnade ja kirjutamise osas." Väikese lapsena kirjutas
Gorman ise oma lood. Seejärel tutvustas õpetaja kolmandas klassis Amandat
esimest korda luule ja metafooriga. Suhtlemisprobleemide tõttu köitis teda
luule jõud ideede väljendamiseks.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Maya Angelou sai tema jaoks
inspiratsiooniks. Pärast Angelou autobiograafia „<i>I Know Why the Caged
Bird Sings</i>“ („Ma tean, miks puurilind laulab“) lugemist tundis ta erilist
sidet ikoonilise musta luuletajaga. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Luule tuli tema juurde loomulikult ja ta
kirjutas seda varsti palju.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Keskkoolis innustas üks tema mentoreid
Gormanit osalema Los Angeleses, kus ta elas, Youth Poet Laureate algatusel.
Programmi alustas kirjanduskunsti ja noorte arendamise mittetulundusühing Urban
Word.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Osalemiseks pidi ta esitama oma luuletusi
ja ta saatis mitu, puudutades sotsiaalse ebaõigluse teemasid. Luuletused saavutasid
tähelepanu ja 2014. aastal nimetati Gorman Los Angelese noorte luuletajate
laureaadiks. Aastal 2015 avaldas ta oma esimese luuleraamatu The One for Whom
Food Is Not Enough.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Eelmisel aastal nimetati Gorman Urban
Wordi poolt kõigi aegade esimeseks rahvusliku noorte luuletajate laureaadiks.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Lisaks luule kallal töötamisele on Gorman
täna Harvardi õpilane.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Gormani paljudest saavutustest ütleb ema,
et on kõige rohkem uhke oma tütre tugeva õiglustunde üle. Ema näeb tema tugevat
empaatiat teiste suhtes, see on omadus, mis tal on olnud juba varakult.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tagantjärele vaadates imestab ema, mida
tütar teha on suutnud. "Igas lapses on kingitus, see tuleb lihtsalt
avastada," ütleb ta. "Kus on puudujääk, seal on ka koht, kus laps
selle korvab."</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-11397584795567058812021-01-24T02:11:00.000-08:002021-01-24T02:11:41.240-08:00Ekraaniaeg või raamat?<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjp1IJ1uZVfx5COKX9__al3P0eM84svtDWS10WCtOUvMJUrwwv9wYZDRVZFDWpapmafT1K9SytO_rx07g63W4tn-Cf_d_4p373TxYSonhKgfEqaK0Xbc9x2ZuRcx0RWTus2MQAOx7YEodHE/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="700" data-original-width="700" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjp1IJ1uZVfx5COKX9__al3P0eM84svtDWS10WCtOUvMJUrwwv9wYZDRVZFDWpapmafT1K9SytO_rx07g63W4tn-Cf_d_4p373TxYSonhKgfEqaK0Xbc9x2ZuRcx0RWTus2MQAOx7YEodHE/w640-h640/image.png" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Suure
raamatusõbrana ja lugejana, olen ka suur ekraaniaja tarbija. Tänased võimalused veebis õppida on piiritud ja sotsiaalmeedia on võimaldanud palju enam suhelda oma pere
ja sõpradega. Nii kuidas lapsed on kas täiskavanu ikka jõudnud või järjest
vanemaks saanud olen ka mina liikunud ühelt sotsiaalmeediaplatvormilt teisele,
kasutades neid, mida lapsed parasjagu kasutavad: facebook, instagram, snapchat, tik-tok,
twitter ... võimalused jagada pilte, hetki, nalju, uudiseid. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;"><u>Suitsidoloog,
erakorraline psühhiaater ja farmakoloog Tyler Black, MD kirjutab paljude
vanemate murekohast – laste ekraaniajast ja räägib ekraaniaja foobikutest:</u>👇👇👇</span></b><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><u><span style="font-size: medium;"><br /></span></u></b></span></p>
<blockquote class="twitter-tweet"><p dir="ltr" lang="en">For all you "screen time"-phobes: If a child replaced 100% of their "screen time" with non-interactive, non-social, non-puzzle-solving, non-skill-training activity, like, oh, I don't know, reading a book, would you be happier?<br /><br />/1</p>— Tyler Black, MD (@tylerblack32) <a href="https://twitter.com/tylerblack32/status/1350918622395265027?ref_src=twsrc%5Etfw">January 17, 2021</a></blockquote> <script async="" charset="utf-8" src="https://platform.twitter.com/widgets.js"></script>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuna mindki aeg-ajalt ekraaniaja foobia tabab, siis ma tõlgiksin selle siinkohal ära.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Black kirjutab: </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Kõigile
teile "ekraaniaja" -foobidele: kui laps asendaks 100% oma
"ekraaniajast" mitte-interaktiivse, sotsiaalse, mõistatusi mitte
lahendava, oskusi mitte arendava tegevusega, no ma ei tea näiteks, raamatu
lugemisega, kas oleksite õnnelikum?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõelge
sellele ausalt. Me hindame ühiskondlikult raamatute lugemist ega häbista
inimesi selle eest. "Ema, ma lugesin eile õhtul raamatut" kõlab mõnusalt.
"Ema, ma mängisin eile õhtul videomängu" paneb sind värisema.
Probleem muidugi on sinus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mängimine,
suhtlemine, jagamine, sotsialiseerumine, mõistatuste lahendamine, õppimine,
rühmades osalemine - need on kõik asjad, mis ekraaniajaga kaasas käivad. Küsige
endalt, miks te nii vastu olete? Tõenäoliselt leiate 2 põhjust:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Esimene
põhjus - videomängude moraalne paanika: te ei tea sellest midagi ja ärge püütkegi
oma lapse ekraanielu vallata samamoodi nagu seda iga mängu nagu näiteks jalgpalli
puhul teete, et teate milline on mäng ja, kes on nende meeskonnakaaslased jne.
<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teine
põhjus videomängude moraalse paanika tekkeks on: olete ostnud narratiivi
"uus põlvkond on hädas", mis on omaette juba moraalne paanika. Usute
valesti, et kui teie laps tegeleb TEIE lapsepõlve asjadega <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>(lugemine, telefonitsi helistamine, hängimine
jne), siis neil läheb paremini. Tegelikult on see põlvkond lapsi kõige nutikam,
vastutustundlikum, sotsiaalselt seotud, edendavam, hoolivam ja vähem vägivaldne
lasterühm, mida oleme tänapäeva ajaloos täheldanud. Ja jah, neile meeldib ka
snapchat.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii
et vaadake uuesti läbi omaenda eelarvamused. Raamatu lugemine POLE PAREM kui
videomängu mängimine või TV vaatamine. "Raamatud on fantaasiarikkad" -
ei, ei ole. Nad on ettekirjutavad. Nad ütlevad teile täpselt, mida mõelda. Ja
kõike seda, mida lapsed saavad täna teha, alates ülemaailmsete aktsioonide
loomisest, et toetada tegevusi, suhelda oma sõpradega, teha veebikursusi,
õppida uusi oskusi, tarbida meelelahutust, lahendada mõistatusi, mängida koos
... st probleem EI OLE ekraan. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuidas
on nende paljude artiklite ja väidetavate uuringutega, mis kõik nagu annaksid
teada, et ekraaniaeg on see kõige kurja juur.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tõsiseltvõetavaid
uuringuid on vähe ja neist kirjutatakse vähem. Black märgib siinkohal: „Ja
siiski, mida kvaliteetsemad on tõendid, seda väiksemat mõju nähakse -
potentsiaalsed (vaadeldud) mõõdikud ei näita mingeid vaimse tervise kahjustusi.“</span></p></blockquote><p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpOLB9d7_tgsd8bCQPn1bXuz1gBGnUzjSuO8dJn19Q3hyL3saMBgGevBEu9k7AKfrKbwI-UXbDbquTU04zfF8-w9Mp2gJshWqMoXHQU7tZJz-IdqyR6Lq-KzzSbThldmNGVvXylRCC8ybd/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="933" data-original-width="700" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgpOLB9d7_tgsd8bCQPn1bXuz1gBGnUzjSuO8dJn19Q3hyL3saMBgGevBEu9k7AKfrKbwI-UXbDbquTU04zfF8-w9Mp2gJshWqMoXHQU7tZJz-IdqyR6Lq-KzzSbThldmNGVvXylRCC8ybd/w300-h400/image.png" width="300" /></a></div><br /><p></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/2167702619859336">https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/2167702619859336</a></span></p></blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/2167702619859336"></a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Selles
uuringus uuritakse, kas 388 nooruki digitaalse tehnoloogia kasutamist
seostatakse vaimse tervise sümptomitega varases noorukieas kuni keskeas.
Noorukid läbisid 2015. aastal esialgse aja 1 (T1) hindamise, millele järgnes
aastatel 2016–2017 mobiiltelefoni kaudu 14-päevane hetkeline hindamine (EMA),
mis andis 5270 õppepäeval kokku 13 017 vaatlust. Noorukite T1 tehnoloogia
kasutamine ei ennustanud hilisemaid vaimse tervise sümptomeid. Ka noorukite
teatatud vaimne tervis ei olnud halvem päevadel, mil nad kulutasid
tehnoloogiale rohkem aega. Noorukitel, kellel on suurem vaimse tervise
probleemide oht, ei ilmnenud ka kõrgema tehnoloogia kasutamise päevadel vaimse
tervise probleemide riski suurenemise märke. Selle EMA uuringu tulemused ei toeta
narratiivi, et noorte digitaalse tehnoloogia kasutamist seostatakse kõrgendatud
vaimse tervise sümptomitega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: arial;">Hea meeldetuletus, et
iga vanemate põlvkond kardab / ründab <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>uusimat. Kui kaua nimetati romaane kuradi
mänguväljakuks, mis ei vii mujale kui elamisele fantaasiamaailmas?<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">* Platon sarjas "tänaseid lapsi"<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">* Shakespeare'i töö pidi muutma inimesed
"abielurikkujaks ja hoorajaks"<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">* trükitud romaan pidi "mädandama laste aju"<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">* haiglate muusikaühing (the hospital music association) kuulutas
1920ndatel, et džäss toob kaasa koordinatsioonihäiretega <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>imikud<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Black
vastab ka neile, kes näevad tema arvamust raamatuvastase kirjatükina: „Kui
loete siit välja raamatuvastasust, on see tõenäoliselt teie erapoolikus. Raamatutest
pole midagi paremat? Raamatud on loominguline vahend ideede tarbimiseks, mõtete
tekkeks, meelelahutuseks ja jagamiseks. Ekraanid saavad teha sama (ja rohkemgi veel).
Isiklikult mulle meeldivad ka raamatud. Nii et, see siin ei olnud raamatute
vastu. Ma räägin raamatu asetamist teistest kõrgemale. Inimesed panevad
mistahes põhjusel moraalse üleoleku, vooruse, akadeemilise väärtuse valguse
peegeldamisele silmadele hakitud puude kaudu (raamatud), kuid samasugune
tehnoloogiast tulenev versioon = halb.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3uEAY92zXtdL_Va56es_-GCwie2JBdNSkzlbK3-4D9wLdEGAd1cXQITSGUANBKPRCLild41nC0Jy371seU35r0z1eyXullQfgjX3gHasEv9Sx1vBombnYHKUqw295gJO8yjICjBb9N9Sh/s900/kids-using-computer.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="600" data-original-width="900" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3uEAY92zXtdL_Va56es_-GCwie2JBdNSkzlbK3-4D9wLdEGAd1cXQITSGUANBKPRCLild41nC0Jy371seU35r0z1eyXullQfgjX3gHasEv9Sx1vBombnYHKUqw295gJO8yjICjBb9N9Sh/w640-h426/kids-using-computer.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><a href="https://childmind.org/article/parents-guide-dealing-fortnite/">https://childmind.org/article/parents-guide-dealing-fortnite/</a> - artikkel laste ja arvautimängu probleemidest ja võimalikest lahendustest.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Blacki
kirjutisele anti palju tagasisidet ja ma toon siia mõnede vanemate
tagasivaateid või arvamusi tänasest:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><span style="font-family: arial;">"Pandeemia
aeg pani <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>väga palju inimesi pikemaks
ajaks koduseinte vahele: „<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Möödunud aasta
sundis mind selles osas oma vaateid uuesti üle vaatama. Ekraanid võimaldavad mu
lastel sõpradega suhelda - praegu on see suur võit. Ekraanid aitavad neil luua
ja õppida. Ja nii edasi. Olenemata sellest, kas see on paber või ekraan, on
minu asi kaasa aidata, olla huvitatud nende tegemistest.“</i></span></blockquote><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><o:p></o:p></i></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pessimistarchive.com
veebilehelt võib leida artikli sellest, kuidas New York Times läbi aastate on kirjutanud meie murekohtadest, mis liikunud
ühelt meediavormilt teisele: <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><a href="https://pessimistsarchive.substack.com/p/too-much-too-much">https://pessimistsarchive.substack.com/p/too-much-too-much</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;">Mobiiltelefon 2021</span></i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">: liiga palju ekraani?<o:p></o:p></i></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5KKpeKG_f6zn_JlLB-Go8GrJrm94FrKEyhzF8RsD99vUwBPLcS_6Qzte9a0747nwdlLPVRiCzgshbx7eSTzDN6arsgY0MTiaDpjDj6Y-nNVOycQCFJToxxQiK2LH2mDToiUYe1A6YYKva/s956/pessimist1.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="956" data-original-width="926" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5KKpeKG_f6zn_JlLB-Go8GrJrm94FrKEyhzF8RsD99vUwBPLcS_6Qzte9a0747nwdlLPVRiCzgshbx7eSTzDN6arsgY0MTiaDpjDj6Y-nNVOycQCFJToxxQiK2LH2mDToiUYe1A6YYKva/w388-h400/pessimist1.png" width="388" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><br /></i></span><p></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;">Televisioon 1956</span></i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">: liiga palju telerit?<o:p></o:p></i></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiiLlCDXSwbRW730xTiycSJqUR-EGhspeuLEXSgDh7wwfsckYqO2mnTXst8Jlpsv26hzVi4mjq2bHgFWTKF3YSlU-8d0mE9amlyjUscqzW_bF_aNU1Yi2SIteBQ-AgTn1jryTkyAeTNtuc/s1440/pessimist2.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="800" data-original-width="1440" height="223" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhiiLlCDXSwbRW730xTiycSJqUR-EGhspeuLEXSgDh7wwfsckYqO2mnTXst8Jlpsv26hzVi4mjq2bHgFWTKF3YSlU-8d0mE9amlyjUscqzW_bF_aNU1Yi2SIteBQ-AgTn1jryTkyAeTNtuc/w400-h223/pessimist2.png" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><br /></i></span><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><br /></i></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;">Raadio 1938</span></i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">: liiga palju raadiot?<o:p></o:p></i></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXu5ztswoVBfpVCNlIQT0IzrkoX7fB_CiMYd7-2gynOwGPbhHSpQjzk1FJcnTj_7VESDunJcKGChyphenhyphenvtR9Rjt9G67W3xSZhVVLOmDoLZZOkVP81nXTM3bDiqG543IRXYAhhAqTFQQ8HT6yX/s1456/pessimist3.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="909" data-original-width="1456" height="250" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXu5ztswoVBfpVCNlIQT0IzrkoX7fB_CiMYd7-2gynOwGPbhHSpQjzk1FJcnTj_7VESDunJcKGChyphenhyphenvtR9Rjt9G67W3xSZhVVLOmDoLZZOkVP81nXTM3bDiqG543IRXYAhhAqTFQQ8HT6yX/w400-h250/pessimist3.png" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;">Avatud raamat 1898</span></i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;">: liiga palju lugemist? </i><span style="mso-bidi-font-style: normal;">👀👀👀 </span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivkzKgHbACXRWYFdmxGTqUPhj46XdWzPcpmsGYoQqUjtKLRTQSIZoud_fw6DXiUY0tDeZREmrmtlr4LnqTT382HgVzU_mln529O8a470BgUg-u1LjDvk-FlpvmaqxsHDLjh6LoHsjMXLP2/s1456/pessimist4.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="956" data-original-width="1456" height="263" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEivkzKgHbACXRWYFdmxGTqUPhj46XdWzPcpmsGYoQqUjtKLRTQSIZoud_fw6DXiUY0tDeZREmrmtlr4LnqTT382HgVzU_mln529O8a470BgUg-u1LjDvk-FlpvmaqxsHDLjh6LoHsjMXLP2/w400-h263/pessimist4.png" width="400" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrLyQQn6BjWK_RHkNE9uQzyaCX-2z8obRsINApH3hKrY85tQpM9i_eXGp0CE3Cf4nhpOTz0ndjtfWWIQxUT0rQiyamMyiD9gPdI_rvXox2h8Pe78Y52O5dy_J_rjL4S15vmCkFVAKfL3bN/s1456/pessimist5.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1013" data-original-width="1456" height="278" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrLyQQn6BjWK_RHkNE9uQzyaCX-2z8obRsINApH3hKrY85tQpM9i_eXGp0CE3Cf4nhpOTz0ndjtfWWIQxUT0rQiyamMyiD9gPdI_rvXox2h8Pe78Y52O5dy_J_rjL4S15vmCkFVAKfL3bN/w400-h278/pessimist5.png" width="400" /></a></div><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-bidi-font-style: normal;">Selliseid positiivseid</span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> postitusi:</i></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: arial;"></span></i></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: arial;">„Iroonilisel kombel on minu 7-aastasel
lapsel, kes nooremana pole kunagi tahvelarvutite vastu tegelikult huvi tundnud,
raskem lugema õppida. Kaks ülejäänud õpetasid end ise põhiliselt eakohaste
õppimisrakenduste abil.“<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: arial;">„AITÄH. Ekraanid on minu majas sotsiaalne
asi; naudime koos mängimist ja veebimeediat, jagades meeme ja huvitavaid
videoid. Minu vanim on autistlik ja tehnoloogia on olnud tema jaoks peamine
vahend kaaslastega suhtlemiseks juba ammu enne pandeemiat. Neto positiivne meie
jaoks kindlasti.“<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: arial;">„Nõus ... Olen üles kasvatanud 2 last, kelle
ekraaniaeg pole piiratud. Lugesin neile ka raamatuid. Nad olid alati innukad
lugejad, oma sõnavara, arusaamise, loovuse jms. See kõik ei tulnud kindlasti
minust. Teler saab au endale. Mu tütar kasutas selliseid sõnu nagu enunciate juba
3 aastasena. Kuigi ma tundsin selle aja jooksul tihti süütundeid - süüdistasin
ennast selles, et olen laisk, kui ma neile ekraani ajaks reegleid ei seadnud.
Tagasi vaadates tunnen, kui rumal see oli. Mis puutub sotsiaalsesse teadlikusse,
inimlikumasse, ühendatumasse ... pole kahtlust, et tänapäeva lapsed on palju
paremad kui minu põlvkond.“<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: arial;">„20-aastase lapsehoidjana, kes hoolitseb
igas vanuses laste eest, on kogu „ekraaniaja“ teema populaarne fraas
inimestele, kes ei tea piisavalt lastekasvatusest või oma lastest. Ekraanides pole
üldse midagi halba, kui lapsed teevad regulaarselt trenni ja söövad ja magavad
hästi.“</span></i></p></blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ja lõpuks üks selline arvamus</b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"></i></span></p><blockquote><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">: „Osa probleemist seisneb selles, et eriti
nooremate kui <6-aastaste laste puhul ei ole ekraaniaeg muud kui lõputu
muutuva kvaliteediga videovoogude ja peamiselt koomiksitegelaste vaatamine. Ma
arvan, et teadusuuringute andmetest teame, et seda tüüpi lapsehoidmine pole
ideaalne.“</i></span></blockquote><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><o:p></o:p></i></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Ja
üks huvitav vastus sellele arvamusele</i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"></i></span></p><blockquote><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">: „Võib-olla mõne jaoks, kuid mõned lapsed on teadmiste järele
näljased. Me ei piira tegelikult ekraaniaega liiga palju. Meie lapsuke luges
juba kaheaastaselt. Ta on nüüd 9-aastane ja mõistab kodeerimise loogikat ning
soovib õppida arvutit nullist üles ehitama ja täiustatud kodeerimist.“</i></span></blockquote><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><o:p></o:p></i></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ehk kõik
lapsed on erinevad ja õppimiskiirus ja vajadused samuti. Kui arvata, et tänased
lapsed on liikumisvaeguses, siis kindlasti ei paranda seda ekraani tagant raamatusse
liikumine. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Psühholoog
Peter Gray kirjutab palju vabast mängust (blogist leiab tema artikleid) ja on
sageli rõhutanud, et lapsele on oluline vaba, enda reeglite jaoks seatud mäng,
kus täiskasvanud ei osale ehk ei sea reegleid. Siin kirjutab ta arvutimängu
plussidest:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.psychologytoday.com/us/blog/freedom-learn/201201/the-many-benefits-kids-playing-video-games">https://www.psychologytoday.com/us/blog/freedom-learn/201201/the-many-benefits-kids-playing-video-games</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kindlasti
on neid, kes vajavad kindlaid reegleid ja neid, kes saavad suurepäraselt ise
hakkama. Enamik on kindlasti kuskil vahepeal. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
ise olen samuti aeg-ajalt süütunnete käes vaevlev. Olen olnud ka tublisti
ekraaniaega piirav. Sellele aitas kaasa kindlasti see, et 15 aastat tagasi
metsa-põllu veerde kolides mingi aeg internetiühendus puudus. Lapsed olid siis
3 ja 1 aastased ning varsti südis veel üks. Meil pole kunagi olnud TV ühendust,
kuid teler koos videomakiga küll. 10 eluaastast alates on lapsed saanud
piiramatu ekraaniaja võimaluse (päeval, mitte öösel). Ja suuremalt jaolt on nad
seda kasutada osanud. On lugemisaega, ekraaniaega ja liikumisaega, söömisaega
ja magamisaega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
et igal sel ajal – ekraanil, spordil, raamatul jne – on oma normaalsus st
keskpaik ning võimalus </span><span style="font-family: arial;">sealt ära </span><span style="font-family: arial;">liikuda . On võimalik üle õppida, üle sportida,
üle magada. Vaadake laste ja noorte tippsporti, siin on palju vigastusi ja
probleeme ja stressi. Kuid on võimalus liikuda ja puhata meeleolu järgi. Sama
ekraani ja raamatuga.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-45373100095856194312021-01-17T02:27:00.002-08:002021-01-17T09:41:04.754-08:00See naeruväärne õppekadu...<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQnz3Xy4xiE9I_xEhJ7NcQqv0LqzdKpesoTPWLTTbaXeBduEJgIpD00t11ikhcs3eAVpqirJXYqiymyxn2jypTqB9cJixTye6EtYcu3b6qyvrqx5Wtq2uzyGIRfcXm8FKv8NTvn2Llgwsn/s598/%255B001755%255D.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="336" data-original-width="598" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQnz3Xy4xiE9I_xEhJ7NcQqv0LqzdKpesoTPWLTTbaXeBduEJgIpD00t11ikhcs3eAVpqirJXYqiymyxn2jypTqB9cJixTye6EtYcu3b6qyvrqx5Wtq2uzyGIRfcXm8FKv8NTvn2Llgwsn/w640-h360/%255B001755%255D.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">John
Ewing on matemaatik ja ühingu „Math for America“ president. Ta on olnud
matemaatika õppejõud mitmes kõrgkoolis ja „American Mathematical Society“
direktor.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgi_Qtn_-Axd7gBQQ7ioIMvFJUS-y9Oc2NOGF4qvGHMjAuKQ7dGr0u-skdcjA8akIA9zrn7H_x7ShNcn4Fp7peKAHzG9qtQz_k_-wiAJ2yOT6B2poWjBl665WKFm5LlafzXC6xR2NjojkSV/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="450" data-original-width="450" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgi_Qtn_-Axd7gBQQ7ioIMvFJUS-y9Oc2NOGF4qvGHMjAuKQ7dGr0u-skdcjA8akIA9zrn7H_x7ShNcn4Fp7peKAHzG9qtQz_k_-wiAJ2yOT6B2poWjBl665WKFm5LlafzXC6xR2NjojkSV/" width="240" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
ta kirjutab oma <a href="https://www.forbes.com/sites/johnewing/2021/12/28/the-ridiculousness-of-learning-loss/?sh=71b8bf1b7c32">Forbes
artiklis</a> sellest, et nn õppekaotuse ümber jauramine ei ole kuidagi
põhjendatud ja tasuks nimetada asju oma õigete nimedega. Muretsevad eksamineerijad aga õpilastega on kõik korras.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ewing kirjutab:</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nii
ärrituse, kui meeleheitega on paljud artiklite autorid (sh üsna palju poliitikuid)
nõudnud, et pandeemia ajal tuleks koolid kontaktõppeks avada. Nad on ärritunud,
kuna usuvad, et koolid suleti asjatult, kuna lapsed ei haigestu ja koolid ei
aita kaasa Covidi levikule. Nad heidavad meelt, sest kaugõpe on põhjustanud „katastroofilise
õppekaotuse" kogu õpilaste põlvkonnale.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid
siin nad eksivad teaduse tõlgendamise osas: koolid aitavad kogukonnas toimuvale
nakatumisele kaasa ning eksitakse ka „katastroofilise kaotuse“ osas. Kuigi
kaugõpe mõjutab kindlasti õpilasi, ei tea me veel täpselt, kuidas ja kui palju.
Õppekadu pole päris täpne termin.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pandeemia
alguses täheldasid inimesed, et lapsed ei haigestu nii kergelt kui
täiskasvanud. Lapsi testiti palju harvemini kui täiskasvanuid. Asümptomaatiline
levik oli teadmata või ebakindel. Uuringud keskendusid pigem haigustele
koolides kui edasikandmisele ja nad soovitasid, et koolide avatuna hoidmisel
oleks vähe kulusid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuid
see osutus ekslikuks. Värskes Saksa ajakirja Spiegel International <a href="https://www.spiegel.de/international/world/new-on-the-covid-19-front-lines-children-may-be-driving-the-pandemic-after-all-a-95e4c0e7-2ea0-479b-ac27-d17f07d147a5" target="_blank" title="https://www.spiegel.de/international/world/new-on-the-covid-19-front-lines-children-may-be-driving-the-pandemic-after-all-a-95e4c0e7-2ea0-479b-ac27-d17f07d147a5">artiklis</a>
on üksikasjalikult kirjeldatud Austria uuringut, mis näitab, et koolilapsed on
nakatunud sama palju kui täiskasvanud ja levitavad Covid-19 üsna tõhusalt
teistele. Nüüd on palju muid uuringuid, mis teevad sarnaseid järeldusi. Rootsis
asuva teadlaste ja arstide rühma <a href="https://vetcov19.se/en/dokument/skolor-barn-och-smittspridning/" target="_blank" title="https://vetcov19.se/en/dokument/skolor-barn-och-smittspridning/">uuringute
ülevaade</a> ülevaade (avalikustamine: nende hulgas on ka mu vend) seob 25 uuringut
kogu maailmast ja pakub neist kokkuvõtteid. Teadus on selge: lapsed nakatuvad
ja levitavad Covid-19 oma vanematele, vanavanematele, õdedele-vendadele ja
naabritele. Nakatunud haigestuvad. Mõnel on pikaajalised tüsistused. Mõni
sureb. Koolide avamine maksab elusid. Kui usute teadusse, peate leppima isegi
ebamugavate tõdedega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kas
peaksime need ikkagi avama? Kuidas on selle nn „katastroofilise õppekaotusega“?
Pandeemia kestes on hariduspoliitika keskmes olnud õppekaotus. Teadusettevõtted
(<a href="https://www.mckinsey.com/industries/public-and-social-sector/our-insights/covid-19-and-learning-loss-disparities-grow-and-students-need-help" target="_blank" title="https://www.mckinsey.com/industries/public-and-social-sector/our-insights/covid-19-and-learning-loss-disparities-grow-and-students-need-help">McKinsey</a>
on tuntuim) avaldavad aruandeid, milles tuuakse väga täpselt välja õppekaotuse
kuude arv; poliitikud ja asjatundjad nutavad hüsteeriliselt taga tulevast
kadunud põlvkonda; vanemad ja avalikkus nõuavad vihaselt kontaktõppe juurde
naasmist. Õppekaotus juhib seda kõike; sellest on saanud pandeemia keskne
hariduslik termin.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWLgaEHogAIB3uqYUmfNNLZOjJ0o-zxV-4mYdXv7Q2PDEkph2OSWq02MX2B9Jcizcucspz10y6nNp__7eb-GPnaJksmpxldKwrN2PgHP28wc-8zbvDdo2fhs-6igtsz1hv_lMcMjdVI6o1/s574/%255B001449%255D.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="420" data-original-width="574" height="293" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWLgaEHogAIB3uqYUmfNNLZOjJ0o-zxV-4mYdXv7Q2PDEkph2OSWq02MX2B9Jcizcucspz10y6nNp__7eb-GPnaJksmpxldKwrN2PgHP28wc-8zbvDdo2fhs-6igtsz1hv_lMcMjdVI6o1/w400-h293/%255B001449%255D.jpg" width="400" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;">Aga mida tähendab - "viis kuud õppekaotust"? Mis täpselt on
kadunud? Kas õpilased unustavad fakte? Oskusi? Kas mälu kustutatakse? Kas nad
leiavad kaotatu? Ja mida tähendab "viis kuud"?</span></b> Jah, ma
tean, see arvutatakse matemaatilise valemi järgi, kuid valemid on ainult nii
head kui nendes sisalduvad andmed ja eeldused. Matemaatika pole maagia.
Millised on eeldused? Mis on andmed? Kust see tuleb? Kui inimesed arutavad
õpikaotuse üle, ei tea nad tavaliselt ühegi ülalnimetatud küsimuse vastust. Ja
kui mõiste on nii ebamäärane, kuidas saab seda nii lihtsalt ja täpselt mõõta?
Mõistagi pärineb mõiste "õppekaotus" testi(eksami)huviliste keelest.
Nende jaoks on õppimine aine, mis aja jooksul õpilastesse valatakse. Üks mõõdab
kogunenud ainet eksamil antud õigete vastuste arvu järgi. Hallates kahte
võrreldavat kontrolltööd erinevatel ajahetkedel, mõõdab üks õppimise edukust
või ebaõnnestumist. Õigete vastuste suurenemine on võit; vähenemine on kaotus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Õppekadu
illustreerib tavaliselt suvevaheaeg. Meile öeldakse, et õpilased kogevad igal
suvel umbes kolme kuu pikkust kaotust. Jällegi, mida see tähendab? Kui õpilasel
läheb septembrikuisel testil halvemini kui mais, kas õppimine on tõesti
kadunud? Tundub kahtlane või vähemalt puudulik. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;">Matemaatikud teavad
hästi, et mõnest teemast mõneks ajaks eemaldumine nõuab tagasitulles aega erinevate
tükikeste meenutamiseks</span></b>. <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;">Need tükid ei ole kadunud - need
nõuavad ainult uuesti kokkupanekut ja sageli viib uuesti kokkupanek suurema
mõistmiseni</span></b>. <u>Sarnased asjad esinevad igas õppeaines</u> ja ka
muudes eluvaldkondades, näiteks rattaga sõitmine või klaverimäng. Õppimine on
keeruline. <a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Plutarchos">Plutarchos</a>
kirjutas, et meeled ei ole anumad, mida saab täita, vaid leek, mida saab läita.
Leek ei leki. Sa ei mõõda seda kuude kaupa. Õppekaotus on kontseptsioonina
maskeeritud arvutus - üsna madal, naiivne, naeruväärne mõiste. Muidugi võivad
need, kes räägivad õppekaotusest, tähendada (uue) õppimise puudumist. Piisavalt
õiglane. Kevadel oli kaugõpetamine ja õppimine uudne nii õpetajatele kui ka
õpilastele. Nad nägid vaeva, sest kaugjuhendamine oli võõras oskus. Oskuste
valdamine nõuab harjutamist ja nõuab pühendumist. Kevadel plaanisid kõik
kahenädalaste intervallidega, lootes, et pandeemia saab varsti läbi, ja
pühendumust nappis. Kuid kaugjuhendamine paranes sel sügisel ja kuigi see on
ideaalist kaugel, on kaugõpetamine ja kaugõppimine juba palju, palju parem ...
ja muutub ikka paremaks. Lapsed on vastupidavad. Me ei tea veel, kui
vastupidavad nad pandeemias on.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBdjSt0-priF5eW7Shs-A-ysmfBwHiA7bCNBPMgd2KHJNj8OL6F9WeAhP_-SbwhQWXYD4GHIweDYqvu_g3CaJSbcmvxUWcBkqTTCM-R40BWAQylJoOSXadXrXWCsIFCS8aDjmy6gMog5L0/s482/%255B001978%255D.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="482" data-original-width="468" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgBdjSt0-priF5eW7Shs-A-ysmfBwHiA7bCNBPMgd2KHJNj8OL6F9WeAhP_-SbwhQWXYD4GHIweDYqvu_g3CaJSbcmvxUWcBkqTTCM-R40BWAQylJoOSXadXrXWCsIFCS8aDjmy6gMog5L0/w622-h640/%255B001978%255D.jpg" width="622" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Jääb
omakapitali probleem. Vaesuses elavad õpilased on kaugõppe korral tõsises
olukorras. Internet puudub, arvutit pole, vanemate tuge on vahel väga vähe.
Kuigi pandeemia süvendab seda probleemi, pole see siiski põhjus. Me peame
omakapitali probleemi lahendama püsivalt, mitte ainult pandeemia ajal. Meil oli
võimalus seda teha kevadel, pakkudes igale abivajajale õpilasele tasuta
internetiühendust ja arvutiseadmeid. See oleks toonud kaasa suuri logistilisi
probleeme, kuid kriiside ajal teevad seda arusaajad valitsused. Meie poliitikud
otsustasid seda mitte teha. Kas koolid peaksid olema avatud õppimiseks? Võib
olla. Kuid mitte mingisuguse naeruväärse idee tõttu õppimise kaotusest. Kui
koolid otsustavad naasta isiklikult õppetöö juurde, on see seetõttu, et sarnaselt
baaride ja restoranidega täidavad need olulist sotsiaalset ja majanduslikku
funktsiooni. Eriti nooremate laste jaoks on koolide pakutav sotsialiseerumine
lapse arengu jaoks oluline. Vanemate jaoks võimaldab koolide pakutav lastehoid
neil töötada (või lihtsalt hingesäästvat pausi teha). Nende funktsioonide
kõrvaldamise ühiskondlikud kulud on olnud märkimisväärsed. Peame tasakaalustama
selle kulu haiguste ja surmaga, mis on põhjustatud koolide avamisest. Elatise
ja elu tasakaalustamine võib olla piinavalt keeruline. See nõuab selget ja
täpset mõtlemist. Eelkõige nõuab see õigete asjade paigutamist skaala mõlemale
küljele ... ja <b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u>õppekaotus pole üks
neist</u></b>.</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-33129330979430777242020-12-19T11:07:00.002-08:002020-12-19T11:07:22.112-08:00Will Richardson sügavuti õppimise kohta...<p><span style="font-family: arial;">Lisasin eesti subtiitrid Will Richarsoni TEDx esinemisele. </span></p><p><span style="font-family: arial;">Panin pildile ka videos esitletud sügavuti õppimist soodustavad tingimused ja need, mille kohta Richardson märgib: "Asjad, mida keegi kunagi õppimist toetava/abistava asjaoluna välja EI too." </span></p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFE09J6Hc1KP6xZbWd1RH7-1Q-vJdCOpJTiUKoszq3RnQe83fNbAOvoMTp81_kHHAOtyzHA3S9GEtsdcjx0VrVIw7B99PJACwZx51dBdckbwamn2Son5BdqdBXciSDRvrADHylSwNBjzYO/s789/3dfab289e5876a6f902984e753a7eb8a.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="718" data-original-width="789" height="582" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFE09J6Hc1KP6xZbWd1RH7-1Q-vJdCOpJTiUKoszq3RnQe83fNbAOvoMTp81_kHHAOtyzHA3S9GEtsdcjx0VrVIw7B99PJACwZx51dBdckbwamn2Son5BdqdBXciSDRvrADHylSwNBjzYO/w640-h582/3dfab289e5876a6f902984e753a7eb8a.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p><span style="font-family: arial;">Poeg kõndis parasjagu mööda, kui ma subtiitreid lisasin ja ütles: "Miks na neid teed, kõik ju oskavad inglise keelt." 😳😳😳</span></p><p><span style="font-family: arial;">Sestap ma koguksin veidi statistikat - need, kes arvavad, et eesti keele lisamine on vajalik - palun pange youtube videole 👍 "like", siis ma saan teada, kas teen asjatut tööd või mitte 😀</span></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/f9eOtm73eX8" width="320" youtube-src-id="f9eOtm73eX8"></iframe></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-52230813418404494332020-12-16T00:15:00.000-08:002020-12-16T00:15:06.852-08:00Kool on surnud! Elagu kool!<p><span style="font-family: arial;">Lugesin Tšiili koolidirektori artiklit "Kool on surnud. Elagu kool." Toon siia mõned lõigud, täismahus (koos viidetega) saad artiklit lugeda siit 👇👇👇</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><a href="https://observatory.tec.mx/edu-bits-2/the-school-is-dead-long-live-the-school">https://observatory.tec.mx/edu-bits-2/the-school-is-dead-long-live-the-school</a><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_U4f9P1TQaEw-wawiV5QlYq_0QiJ5O5J1fyPBELLCKwnHBXwkncSZWOQoxZJAwiscYZt8FFYMSRTeBvw_O62egBZBaajZB49oSJF9eR3cdC9NBXi7-DvMjuXTsL0kWd1PHDLn-BKbWTJc/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="483" data-original-width="724" height="426" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_U4f9P1TQaEw-wawiV5QlYq_0QiJ5O5J1fyPBELLCKwnHBXwkncSZWOQoxZJAwiscYZt8FFYMSRTeBvw_O62egBZBaajZB49oSJF9eR3cdC9NBXi7-DvMjuXTsL0kWd1PHDLn-BKbWTJc/w640-h426/image.png" width="640" /></a></div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Miguel
Rivera Alvarado (mrivera@educamino.cl) on ajaloo- ja geograafiaprofessor, magistrikraadiga
hariduse kvaliteedi ja juhtimise alal Ta Tšiilis olnud koolijuht 20-aastat. Ta on ECO võrgustiku asutaja ja tegevjuht ning
hariduskorporatsiooni EDUCAMINO president. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Alvarado
kirjutab: 1965. aastal avaldas James Coleman USA-s oma kuulsa<i> Equality of
Educational Opportunity</i> (haridusvõimaluste võrdsus) - kõige ambitsioonikama
ja mõjukama sotsiaalteadustes läbi viidud uuringu (Murillo, 2005). See kehtib
praegugi ja on jätkuvalt kaasaegne. Ta märkis, et <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">kool aitas õpilaste õppimisele vähe kaasa (mitte rohkem kui 10%</b>)
ning et perekondade sotsiaalne ja majanduslik päritolu mõjutas õpitulemusi.
"Koolid on oma õpilaste õppeedukuse osas eriti sarnased, kui arvestada
sotsiaalmajanduslikku päritolu. Sotsiaalmajanduslikud tegurid korreleeruvad
tugevalt õppeedukusega. Kui neid tegureid statistiliselt kontrollida, selgub,
et koolidevahelised erinevused moodustavad väikese osa dispersioonid õpilaste
jõudluses "(Coleman, 1966). Sellest hetkest alates võttis haridusuuring
märkimisväärse pöörde, saades alguse liikumisest, mida tuntakse "tõhusate
koolidena" (Carabaña, 2016).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Viiskümmend
viis aastat pärast Colemani aruannet oleme <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">COVID-19
põhjustatud ülemaailmses pandeemias</b>, mis on radikaalselt muutnud meie
käitumist läbi sulgemise, sotsiaalse isolatsiooni ja sotsiaalse
distantseerumise etappide ja tasemete. Need olukorrad mõjutavad kõiki
haridussüsteemi tasemeid (koolieelne, algkooli, põhikooli-, keskkooli- ja
kõrgharidus), seades hariduse enneolematule teeristile ja seades kahtluse alla
selle struktuuri, missiooni, tähenduse ja eesmärgi. Vaid mõne kuuga on
sihtasutusi, planeerimist ning õpetamise ja õppimise suhteid dramaatiliselt
mõjutatud. Mõni aruanne näitab, et tagajärjed mõjutavad vähemalt ühte põlvkonda
(Reimers ja Schleiher, 2020).<o:p></o:p></span></p>
<h1><span style="color: windowtext;"><span style="font-family: arial;">Küsimus: kas see on kooli lõpp?<o:p></o:p></span></span></h1>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kuidas
lahendada ettenägematut olukorda, kas loobume kaotatud õppeaastast või lubame
kõik õpilased lihtsalt edasi ja kuigi kuidagi on tagatud põhimõtteline õppimine,
tekib küsimus: kas need on sümptomid, mis annavad märku juba niigi kriisis
olevale haridussüsteemile kooli lõpust ja koos sellega, ajastu lõpust? <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Samuti on vaja endalt küsida, rohkem kui
kunagi varem, mis on kooli eesmärk, kui näost näkku õppimine pole võimalik? </b>Selge
on see, et kodud ei saa olla koolid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Selles
pandeemia ajal on haridussüsteemi tehnoloogiline innovatsioon ilmnenud
valitsuste, ülikoolide, koolide ja õppejõudude meeleheitlike jõupingutuste
tõttu probleeme ületada. Vajadus õppida, vana unustada ja uuesti õppida
erinevates tsüklites ja elulistes dimensioonides pole kunagi varem olnud ilmsem
(A. Toffler, 1970, 2006). <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Ülemaailmsete
sündmuste valguses näib, et haridus ei vaja kooli ega õppimine klassiruumi.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
pandeemia saab otsa, pole uut normaalsust, vaid uus reaalsus. Kuidas haridust
konfigureeritakse? Mida me teeme, kui naaseme koolidesse ja ülikoolidesse?
Kuidas me kaotatud aja taastame? Mis hetkest alustame ja taastume? Kas jätame
selle, mida veebis nägime, minevikku? Mida teevad või peaksid tegema koolid,
direktorid ja õpetajad? Kohanevate, sidusate, tõhusate ja õiglaste vastuste
andmine sellele uuele reaalsusele, kus vastuseks võiks olla kooli ja aja
struktureeriv jõud (klassiruum on lahustunud). COVID-19 pandeemiale
reageerimise viis on osa vastusest kooli lõpule ja selle tähendusele. Peame
mõtlema, arutama ja koostama uue vastuse vanale küsimusele "Mis on kooli
tähendus?"<o:p></o:p></span></p>
<h1><span style="color: windowtext;"><span style="font-family: arial;">Kool on surnud!<o:p></o:p></span></span></h1>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2018.
aasta detsembris Tecnologico de Monterrey rahvusvahelisel haridusuuenduste <a href="https://ciie.itesm.mx/en/">kongressil</a> tekkis akadeemiline üksmeel: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tuleviku haridus (ülikool, kool) on
praegusest väga erinev</b>, kuid me ei tea, milline see saab olema (Escamilla,
2019). Vähem kui kahe aasta pärast sai see konsensus tõeks: <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">saabus tulevik ja praegune haridus erineb
mõne kuu tagusest ajast. Siis on selge, et enne pandeemiat eksisteerinud
"kool" on surnud, koos sellega ka klassiruum ja õpetajad</b>.
Probleem on selles, et paljud pole avastanud või eelistavad mitte teada ja
jätkavad toimimist, lootes, et see kõik möödub ja et kui nad naasevad
"kooli" (koht, ruum, keskkond), jätkatakse "vana ja
tavalist" elu. Kuid ei. Seda kooli, mida me teadsime, ei näe me enam
kunagi, kui see pole just<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>osa
muuseumiruumist.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teadmised
on kõikjal, liigendatud ja jagatavad. Õpetajad, kes teadmisi edastasid ja
"aine läbimist kinnitasid", ei saa kooli naasta - <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tööstusliku päritoluga kool, tempel ja teadmiste
monopol puhaku rahus</b>. Ainetundidega on lõpetatud. Jah, need nišid,
kahtlused ja kaevikud, kus me aina küürutasime meetritki edasi liikumata, lubasid
meil otsustada, kas õpilased on edasiminekut väärt; hea õnne korral oli aega ja
soovi tagasisidetki anda. Klassiruum (klassi sünonüüm), kui ruum on nüüd saanud
surmatunnistuse. See võib olla tekitanud muret juba varem, sealt lahkumise hirmu
või distantseerumist selle paksudest seintest, kuid sel tunnil on tahvlile või
ekraanile orienteeritud korrapärane klassiruum kauge mälestus. Mõistame, et
klassiruum ei ole ruum, vaid õpisituatsioon, kus luuakse meeldejäävaid
kogemusi. <o:p></o:p></span></p>
<h1><span style="color: windowtext;"><span style="font-family: arial;">Elagu kool!<o:p></o:p></span></span></h1>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kooli
eesmärgiks ei oleks õppeaine, selle sisu ega hindamine , vaid see pakuks
eetilist ja terviklikku õpet. Pandeemia näitab meile, et kool on pigem
sümboolne ruum kui füüsiline koht, kus inimeste lugupidav kooseksisteerimine
realiseerub ning nii saab otsida elu mõtet, võimalusi maa ja liigi säilimiseks,
kodakondsuse koosehitamine, õiguste ja kohustuste vahelised suhted, vastutus
kollektiivse "meie" eest jne.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mitte
ainult kool pole surnud, vaid seda on ka ka aine- või kursuseõpetaja. Tekib või
sünnib uus - tekib teadmistest, õpib õpetama, kuni oskab harida. Sest üks asi
on ajaloo, matemaatika, bioloogia jms tundmine ja teine on ajaloo õpetamine,
matemaatika õpetamine, bioloogia õpetamine, kuid veel hoopis teine asi on
ajaloo, matemaatika ja bioloogia alane haridus (J.M.Touriñan, 2016). Mis võiks
olla uue õpetaja profiil? Õpikeskkondade koolitaja-ehitaja; väljakutsuvate
olukordade (väljakutsed, probleemid) kujundaja; kokkulepete sõnastaja ja
läbirääkija, konfliktide vahendaja; kogemuste (projektide) läbiviija;
sotsiaalsete oskuste koolitaja; spetsialist ulatuslikes vestlustes jne. Nii
ilmub uus professionaalsus ja identiteedi õpetamine (C. Day, 2006, 2018).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Jah
- kool on surnud. See kõik, mis oma tööd endasse kapseldas, arvates,
et parimad õpilased on nende omad, teistest koolidest ja õpilastest paremad,
ilma nendega kontakti või suhteid loomata. Konkureerides tõestamaks, et see on
parem kui teised koolid, kus <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>võeti tulemused, mis panid mingisse
pingeritta...</span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-63173474281312261412020-12-05T02:41:00.003-08:002020-12-09T00:29:25.507-08:00Õpilaste motivatsioonist ja vaimsest tervisest digiajal<p> <span style="font-family: arial;">Mõned artilid, mis muidu uue infotulva alla kaovad:</span></p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjzcfQRPJ08cTip01wdHNBKaklq4HI8Mu1PgLEGtcrijghH0AwxtrRcwpNxKdhXCOzOcP5Qibihc3PmucqV92sx5J1A8hYmR6TBUmF3MvmC02hyryXhKuQhOTKSc7-nfR4KVupLjmEvki5/s880/playing-children-25.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="609" data-original-width="880" height="442" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjzcfQRPJ08cTip01wdHNBKaklq4HI8Mu1PgLEGtcrijghH0AwxtrRcwpNxKdhXCOzOcP5Qibihc3PmucqV92sx5J1A8hYmR6TBUmF3MvmC02hyryXhKuQhOTKSc7-nfR4KVupLjmEvki5/w640-h442/playing-children-25.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">Chase Mielke kirjutas „Weareteachers“ veebilehel artikli
õpilaste motivatsioonist.</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Küsimusele: „Mis tapab õpilases motivatsiooni?“ hakkasid
vastust otsima õpetajad koos grupi akadeemiliselt kõige mahajäänumate
õpilastega. Õpilastele anti aega selle üle mõelda ja lõpuks leiti 6 põhjust:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">1. Eksamite/tasemetööde esirinda tõstmine – on palju kognitiivseid,
stressist tingitud jm põhjuseid, miks ka edukad õppurid võivad eksamitel halbu
hindeid saada. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Õpilased märkisid, et kui
nad ka on muidu oma töödega valmis ja hakkama saanud, siis halb eksamihinne
näitab neid järsku halva toimetulijana.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2.
Ei ole võimalust vigu parandada – see ei puuduta ainult eksameid, vaid kogu
perioodi. Võimalust teha ümber oma esseesid, projektitöid jpm. Palju
hindamispraktikad võivad aidata kaasa õpitud abitusele. See on loogiline: kui
ma ei tunne, et minu pingutusest piisab, et aidata mul end mahajäämusest välja
tõmmata, siis mis mõte on sellel kõigel üldse? <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">3. Liiga palju loengut – õpilastel on raske jääda
motiveerituks, kui õpetaja üksi räägib pea kogu tunni.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">4. Kehv arusaamine – õpilane kaotab huvi, kui ta ei saa aru.
Mitmed õpilaste vastused olid siin sarnased: <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>"Ma vihkan, kui palun õpetajatel uuesti
midagi selgitada ja nad ütlevad:" Kas sa ei pööranud tähelepanu !?
"Nad eeldavad, et ma olen laisk, aga ma tõesti püüdsin. See polnud
lihtsalt arusaadav. " Ja veel: "Mulle ei meeldi see, kui ütlen, et see
õpitav asi tundub mõttetu/arusaamatu, ja õpetaja seletab seda siis täpselt samamoodi
nagu esimesel korral. Ja loomulikult pärast seda, ei hakka ma isegi uuesti küsima.
" <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">5. Igav sisu – sageli ei tundu õppesisu olevat vajalik või
on liiga raske.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">6. Vähene laste respekteeriminev – see teema oli kõige enam
arutelude keskmes, kuna siin saab õpilase motivatsioon tõsiselt haiget. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>"Nad eeldavad, et me käituksime nagu
täiskasvanud, kuid meid koheldakse nagu lapsi."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.weareteachers.com/what-are-students-biggest-motivation-killers-we-asked-them-point-blank/">https://www.weareteachers.com/what-are-students-biggest-motivation-killers-we-asked-them-point-blank/</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhC4PyMARg-e36Tajx_Ws6zL4SakqM5Bi8V3c6vZnvw8FE7w2UANbgLHx7OwjuI-KmDITa_THTmq7BqUglnndrCDxeTdEtKQdon-AQanDJp7jFeB4dKPBd0w2Sq32av18t45gdTdJrEj0l6/s692/ravitch.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="372" data-original-width="692" height="344" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhC4PyMARg-e36Tajx_Ws6zL4SakqM5Bi8V3c6vZnvw8FE7w2UANbgLHx7OwjuI-KmDITa_THTmq7BqUglnndrCDxeTdEtKQdon-AQanDJp7jFeB4dKPBd0w2Sq32av18t45gdTdJrEj0l6/w640-h344/ravitch.jpg" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>"Nüüd on läbi viidud palju uuringuid, mille eesmärk on siduda sotsiaalmeedia kasutamine depressiooniga ja enamik neist ei näita kas seotust või on see väga nõrk. "</b></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Sellega on nii nagu igal alal. Ma tean seda paljude näidete varal toitumismaailmast.Tekib idee, et näiteks mingi toiduaine/dieet on ülipaha või kemikaal on hullult toksiline. Kui aga teadlased hakkavad seda lähemalt uurima ja võtavad grupi inimesi - siis ei näita see toit või dieet või üksikaine olulist kahjulikku mõju. Võibolla tuhandetest inimestest ühel hakkab halb ja ühel hakkab hoopis väga hea, kuid enamikul ei ole mingeid muutusi. Inimestega on keeruline. ☝☝</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Kunagi sarjati raamatulugemist, kui tegevust, mis inimeste tervise käest viib. Nüüd on selleks arvutikasutus - laste lemmikud: videomängud ja sotsiaalmeedia. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><b>Psühholoogiateadlane Peter Gray PhD</b>, kes kirjutab palju laste vajadusest vabalt ja palju mängida, arutleb oma artiklis </span><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.psychologytoday.com/intl/blog/freedom-learn/202011/hype-versus-fact-social-media-and-teens-mental-health">https://www.psychologytoday.com/intl/blog/freedom-learn/202011/hype-versus-fact-social-media-and-teens-mental-health</a></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><b>kas sotsiaalmeedia tõesti noorte vaimsele tervisele halvasti mõjub.</b></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Juba aastaid on populaarne meedia avaldanud ülepaisutatud artikleid hirmutavate pealkirjadega „ekraaniaja” ohtude kohta. Alguses olid peamiseks deemoniks videomängud. Esitati väiteid, et videomängud põhjustavad vägivalda, sotsiaalset isolatsiooni, rasvumist, ADHD-d, depressiooni ja veel mitmeid muid haigusi. Täna on sellised väited summutatud, kuna suur osa uurimistõenditest ei toeta neid ja tõendid videomängude positiivse mõju kohta on samuti lõpuks meediasse lekkinud (vt minu arvustusi <a href="https://www.psychologytoday.com/intl/blog/freedom-learn/201803/benefits-play-revealed-in-research-video-gaming" target="_blank">siin </a>ja <a href="https://www.psychologytoday.com/intl/blog/freedom-learn/201502/cognitive-benefits-playing-video-games" target="_blank">siin</a>). Nüüd on hirmu fookus pöördunud sotsiaalmeedia poole. Selles on suurt rolli mänginud Jean Twenge ja tema kolleegide liialdatud tõlgendused uurimistulemustest.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Kui olete lapsevanem, kes on kahjulike mõjude kohta loetud väidete tõttu oma lapse arvutimängu piiranud, võib sellest artiklist ja minu varasemates videomängude postitustes kokku võetud uurimusi lugeda ja saada rahu. Suurem osa uuringutest viitab sellele, et väited videomängude negatiivsete mõjude kohta on suures osas müüdid ja et on ka tõeliselt positiivseid mõjusid. Need vaimsed oskused, mida videomängud aitavad arendada, võivad tänapäeva maailmas olla üha olulisemad.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Artiklis on toodud ära viiteid paljudele uuringutele, mis näitavad tänaste netivõimaluste positiivseid külgi. Lugege kindlasti ka teisi Peter Gray artikleid tema blogist Freedom to Learn.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI3xylwhuPnIUkmWgF9TM1SBYge9Zhtc6-2unUz9KDMdo67MbIMSBNZhj5pyLFDelG9OsQyGc7ciH4_4ioj9TaW0rWJiP0h0xhep2QoTmdz8gvt8TcU9M0mBeg8WvvJDh7-tti_f2WYcSo/s702/%255B002116%255D.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="417" data-original-width="702" height="380" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiI3xylwhuPnIUkmWgF9TM1SBYge9Zhtc6-2unUz9KDMdo67MbIMSBNZhj5pyLFDelG9OsQyGc7ciH4_4ioj9TaW0rWJiP0h0xhep2QoTmdz8gvt8TcU9M0mBeg8WvvJDh7-tti_f2WYcSo/w640-h380/%255B002116%255D.jpg" width="640" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>"Lapsed, kes soovivad teha õiget asja, leiavad, et nad veedavad sageli lõputult tunde - hilisõhtuid, nädalavahetusi -, tehes koolitöid, töötades, pühendudes spordile jne, ilma et nad neist kunagi midagi ise valiksid. Nad ei pruugi enam teada, kuidas valida . "</b></span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Kauaaegne õpetaja <b style="font-size: large;">Katy Burke </b>kirjutab haridusteemalises blogis <a href="https://learningcooperatives.org/who-we-are/" target="_blank">learningcooperatives</a>.org. Oma artiklis valikute kohta kirjutab ta: </span></span><span style="font-family: arial;">Umbes sel aastaajal kakskümmend kolm aastat tagasi olin keskkooli lõpuklassis ja vaevlesin ülikooli kandideerimise pärast. Kogu see protsess oli hirmutav, kuid mind kimbutas kõige rohkem see, et ma ei teadnud, mida tahan õppida. Ma ei teadnud seda, sest ma ei teadnud, mida ma tahan oma eluga teha, ja ma ei teadnud seda, sest mul polnud aimugi, mis mind tegelikult huvitab või milles ma hea olen.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Hirmunud ja kiiresti tiksuva kellaga survestatud, arvasin, et pean kõik need vastused kohe üles leidma. Mul polnud aega otsinguteks iseendas. Selleks oli juba hilja; Ma olin abiturient. Niisiis mõtlesin välja üldplaani. Ma läheksin sinna, kus asuvad kõik vastused: rahvaraamatukogu. See oli 1997, vahetult enne Google'i alustamist. Ma võiksin muidugi küsida Jeevesilt, kuid see tundus kohmakas ja ebausaldusväärne. Raamatukogu oli ikka seal, kus ma käisin, kui mul oli midagi olulist teada saada. Ma ei saanud aru, et vastuseid, mida otsisin, raamatust ei leita...</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">See ei käi ainult minu kohta. Räägin selle loo selleks, et juhtida tähelepanu kõigile noortele, kes on endiselt konveieril. Nad on lapsed, kelle "peataolekut" kahtlustate kõige vähem. Teoreetiliselt oleksin pidanud teadma, mida tahan. Ma olin küps laps mitmel viisil. Olin kiitustega pärjatu õpilane kindla töökohaga, mille juurde olin jäänud kaks aastat. Kuid see oli probleem. Järgisin alati kellegi teise paika pandud graafikut. Olin kõigi asjade tegemisega nii hõivatud, mida pidin tegema, et mul polnud aimugi, mida tegelikult teha tahan.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Seda juhtub kogu aeg. Ja ma just nimelt mõtlen, et kogu aeg. Nägin seda kolmteist aastat iga päev, kui õpetasin riigigümnaasiumis. Olen seda näinud, kuna olen sõprade lapsi ja õpilasi aidanud kolledži esseedega. Lapsed, kes soovivad teha õiget asja, leiavad, et nad veedavad sageli lõputult tunde - hilisõhtuid, nädalavahetusi - tehes koolitöid, töötades, pühendudes spordile jne, ilma et oleksite neist kunagi midagi valinud. Nad ei pruugi enam teada, kuidas valida...</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://learningcooperatives.org/2020/11/23/conveyor-belt-to-success">https://learningcooperatives.org/2020/11/23/conveyor-belt-to-success</a></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-82870778325051670292020-11-20T00:26:00.004-08:002020-11-20T00:26:35.080-08:00Alfie Kohn - kas koolist eemalolek tekitab akadeemilise tagasilanguse? <p><span style="font-family: arial;"> </span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK8AgwznmuIjMYLLZCWc2x_X4S1f78b_z8yRIKn9zhRp7O2ReWytVkKMxZPvWNKEG5ZWKvvNtx_pyBw0UA-OAHJf1EgS86GPTa0qfiakrmM-19JP3yvLWoySKeupPPRAF8w-VRFaa6dtW9/s1065/uAoYXDMy.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="575" data-original-width="1065" height="346" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiK8AgwznmuIjMYLLZCWc2x_X4S1f78b_z8yRIKn9zhRp7O2ReWytVkKMxZPvWNKEG5ZWKvvNtx_pyBw0UA-OAHJf1EgS86GPTa0qfiakrmM-19JP3yvLWoySKeupPPRAF8w-VRFaa6dtW9/w640-h346/uAoYXDMy.jpg" width="640" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><span style="text-align: justify;"></span></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Üle kogu maailma muretsetakse koolide kinnipaneku pärast. Tõenäoliselt on peamine (võibolla ka ainus) põhjus selles, et vanemad ei saa käia tööl, kui lapsed pole koolihoidu saadetud ja me ei oska enam perekondadadena koos elada. Samas on selline põhjus natuke mitte nii ilus välja käia. Sestap hakatakse halama laste rumaluaks jäämise ümber. Koduõppurid on seda palju kuulnud - kui koolis ei käi, siis kodus ometi õppida ei ole võimalik. 😏😏😏</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; text-align: left;">Alfie Kohn vaatleb erinevaid haridusalaseid uuringuid oma artiklis </span><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.alfiekohn.org/article/loss/" target="_blank">Is Learning “Lost” When Kids Are Out of School?</a></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ja kokkuvõttes võib siis öelda:</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">1. Ei, lastel ei toimu õppeprotsessi langust - siin on ainult vaja eristada mõisteid, mis on kool ja mis on õppimine</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">2. Teatud langust on täheldatud testide (eksamite) hinnetes, kuid:</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Alfie Kohn kirjutab: </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><blockquote style="font-weight: bold;"><span style="font-family: arial;">Veelgi olulisem on see, et ükski selle teema uurimustest ei näita
tegelikult õppimise vähenemist - vaid standardiseeritud testitulemuste langust
(mõnes õppeaines, mõnes olukorras, mõne lapse puhul).</span></blockquote><p></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-size: 16pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"></span></span></p><p><span style="font-family: arial;">Kuid
nagu arvukad analüüsid on näidanud, pole standardiseeritud testid mitte ainult
ebatäiuslikud näitajad; nad mõõdavad seda, mis õpetamise ja õppimise juures
kõige vähem oluline on. Ja nende vead ei piirdu konkreetsete testide või tegemissageduse ega nende tulemuste kasutamisega. Standardiseeritud
testimine ise, eriti kui eksamid on ajastatud või koosnevad peamiselt
valikvastustega küsimustest, räägivad meile enamasti kahest asjast: testitava
elanikkonna sotsiaalmajanduslikust seisundist ja ajast, mis on kulutatud
õpilaste koolitamiseks standardiseeritud testide sooritamiseks.</span></p><b><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></b><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Hindeid
on täiesti võimalik tõsta ilma, et õpetamise ja õppimise kvaliteeti üldse
paraneks, mis tähendab, et nende punktide kokkuvõte pole eriti mõttekas. Kahjuks
on kooskõlastatud jõupingutused hinnete tõstmiseks halvendanud sageli õpetamise
ja õppimise kvaliteeti, mis tähendab, et paremad testitulemused võivad
tegelikult olla halvad uudised. <b>Tõepoolest, <a href="https://www.alfiekohn.org/case-standardized-testing/" target="_blank">mitmed uuringud</a> on leidnud, et
kõrgemad hinded võivad tähendada pealiskaudsemat mõtlemist.</b><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Standardiseeritud
testimine ülehindab õpilasi, kes on lihtsalt vilunud testitegijad, ja
alahindavad andekaid mõtlejaid, kes seda pole. Kahjuks kasutatakse neid
tegelikkust moonutavaid andmeid õpilaste, õpetajate ja koolide hindamiseks endiselt
laialdaselt, mistõttu on neid vähemalt esialgu raske eirata. Kuid me peaksime
skeptiliselt suhtuma kõikidesse sellistesse hinnete baasil tuginevatesse väidetesse
hariduse kohta - sealhulgas kooli puudumise väidetavalt negatiivsete mõjude
kohta.</span></p></blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span><o:p></o:p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0USZmZxSs68lnXZgUjb96hTuAyWAp2ztwNzsg9EyK7eaGDBQyk86FVMTQTQNEhaO4kmhZlVBc80V5sCPqqLNgLXEoToLymoZukOfj9KaH7pFcr23PJqp9ccomk2hpcn4Wumpp8ppPM40T/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="704" data-original-width="564" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj0USZmZxSs68lnXZgUjb96hTuAyWAp2ztwNzsg9EyK7eaGDBQyk86FVMTQTQNEhaO4kmhZlVBc80V5sCPqqLNgLXEoToLymoZukOfj9KaH7pFcr23PJqp9ccomk2hpcn4Wumpp8ppPM40T/w512-h640/image.png" width="512" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ja veel:</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mida
tähendab lõppude lõpuks öelda, et lapsed võivad "õpitu kaotada"?
Tõsi, koolist eemal viibimise aeg võib vähem kokku puutuda akadeemilise sisuga,
kuid seda ei tohiks samastada intellektuaalse arenguga - ega tähenda see ka
selle puudumist. (Samamoodi ärgem unustagem, et koolist eemal oldud aeg ei
tähenda, et lapsed ei saaks õitseda kõikvõimalikel muudel viisidel:
emotsionaalselt, füüsiliselt, kunstiliselt, sotsiaalselt ja moraalselt.) Liiga
sageli seisneb kooliharidus faktide laviini suunamises õpilaste lühiajalisele mälule
- loengute, õpikute, töölehtede, viktoriinide ja kodutööde abil - kõiki neid kinnitatakse
hinnetega. Paljud neist faktidest ja teadimsosakestest on tõepoolest unustatud,
kuid see ei tähenda, et koolist eemal olemine oleks mingi õnnetus. Pigem näitab
see, et peaksime uuesti uurima seda, mis koolis liiga sageli aset leiab.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">Oletame,
et meie lastel jääb terve kooliaasta puudu. Lõpuks naastes ei pruugi nad enam
meenutada mõndagi, mida neile on õpetatud: rakkude jagunemise kuut etappi või muid
sarnaseid mõisteid või pika jagamistehte heakskiidetud samme. Pagan küll, nad
unustavad veelgi rohkem fakte, kui nad on kooli lõpetanud. (Kas sina siis ei ole?)
Kuid suve või kodus veedetud aasta jooksul unustavad nad tõenäolisemalt palju
vähem, kuidas oma hüpoteesi kontrollimiseks katset korraldada (kui nad viimati
koolis olid, oli võimalus tegeleda teadusega) või kuidas kirjutada lugu, mis
tekitab lugejal tugeva reaktsiooni või mida tähendab ühe numbri jagamist
teisega. </span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Hoiatused
akadeemiliste kaotuste kohta pole lihtsalt problemaatilised; nad on ohtlikud.
Need avaldavad survet juba stressis vanematele, et nad õpiksid kodus rohkem -
ja mis veelgi hullem, õpetaksid rohkem kõige traditsioonilisemat ja vähem
sisukat õpet, mis on suunatud faktide meeldejätmisele ja oskuste loendite
harjutamisele, mitte ideede uurimisele. Vanemad võivad lihtsalt oletada, et see
peaks õpetus just nii välja nägema, osaliselt seetõttu, et nii neile õpetati
(ja keegi ei kutsunud neid kunagi seda mudelit ümber mõtlema). Ja kui nende
laste hindamiseks kasutatakse lõpuks standardiseeritud teste, mitte autentseid
hindamisviise, on vanemad, nagu ka õpetajad, valmis tegema seda, mis tegelikult
on lihtsalt eksamiteks ettevalmistus.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-69357703322097466952020-11-18T04:36:00.000-08:002020-11-18T04:36:04.815-08:00Lugemist matemaatikaärevusest<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEil09ZdnkMkp2U0MmmKCA2RyTfTnUOWHOv_nHJR1r2Q9NeMMTEMaAhSgHGYhT9k32K-TMhZKFuo3b8zptZ2ED5lq6c0uMiODxcLdEPmvd7CeFEfsf6Ja36IN6ltdt3JD2JrMZs9hlbP3RBj/s1010/facebook-photo.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="598" data-original-width="1010" height="378" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEil09ZdnkMkp2U0MmmKCA2RyTfTnUOWHOv_nHJR1r2Q9NeMMTEMaAhSgHGYhT9k32K-TMhZKFuo3b8zptZ2ED5lq6c0uMiODxcLdEPmvd7CeFEfsf6Ja36IN6ltdt3JD2JrMZs9hlbP3RBj/w640-h378/facebook-photo.jpg" width="640" /></a></div><br /><p></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://lounapostimees.postimees.ee/7112565/eriolukord-riigieksamite-tulemusi-vaga-ei-mojutanud">Postimehest</a>
lugesin täna riigieksamite tulemustest: Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik
õppida kitsast või laia matemaatikakursust. Kitsast matemaatikakursust õppinu
võis valida ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus
oli 36,4 punkti. Tulemus on eelmise aasta tulemusega sarnane. Sel aastal
saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 100 punkti 1 eksaminand ja 0 punkti
sai 22 eksaminandi. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Laia matemaatika eksami keskmine tulemus
oli 51 punkti. Sel aastal saavutas laia kursuse matemaatika eksamil 100 punkti
13 eksaminandi ja 0 punkti sai 20 eksaminandi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">0 punkti :). Miks me seda teeme ja miks me nii pingsalt ikka veel eksamineerime ...</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mind
haarab matemaatikaärevus iga kord, kui vanem tütar oma magistriõppe
matemaatikaülesannetest pilte saadab. See tuletab mulle meelde kõrgema
matemaatika loenguid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna esimesel kursusel.
Mälestused pole muidugi üdini negatiivsed – mäletan, et matemaatika eksamil
küsis õppejõud ühe lisaküsimuse, millele ma ei osanud vastata. Kui ma suud
lahti ei teinud, siis ta noogutas mõistvalt peaga ja ütles, et <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>vastamiskramp jah – ja teavitas kõiki, et ongi
selline seisund, et tead küll aga vastata ei suuda. Ju ma siis nägin veidi hale
välja ja <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>rohkem midagi ei küsitud. Mul
küll krampi ei olnud, ma lihtsalt ei olnud seda õppinudki...<span style="mso-spacerun: yes;"> 😀😀😀 </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEho6TDBaE3j5KEp_oflnyyzGqs3DHMY1K6jPxc6xLumAj7c31yEcsGuMp1laygTFs5lnzGD3txDJ43Pz01StGPGMZ6EGXIrBBnP7Yo6TK7F3RfgsmJLRByAaEN_3QTZaQtqHNIGZjOvfNCA/s689/math_cartoon_2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="689" data-original-width="590" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEho6TDBaE3j5KEp_oflnyyzGqs3DHMY1K6jPxc6xLumAj7c31yEcsGuMp1laygTFs5lnzGD3txDJ43Pz01StGPGMZ6EGXIrBBnP7Yo6TK7F3RfgsmJLRByAaEN_3QTZaQtqHNIGZjOvfNCA/w548-h640/math_cartoon_2.jpg" width="548" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /> <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Pärast
Nature artikli lugemist, tekkis tunne, et me oleme haridussüsteemis suures osas
psühhopaadid, kes püüavad lapsed iga hinna eest hävitada ... näiteks PISA
testide kuldmedali saavutamise tähe all. Kooli edetabelis hoidmise tähe all või
lihtsalt seetõttu, et kellegi arvates on kooli matemaatikaprogramm hullult
lahe. Jättes tähelepanuta, et medaleid taga ajades hävitame laste aju.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
lapsevanemal või (ja) matemaatikaõpetajal on matemaatikaärevus, siis seda
suurem on see ärevus lastel ja läheb see aina suuremaks. Ehk lapsevanemal ja
õpetajal on ärevuse kujunemisel tähtis roll. Kui lapsevanemale ei ole endale
matemaatika meeldinud ja see tekitab temas ärevust, samas sunnib ta last läbima
tavapärase koolitte, siis aitab ta oma lapse ärevuset suurendada. Kui õpetaja
on tulihingeline matemaatika entusiast ja ta arvab, et kui lapsele matemaatika
ei meeldi, siis ainult seetõttu, et talle ei ole seda õigesti või piisavalt õpetatud,
siis ka siin peitub üks probleemi alge. 97% inimesi, kes ei ole matemaatika
entusiastid ei peagi selleks saama – nende entusiasm avaldub mujal. Huvitaval
kombel on vanema või ka õpetaja pealetükkiv abi pakkumine ärevust suurendav.
Rõhk sõnal „pealetükkiv“. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Suure osa
sellest huvitavast ärevusest naelutab oma kohale kontrolltööde, eksamite ja
hinnete laviin – sa pole piisav, sa pole hea, sa oled rumal – kõik see kasvatab
matemaatikaärevust. Kui 25% inimestest on matemaatikaärevus, siis seda on
tohutu palju. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mida
enam sunnime ja <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>survestame kohustuslikus
korras lastele peale matemaatika kooliprogrammi, mida rohkem hindame ja
kontrollime, seda enam on häiritud edaspidine edu nii koolis, kui hiljem erialases
töös. Matemaatika, mis on kätketud nii arvuti-, kui teistesse mängudesse,
mingit probleemi lastes ei tekita. See tähendab, et matemaatiline maailm ise ei
ole probleem – probleem on selles, kuidas me koolis seda pakume. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIc1tsuwy9QGj0xdjz3V8awJAknJx7bpgT9GUYqnNdzDXphafK6uDP8Kmb68VxF50oK0l84nZznXaQ8tGQzsNNdFNDpY2k_pD8wKBBJ6Wg1v1uaBehcsPX7O4MRE5lfeXlXNk-YtAT_UBe/s471/peanuts-math-cartoon.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="401" data-original-width="471" height="340" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjIc1tsuwy9QGj0xdjz3V8awJAknJx7bpgT9GUYqnNdzDXphafK6uDP8Kmb68VxF50oK0l84nZznXaQ8tGQzsNNdFNDpY2k_pD8wKBBJ6Wg1v1uaBehcsPX7O4MRE5lfeXlXNk-YtAT_UBe/w400-h340/peanuts-math-cartoon.jpg" width="400" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">2018
Nature lehel avaldatud matemaatikaärevuse uuringust selgub: <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Matemaatikaärevus
on laialt levinud probleem. Arvatakse, et matemaatikaärevus mõjutab koguni
veerandit lastest, kuid seda ei tunta alati ära ega mõisteta. Käesolevad leiud
näitavad esimest korda, et matemaatiline ärevus on isegi seotud aju struktuuri
muutustega. Nendel leidudel on märkimisväärne mõju diagnostikale ja ravile,
kuna need tõestavad lõpuks, et laste matemaatikaärevus on tõeline.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Piisavad
matemaatilised pädevused on praegu töö- ja ühiskonnaelus hädavajalikud.
Matemaatikat seostatakse aga sageli stressi ja pettumusega ning vastasseis
matemaatilisi teadmisi nõudvate ülesannetega vallandab paljudes lastes ärevuse.
Uuriti, kas matemaatilise ärevuse ja aju struktuuri muutuste vahel on seos
lastel, kellel on arenguhäire düskalkulia või mitte. Meie tulemused näitasid,
et matemaatikaärevus on seotud aju struktuuri muutumisega. Eelkõige vähenes
parema mandelkeha maht matemaatikaärevusega inimestel. Kokkuvõtteks võib öelda,
et matemaatikaärevus ei takista ainult lapsi aritmeetilises arengus, vaid see
on seotud aju struktuuri muutumisega hirmude töötlemisega seotud piirkondades.
See rõhutab matemaatilise tunnetuse kaugeleulatuvaid emotsionaalseid tegureid
ja võib julgustada nii õpetajaid kui ka teadlasi kaaluma matemaatikaärevust, et
vältida kahjulikke pikaajalisi tagajärgi kooli saavutustele ja elukvaliteedile,
eriti arenguhäiretega düskalkuuliaga lastel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Matemaatikaärevus
vastab kõigile konkreetse foobia kriteeriumidele nagu pingetunne, stress,
pettumus ja ärevus arvudega manipuleerimisel või matemaatiliste probleemide
lahendamisel igapäevaelus või koolis. Matemaatikaärevus ei seondu aga ainult
otseste negatiivsete emotsionaalsete reaktsioonidega, vaid sellel on ka
kahjulikud pikaajalised tagajärjed karjääri valimisele, tööhõivele ja
ametialasele edukusele. Hiljutine uuring on näidanud, et finantskirjaoskuse
keskseks komponendiks võib pidada lugemisoskust ja emotsionaalset suhtumist
arvudesse nagu matemaatikaärevus. Sellegipoolest on matemaatikaärevus hiljuti
äratanud teadlaskonna huvi ning õpetajad, psühholoogid ja neuroteadlased on
alles hakanud avastama matemaatilise ärevuse kaugeleulatuvaid negatiivseid tagajärgi.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiijcZvQKJwDZpR6evc3z2bFbriqQ_cF6aZt3Uxnq7G6unlrypxF0gpwKeZ9eRwXo7EF3aon3ykUu0A0LEutfZHUIgEm1wNs_VvKTjU2F8aoC_Kb4M6upgnFKYaSAuITkJGUyCDV1hEpda5/s1200/yesterday_x_equals_2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1058" data-original-width="1200" height="353" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiijcZvQKJwDZpR6evc3z2bFbriqQ_cF6aZt3Uxnq7G6unlrypxF0gpwKeZ9eRwXo7EF3aon3ykUu0A0LEutfZHUIgEm1wNs_VvKTjU2F8aoC_Kb4M6upgnFKYaSAuITkJGUyCDV1hEpda5/w400-h353/yesterday_x_equals_2.jpg" width="400" /></a></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ehkki
on ebaselge, kuivõrd põhjustab matemaatikaärevus matemaatilisi raskusi või
vastupidi, on veenvaid tõendeid selle kohta, et matemaatikaärevus segab
matemaatilist sooritust, eriti töömälu vajavate ülesannete korral. Kõige
silmapaistvam teooria seletab seda suhet väitega, et matemaatikaärevusega
seotud murettekitavad pealetükkivad mõtted tarbivad tähelepanelikku töömälu,
mis on seetõttu praeguse arvulise tunnetuse jaoks vähem kättesaadav.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Matemaatikaärevuse
areng pole tõenäoliselt tingitud ainult matemaatikaga seotud negatiivsete
kogemuste haavatavusest koolis ja igapäevaelus, vaid hõlmab tõenäoliselt ka
laiemat spektrit tegureid, sealhulgas nii geneetilisi kui ka mitte-geneetilisi
pärilikke mis mõjutavad mõlemat: ärevust ja matemaatilist tunnetust. Näiteks
kui vanemad on rohkem matemaatikaärevuses, õpivad nende lapsed vähem
matemaatikat ja neil on rohkem matemaatikaärevust, kuid ainult siis, kui
matemaatikahimulised vanemad pakkusid matemaatika kodutöödes sageli abi. Teine
uuring on näidanud, et naisõpetajate matemaatikaärevus mõjutab tüdrukute
matemaatika saavutusi. Seega peaks matemaatikas eriti oluline olema
afektiivsete ja kognitiivsete domeenide vastasmõju. Matemaatikaärevuse kõrge
tase võib põhjustada negatiivseid hoiakuid ja halvemaid tulemusi. Teisalt on
usutav ka see, et matemaatika varasemad kehvemad tasemed võivad soodustada
matemaatikaärevuse ja matemaatikast hoidumise vältimist, mille tulemuseks on veelgi
madalam matemaatikaoskus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Matemaatikaärevus
on teadusringkondade huvi äratanud alles hiljuti, kuid hiljutised tulemused
rõhutavad, et matemaatikaärevus eksisteerib juba ametliku koolihariduse
alguses, mõjutab negatiivselt matemaatilist sooritust, eriti aritmeetilisi
teadmisi nõudvates ülesannetes, ja sellel on negatiivsed pikaajalised
tagajärjed nii kooli, kui ka erialases edus. Lisaks annavad hiljutised aju
pildistamise leiud tõendeid selle kohta, et matemaatilise ärevuse
funktsionaalsed ajukorrelaadid on sarnased üldiselt või muud tüüpi
spetsiifiliste ärevuste korral täheldatutega, ja praegused leiud näitavad
esmakordselt matemaatikaärevusega laste aju mahu muutusi. Seega, arvestades
teatatud kõrget levimust, pole kahtlust, et matemaatiline ärevus kujutab endast
tõsist probleemi ühiskonna üldiste haridustulemuste jaoks.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Eelkõige
toimusid struktuurimuutused amigdalas, mis esindab meie aju võtmepiirkonda
negatiivse emotsionaalse töötlemise jaoks, nagu hirm, stress ja ärevus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Seost
matemaatikaärevuse ja selliste üldiste tegurite vahel nagu vanus,
intelligentsus või töömälu ei leitud. Lisaks ei ilmnenud mingit seost
matemaatikaärevuse ja valdkonnast kaugemate oskuste, näiteks lugemise vahel.
Üldiselt näitavad uuringud, et matemaatikaärevus suureneb vanusega ja kipub
edasise arenguga halvenema. Lisaks on ebaselged põhjused, miks matemaatikaärevus
laste vananedes suureneb, need näivad sõltuvat matemaatikaärevuse hindamiseks
kasutatud testidest.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://www.nature.com/articles/s41398-018-0320-6">https://www.nature.com/articles/s41398-018-0320-6</a><o:p></o:p></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9r9E9wcbyIjA8BdvpmpvSs-IBMi16gDjTlLalsS8Q3DvPDxwjN3fE82bV_WvF8d962mxtIG2b_lpHVphQt4-rVul4kR2PfcgaH9LF_2zwma8W0QSBWUUod2qxMozXdRoUeQaC8GE0XE9O/s1920/25MATH-superJumbo.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="650" data-original-width="1920" height="216" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9r9E9wcbyIjA8BdvpmpvSs-IBMi16gDjTlLalsS8Q3DvPDxwjN3fE82bV_WvF8d962mxtIG2b_lpHVphQt4-rVul4kR2PfcgaH9LF_2zwma8W0QSBWUUod2qxMozXdRoUeQaC8GE0XE9O/w640-h216/25MATH-superJumbo.jpg" width="640" /></a></div><br /><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Lugesin matemaatikaärevust puudutava <a href="https://twitter.com/aceeeiou/status/1327940657059483649" target="_blank">postituse</a> all inimeste kommentaare ja üks neist: "Minu 5. klassi matemaatikaõpetaja kustutas minu näoga tahvlilt minu vale vastuse. Paluti lahendada tahvlil olev matemaatikaülesanne, tavaliselt õpetaja lõi meid vale vastuse puhul lihtsalt pulgaga vastu peopesaga, aga võib-olla oli ta sel päeval tõesti vihane - tõmbas mu juukseidpidi lähemale ja kasutas minu nägu, et minu kirjutatud vastus kustutada." Eks inimesed muutuvad närviliseks, kui "õige" vastus on ülioluline.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; text-align: left;"><a href="https://www.nytimes.com/2015/08/25/insider/math-anxiety-a-reporter-knows-the-subject-all-too-well.html" target="_blank">New York Times</a>´is kirjutab Jan Hoffman oma kogemusest:</span></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">"</span></span><span style="font-family: arial;">Ma tean täpselt, millal algas minu tõsine matemaatikaärevus: koos oma kolmanda klassi õpetaja preili S.-ga (ma kardan kirjutada tema täisnime, sest isegi kui teda ei ole enam elavate seas, tuleb tema kummitus kindlasti möirgates tagasi ja viskab mulle rohkem töölehti ).</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Pikk lugu lühidalt: Põhikoolis katsetasin teises klassis oma lugemis- ja kirjutamisoskuse tugevust; minu matemaatikaoskus oli sobival tasemel. (Mul oli see sõrmede lugemise asi käpas.) Aga kui preili S. mõistis, et uuele õpilasele pole kunagi kolmekohaliste arvudega arvutamist õpetatud, surus ta huuled kokku, pööras silmi ja pani mind matemaatikatundide ajal lohistama tooli teiste laste juurest mööda välja koridori istuma. Nii nädalate kaupa.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Asjad läksid sealt allamäge. Ja kuna minu matemaatikahinded läksid vabalangusse, ei hoidnud mu matemaatikaoskajast isa oma pettumust ka ainult enda teada.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">Täiskasvanuna olen matemaatikaärevuse kõndiv klišee."</span></p></blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;"></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> Loen artiklist veel:</span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mul olid mälestused miss S.-st, kes seisis minu kohal selles tühjas koridoris ja raputas pead, punane pliiats valmis, häbistades minu </span><span style="font-family: arial;">matemaatikat. ...</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui lugesin uut </span><span style="font-family: arial;">uuringut ajakirjast </span><span style="font-family: arial;">Psychological Science - k</span><span style="font-family: arial;">uidas minusugused heatahtlikud, kuid matemaatikaärevusega vanemad teevad oma väikelastele rohkem kahju kui kasu, tõstsin käed üles. Ärevuse ja süütundega.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Selgelt on see teema meid sügavalt puudutav. Kui me New York Timesi Facebooki lehel palusime, et matemaatikaärevates väikelaste vanemad jagaksid oma kogemusi, ehmatasin vastustest läbi jooksnud ärritusest ja pettumusest. Matemaatikaärevusega emad vihkasid kodutööde lükkamist isade õlgadele, põlistades soostereotüüpe. Vanemad rääkisid öistest matemaatika kodutöö lahingutest - vingumisest, nutust, altkäemaksust. (Põhiteema näis olevat ka vajadus kokteilide järele matemaatika kodutööde pärast.)</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sda lugu kirjutades palusin nõu ekspertidelt. Alustuseks, ütlesid nad kõik, et tuleb teadvustada neid paljusid viise, kuid</span><span style="font-family: arial;">as me oma lastele matemaatikaärevust edasi anname.</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Las Vegase Nevada ülikooli professor Mark H. Ashcraft, kes uurib matemaatikaärevust, selgitas, kui hõlpsasti on seda võimalik kinnistada kodutöid tehes:</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"></span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Kui vanemad ei mõistnud kunagi matemaatikat, mida neile õpetati, ja peavad siis välja mõtlema mõne muu meetodi lapse õppimise tarvis, siis on see nende jaoks vägagi matemaatikaärevust suurendav."</span></p></blockquote><p> <span style="font-family: arial;">Lõpuks astub artikli autor oma lastel tee pealt eest ja üks neist leiab lahenduse oma õpetaja juures, kes mängib kitarri ja selgitab matemaatikat lauluga... :). Kui palju selliseid õpetjaid või lapsevanemaid on, mõelge ise.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>See on omajagu kummaline, et me käime 9 või 12 aastat koolis. Tuleme sealt välja matemaatika kooliprogrammi oskamata või lihtsalt kiiresti unustades (ikka unustame kiiresti selle, mida ei saa reaalsuses kasutada või ei oska) ja isegi seda vihates. Ja ometi me saadame lapsed tagasi kooli selle sama programmi juurde. Õpetajad õpetavad põlvkondade kaupa seda sama programmi, nägemata eriti suurt edasiminekut. Keskmine hinne 100 punktisel eksamil 36... Ja me teeme seda ikka ja jälle ning nooredki ei oska sellele vastu astuda. Me ei muuda midagi, me hindame aina edasi, peame ennast või oma lapsi rumalateks ning ärevus kasvab ja kasvab...</b></span></p><blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p></blockquote><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-53751374195524540842020-10-26T05:21:00.004-07:002020-10-26T05:22:36.534-07:00Õppimise päralt on tulevik aga mis saab koolist?<p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Richard
F. Elmore on Harvard Graduate School of Education teadusprofessor. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkLnVBxhkwi_yXkZZTlFdQY2obSqaNHD65CiZCh3TTNJlE0kbH7knHIBqOHOkaTizY-76hQaJ19JiEGBIHXqB9MAo_OeH-p4o_e3awa7dmmQj_PXI4EihyphenhyphenDevACxY7UIB2USQw0CLXgOdz/" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1500" data-original-width="1000" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkLnVBxhkwi_yXkZZTlFdQY2obSqaNHD65CiZCh3TTNJlE0kbH7knHIBqOHOkaTizY-76hQaJ19JiEGBIHXqB9MAo_OeH-p4o_e3awa7dmmQj_PXI4EihyphenhyphenDevACxY7UIB2USQw0CLXgOdz/" width="160" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Lühendatult
tema <a href="https://www.insidehighered.com/blogs/higher-ed-gamma/future-learning-what-about-schooling">artiklist</a>
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>„The Future is Learning, But What About
Schooling?“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vaimustun
õppimisest ja koolist, nagu enamik õpetajaid, läbi sügava elukogemuse. Olin
põhikoolis raskustes õppija - aeglane lugeja, kogeleja, häbelik ja lahke, üsna
unistav laps, kes leidis, et kool on õudne ja alandav koht.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Noorukieas
saavutasin “hea” õpilase identiteedi, kuna valdasin täiuslikult seda mängu -
pälvida täiskasvanute heakskiit, teeselda suurt pingutust, osaleda spordis ja
muus koolitegevuses – seda kõike kaunite kunstidega kaasnevate auhindade ja
tunnustuse kogumise kaudu. Pannes täiskasvanuid tundma uhkust ja võimu.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Lõpetasin
umbes 250 õpilasega gümnaasiumi kümne parima õpilase seas. Mäletan, et tundsin
end oma keskkoolikogemuse tõttu suuresti petetuna. Kooli lõpetamise hetkeks oli
minust saanud üsna edukas lugeja, mille tagajärjel olin äärmiselt teadlik
sellest, kui õhuke ja pealiskaudne, kui mõttetu ja tuim oli minu õpikogemus gümnaasiumis.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Olin
põnevil, et astusin väikesesse vabade kunstide kolledžisse, kuid olin samas
täiesti ettevalmistamata siin valitseva intensiivse õppeprotsessi osas. Sattusin
tugeva vennaskonna- ja korporatsioonikultuuriga kolledži “sõltumatute” gruppi -
niivõrd boheemlaslik eksistents, kui väikeses kolledžilinnas võimalik olla sai.
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Pidin põhimõtteliselt nullist õppima,
kuidas lugeda ja kirjutada; gümnaasiumis edu saavutanud töö oli lootusetult
puudulik. Samuti pidin õppima tegutsema maailmas, kus sõnad, ideed ja
veendumused olid olulised, kus „meeldimine“ oli vähem tähtis, kui enda
kuuldavaks tegemine. Mäletan, et olin tummaks löödud sellest, et täiskasvanud
inimene võib elatist teenida, uurides kogu elu vaid üht autorit. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
oli siis. Ja nüüd on praegu. Ma olen Harvardi ülikoolis olnud professor viimased
20 aastat (ja mõned aastad peale). Olen püüdnud õppida, kuidas „õpetada” (kui
see on sobiv termin) veebikursuse (MOOC – <a href="https://www.edx.org/course/leaders-of-learning">Leaders of Learning</a>)
kaudu.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Näen nüüd õppurina, kuidas ma sellesse kohta olen jõudnud. Mind koolitati
õpilasena hindama kooliharidust peamiselt täiskasvanute heakskiidu ja kontrolli
saavutamise vahendina. Ma õppisin selle õppetunni hästi ära. Olin õpilane
keskkonnas, mis ei valmistanud mind üldse õppimiseks ette.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ma
näen, kuidas need mustrid korduvad sadades ja sadades klassiruumides, mida olen
viimase viieteistkümne aasta jooksul oma erialase töö käigus uurinud. Õpilasi
koolitatakse saavutama täiskasvanute heakskiitu ja vastama <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kõrgelt standardiseeritud,
institutsionaliseeritud ootustele, mille on loonud avaliku võimu kandjad,
kellel pole üldse teadmisi, kuidas õppimine individuaalse ja sotsiaalse
tegevusena toimib.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Õppimise
mõiste avamine laiemale ühiskonnale on antud poliitilikutele, kes on kõige hullemat
tüüpi haridusamatöörid. Ühiskond on õnneks targem kui institutsionaliseeritud
kooliharidus.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Õppimine
kui individuaalne ja sotsiaalne tegevus pole kunagi olnud nii elus kui praegu
ning see kasvab oma ulatuse ja laiusega lõpmatuseni. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Õppimise juhtimine järgib õppimise kontuure ühiskonnas; ühiskonna
püsimine eeldab, et õppimist ei piiraks kooli institutsionaalsed huvid ja
kokkulepped.<o:p></o:p></span></span></b></p><br /><p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-42239774499413458562020-10-18T02:58:00.000-07:002020-10-18T02:59:06.706-07:00Kooli ja kiirtoidu ühised jooned<p><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img border="0" data-original-height="631" data-original-width="1086" height="372" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjpXd8Nra-Y8QJ9g-Bost26bst-bG6J-XgwIsa4YhpX0xOJ4oCQ05yPbWgCGjGfBLptZD7WabFsG5kB1PYlk_IVvsYVDQLJBMFhZ5DCf0nr6Dm3x4nVQlpthAlU3EvG32QvOxeixbJM5jU6/w640-h372/d05521fd94a40eca106fe92f43482801.jpg" width="640" /></span></div><span style="font-family: arial;"><br /> </span><p></p><p><span style="font-family: arial;">Vihmase ilma puhul paar head artiklit, mis arutlevad taaskord haridussüsteemi puudujääkide üle... ☝☝☝</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Hiljaaegu
lahkunud sir Ken Robinson märkis oma raamatus „The Element“, et kool järgib „kiirtoidu“
standardiseerimise mudelit. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kuna ma ise
olen toidumaailmas kõrvuni sees, siis see võrdlus köitis mind. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kooli puhul on tegemist sellise tööstusliku
mudeliga, mis ajab taga kvaliteti. Samas ei ole see kvaliteet kuskil eriti
muljetavaldav.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Medium
lehel arutleb <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><a href="https://medium.com/@thematthewkent/its-time-to-blow-up-the-public-school-system-9e46aac684d2" target="_blank">Matthew Kent oma artiklis</a> „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">It’s Time to Blow Up The Public School
System“ </b>muuhulgas<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"> </b>sama küsimust .
<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kent
kirjutab, et kui sinult küsida küsimus: „Kas kool on vajalik?“, öeldakse
vastuseks automaatne „Jah“.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ometi on see
küsimus niivõrd keerukas ja kompleksne, et kohene vastus ei oleks võimalik.
Sestap lähevad inimesed keerukate küsimuste korral lihtsamat teed ja ütlevad
lihtsalt kiiresti ei või jah. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kui võtta sarnane
aga lihtsam küsimus: „Kas meie noorte harimine on hea mõte?“ Siis vastus on kindel
„Jah!“ <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Olles jõudnud selle
kindla järelduseni, tahate ilmselt juhtida tähelepanu asjaolule, et noorte
hariduse kese ongi<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kool.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kas tõesti?<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui erapooletul
vaatlejal, kes pole koolisüsteemiga kursis, palutakse öelda, mis nende arvates
kooli mõte on, mida nad ütleksid?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nad
võivad leida küll, et proovime lastele midagi õpetada, kuid siin on veel tosinajagu
muid asju, mida nad täpselt samaväärsena meile ütleksid: <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on muuta ohjeldamatud lapsed leplikuteks ja
kuulekateks täiskasvanuteks.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on meelde jätta palju tähtsusetut infot.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on tõrjuda mitmekesisust ja asendada see ühesugususega.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on muuta lapsed füüsiliselt passiivseks.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on loovuse hävitamine.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on sisendada meie lastele hirmu ebaõnnestumise
ees.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on töödelda ja paremusjärjestada <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>väimalikult palju õpilasi.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on kaotada<span style="mso-spacerun: yes;">
</span>õppimisest kogu lõbusus.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on purustada laste unistused ja veenda neid,
et parim, mida nad loota võivad, on leppida turvalise tööga.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on saada häid hindeid.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on saada vastu võetud järgmisse kooli (ja
selle kooli mõte on viia sind lootusetult võlgadesse).<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><i><span style="font-family: arial;">Kooli mõte on õpetada lapsi paigal istuma ja vait olema.<o:p></o:p></span></i></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Üldharidusliku
kooli kontseptsiooni leiutamisest on möödunud väga palju aega ja kool on muutunud
kohustuslikuks. Sellest ajast alates on maailm palju muutunud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Vähemalt tasuks küsida, kas ka kool oleks pidanud muutuma.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kiirtoit versus kvaliteettoit<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Siin
on terav kontrast “Michelini mudeliga”. Mis puutub Michelini tärniga pärjatud
restoranidesse, siis on kehtestatud tipptaseme kriteeriumid, erinevad restoranid
asuvad neid püüdma oma äranägemise järgi ning tulemusi hindavad eksperdid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Siin on veel üks küsimus teile: kas loodame hariduse kiirtoidumudelile
seetõttu, et see on parim viis õpilaste õpetamiseks või seetõttu, et see on
lihtsaim viis õpilasi õpetada?<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mõelgem
hetkeks kõige kasutumale tööriistale, mis kunagi leiutatud on: valikvastustega
test. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mis
on valikvastustega eksami mõte?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Eksami
kaitsja võib öelda, et sellest on näha, kui palju õpilane on õppinud, kuid
ilmselgelt eksam seda ei näita. See mõõdab seda, kas õpilane jättis
eksamiprogrammis olevad pisiasjad meelde (või ei arvesta sellega, et nad
unustavad selle kõik kahe nädala pärast).<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Veelgi
halvem on see, et valikvastustega eksami sooritamiseks on õpetajad sunnitud
jälgima, et õpilased ei vaataks oma märkmeid või õpikuid ega suhtleks omavahel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Huh?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui riigikool leiutati, oli teabele ligipääs
napp. Seega oli mõistlik soovida, et õpilased jätaksid meelde teatud põhiteabe
ja nõuda, et nad ei vaataks eksami ajal märkmeid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: large;">Me ei ela enam selles maailmas.</span><span style="font-size: 14pt;"><o:p></o:p></span></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Elu on praegu avatud raamat / avatud märkmed,
miks siis kool seda ei peaks olema? Kui õpilane oskab kontrolltöö/eksamiküsimustele
veebis vastuse otsida, siis miks seda ei lubata? (Võib olla on hea küsimus ka
"miks me üldse kontrollime õpilasi asjadega, mida saab otsida?") <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Koolis nimetatakse üksteisele õige
vastuse saatmist petmiseks, reaalses maailmas nimetatakse seda meeskonnatööks.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Miks me siis valime valikvastustega
teste? Miks me nõuame, et õpilased ei peaks omavahel nõu pidama ega kasutama
parimaid nende käsutuses olevaid ressursse?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><u><span style="font-family: arial;">Sest nii on lihtsam.<o:p></o:p></span></u></b></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui peate kontrollima õpilase teadmisi,
on valikvastustega teste lihtne koostada, neid on lihtne hallata ja neid saab
hinnata.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Valikvastustega
test ei ütle meile, millise panuse võiksite antud valdkonnas anda, ja me pole
huvitatud selle testimisest, kuna pole kindel, kuidas seda teha.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kas
olete kunagi kohanud last, kes on mõne teema osas kirglik? Kes armastab
pesapalli, dinosauruseid või kosmosereise? Neil pole mingit probleemi
entsüklopeediliste infohulkade omastamisega.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Miks siis koolid arvavad, et meie laste harimine on suur
töö?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Võib-olla
on see seotud sellega, et nad võtavad lapsed mänguajast eemale, panevad nad
klassiruumi, käskivad neil rahulikult istuda ja pevad loenguid teemal, mida
keegi kusagil arvas, et seda on oluline teada.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Kooli tähelepanu häire.<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kent
kirjutab pikemalt ka ADHD-st, märkides et - neuroloogilist mitmekesisust pole
vaja ravida, see tuleb panna keskkonda, kus see võib õitsele puhkeda.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-family: arial;">Oleme jõudnud punkti,
kus kool vastutab uute häirete tekitamise eest. Ma räägin haigusest, mida ma
nimetan kooliskäimise haiguseks, kuid mida kõik teised teavad kui ADHD-d.<o:p></o:p></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Tähelepanupuudus
ja hüperaktiivsuse “häire” on oletatav patoloogia, mida saab määratleda ainult
selliste keskkondade suhtes, mis on ise patoloogilised.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Siin
on näide sellest, mida ma mõtlen. Vaadake seda hüperaktiivsuse sümptomit, mis
pärineb otse <a href="https://www.nimh.nih.gov/health/publications/attention-deficit-hyperactivity-disorder-adhd-the-basics/index.shtml">National
Institute of Mental Health</a> (riiklik vaimse tervise instituut): „püsti
tõusmine ja liikumine olukordades, kus oodatakse istudes püsimist, näiteks
klassiruumis või kontoris“.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Siin
on asjaolu, mis peaks nagu lahtine haav silma paistma: paljusid ADHD kõige
problemaatilisemaid sümptomeid saab määratleda ainult kooli (või sama
ebaloomuliku kontorikeskkonna) kontekstis.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Nõustun
selle üldise eeldusega: kui teil on kaks inimest, üks käsib teisel kaheksa
tundi paigal istuda ja teine ütleb, et nad pigem liiguksid ringi, on üks
neist kahest inimesest sügavalt patoloogiline. Kahjuks moodustavad nad meie maailmas enamuse.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Kent teeb ka rida ettepanekuid, kuidas olukorda parandada,
muuhulgas:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 14.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: arial;">Vabanege hindamisest ja eksamitest<o:p></o:p></span></span></b></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Teste
tehakse seetõttu, et need on koolisüsteemile mugavad, mitte seetõttu, et neist
oleks kasu laste harimisel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Testid
võimaldavad meil lapsi paremusjärjestusse panna ja töödelda, hinnata koole ja
õpetajaid ning tunda, et me midagi teeme.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Kuid kas vastuse võtmele vastamine on tõesti parim viis
kellegi hindamiseks?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Test,
mis nõuab faktide meelde jätmist (mis ununevad peagi), on eriti kasutud. Need
ei ole isegi usaldusväärsed viisid, kuidas hinnata, kui palju fakte õpilane teab.
Üliõpilane oleks võinud 80% materjalist pähe õppida, kuid kui teie test pärineb
suuresti ülejäänud 20% -st, saate lõpuks väga viltuse ettekujutuse nende teadmistest.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Õpilase
panus ei tulene õige vastuse valimisest; see tuleneb nende võimest jagada oma
ideid kujul, nagu inimesed on alati oma ideid jaganud: rääkimine ja
kirjutamine.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kent
kirjutab ka noorte unest ja õpilaste kroonilisest unepuudusest liig varajase
koolipäeva alguse tõttu, mõttetusest õpetada eraldi ainekavasid ja vigade
tegemise ning läbikukkumise vajalikkusest.</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Hiljuti on Kent kirjutanud koolist<a href="https://medium.com/the-paperless-journal/3-times-ive-changed-my-mind-this-year-c4e13e0e1b15" target="_blank"> filosoofilisema artikli</a> <b>"3 Times I´ve Changed My Mind". </b>Selleks ajendas teda Bryan Caplani raamat: </span><em class="hu" style="background-color: white; box-sizing: inherit; color: #292929; font-family: charter, Georgia, Cambria, "Times New Roman", Times, serif; letter-spacing: -0.063px; text-align: left;"><b>The Case Against Education</b></em></p><p class="MsoNormal" style="text-align: left;"><span style="color: #292929; font-family: arial;"><span style="background-color: white; letter-spacing: -0.063px;">Enne seda oli Kentis soov haridussüsteem ümber korraldada, nüüd arutleb ta, et Caplani </span><span style="letter-spacing: -0.063px;"> juhib tähelepanu ilmsele tõele, et kui midagi ei toimi, ei peaks te selle peale raha kulutama. Ehk me peaksime andma vähem haridust...</span></span></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-38590051776226883072020-09-26T10:01:00.006-07:002020-10-18T02:59:18.291-07:00Mida vabaõpe võiks distantsõppele soovitada.<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img alt="" data-original-height="672" data-original-width="1013" height="424" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNb2Q5Ski34ffpTDlPf3bo_StJdUlAvj896Mbm-AKlK_vwkEyEH1fBieC9aPWMX2H3TuuDIm9crgprwcci_ExlSamayf6UzfkYj8i9vAhfQLeUfFj8qZL98iuI4NmoZH5JV6p5gMTgJZ45/w640-h424/1c2a3a2060b34fa9a649e70a72a6c1da.jpg" width="640" /></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Molly Worthen on Põhja Carolina Ülikooli ajaloodotsent, kes on oma PhD kraadi saanud Yale Ülikoolis. Ta õpetab (ja kirjutab) religioonist ja ideoloogiast poliitikas ja ühiskonnas. Mina sattusin lugema tema arvamuslugu New York Timesist <a href="https://www.nytimes.com/2020/09/25/opinion/sunday/unschooling-homeschooling-remote-learning.html?smid=tw-share" target="_blank">"When You Get To Unschooling, Its Almost Like Religion"</a></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Pealkiri polnud just paljutõotav :), kuid sisult väga põhjalik. Ma tahtsin jagada lihtsalt linki ühe lõiguga, kuid lugedes leidsin järjest rohkem sellist, mida tahaks eesti keelde panna. Artikkel ise on palju pikem, soovitan igal juhul.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Aga kokkuvõtvalt:</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://twitter.com/tiersaj" target="_blank">TiersaMcQueen</a> mäletab eredalt hommikut, kui ta üles ärgates leidis, et tema neli last
õpetasid üksteisele geomeetriat. Ta avastas nad seinatahvli juures seismas, mõõtmas
nurki ja uurimas kujundeid.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">McQueenid
on vabaõppurid. Lapsed - 14-aastane, 13-aastane ja 9-aastased kaksikud - õpivad
kodus ja nende õppeprotsess <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>on tunduvalt
suurema paindlikkusega, kui tavalistel koduõppe peredel. Nende vanemad ei
kasuta õppekavasid, õpikuid, teste ega hindeid. Selle asemel teevad nad kõik
endast oleneva, et lapsed saaksid järgida oma loomulikku uudishimu, võimalust
loobuda sellest, mis neid tüütab, ja uurida kõike, mis neid köidab, liikudes „enda
poolt juhitud õppes“ edasi omas tempos.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Milline
vanem pole selle praeguse tahtmatu kodus õppimise hooajal unistanud sellistest
hetkedest nagu Tiersa McQueeni hommikune avastus? Kui vanemad näevad vaeva, et
hoida järge omaenda tööasjadega, samal ajal kui lapsed kõrvaltoas maadlevad koolist
saadud töölehtede ja rakendustega, siis oleks nii ahvatlev mõte, et lapsed suudavad
iseseisvalt maailma uurida ja leida võimalusi vastata ise oma küsimustele .<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">Vabaõppurid,
kes on juba pikka aega täitnud koduõppe kogukonna üht ni<span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">šš</span>i, on järsku muutunud huvipakkuvaks,
mitte enam tulnukatele sarnanevaks eluvormideks - pigem lahedaks naabriks, kes
suutis nende mitu kuud kestnud tualettpaberi- ja lastehoiupuuduse perioodil rahulik
olla. Vabaõpe on pedagoogika, mille eesmärk on lasta oma lapsel: <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>sisse magada, lugeda kõike, mis neile meeldib
(või mitte lugeda) ja õppida matemaatikat (või mitte õppida) küpsetamise,
keerukate Lego ehitiste või Internetis rändamise, mitte õpiku kaudu. Selline
lähenemine ei toimi tõenäoliselt enamiku perede jaoks. Isegi need, kes vabaõppe
ideesse kogu südamest usuvad, takerduvad sellega praktikas. Kuid kui
vabaõppurid on selle väljakutse vastu võtnud, peaks see meid ülejäänuid selle
ebatavalise õppeaasta jooksul (ja ka edaspidi) <span style="mso-spacerun: yes;"> panema </span>silmitsi seisma suurte küsimustega
motivatsiooni, sunni ja hariduse eesmärgi kohta.</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Reeglina
arvatakse, et laste kodus õpetamine nõuab majanduslikke privileege, kodus
viibimist ja vanemat, kes saab endale lubada täiskohaga haridusele
keskendumist. Meie uuel karantiiniajal võtavad jõukad pered eraõpetajaid tööle
nagu nende viktoriaanlikud eelkäijad. Kuid vabaõppe pered on majanduslikult
erinevad. Kui psühholoogid <a href="https://www.psychologytoday.com/us/blog/freedom-learn">Peter Gray</a> ja <a href="https://education.hunter.cuny.edu/about/faculty-staff/gina-riley/">Gina
Riley</a> avaldasid <a href="https://www.researchgate.net/profile/Gina_Riley/publication/305720522_The_Challenges_and_Benefits_of_Unschooling_According_to_232_Families_Who_Have_Chosen_that_Route/links/579b8a8d08ae5d5e1e138042/The-Challenges-and-Benefits-of-Unschooling-According-to-232-Families-Who-Have-Chosen-that-Route.pdf">2013.
aastal uuringu</a>, milles osales umbes 230 vabaõppe peret, leidsid nad
„sotsiaalmajanduslike kihtide osas laia valiku”.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">"On
uskumus, mis paneb inimesi arvama, et kui neil pole ressursse, ei saa nad seda
teha, kuid see pole tõsi," ütles pr McQueen. "Meie oleme vabaõppel ja
pere pole jõukas." Ta töötab Flas Bradentonis asuva jaeketi peakorteris kella
8–17. Tema abikaasa töötab kahel töökohal - öösel ja nädalavahetusel – kohalikus
supermarketis.</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">T. McQueen
soovib ka oma lapsi hoida sellise traditsioonilise hariduse eest, mis tema enda
sõnul enesekindlust kahandab. "Kui te kogu aeg täidate käske, põhineb teie
enesekindlus sellel, mida keegi teine ütleb, mitte sellel, mida teie ütlete.
See on üks peamisi põhjuseid, miks otsustasin, et suudan seda teha. Ma ei
tahtnud, et nad tuleksid välja nagu mina. Enda usaldama hakkamine on protsess,
mis on võtnud palju tunde, et vabaneda haridusega seotud uskumustest."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Covid-19
on pered heitnud tagasi sinna, kus nad peavad oma jõududega toime tulema ning
paljud vanemad ja lapsed on pidanud õppima ennast usaldama.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"></span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img alt="" data-original-height="677" data-original-width="1081" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhDBokmwNXyG765Pfl_rmwYviv-OwcBKSPj43F3sFzOKmVYOZiNnKnx64P081lRS330m7TG1SsdOVLOu8kMsrUepRUTs5ylqYiwcCHHbo14E_8bCRFlz_JQfmmuTr2WzLE6pUB0SqMlbM96/w640-h400/71180ab7ad3e6322f014450a38eac3ed.jpg" width="640" /></span></div><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"><br /></span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">"Pandeemia
on tohutult avanud minu silmi ja inimeste huvi enesejuhitud hariduse
vastu," räägib Atlanta piirkonna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">podcaster</i>,
autor ja kahe koolieelikust lapse ema Akilah Richards. "Nüüd olete kodus
ja tahate, et teie laps teeks seda, mida olete tahtnud uskuda, et nad seal
koolis teevad: on ülimalt tähelepanelikud oma tundide vastu, sest nad on
motiveeritud, mitte seetõttu, et kellegi võim on nendest üle. Kuid nüüd ei saa
te lapsi panna nende ülesandeid lõpuni lahendama, kuna ka teil on oma töö teha."</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vabaõppurid
on pikka aega väitnud, et tavaharidus muudab õpilased kapitalistliku
ekspluateerimise pärisorjadeks (ehkki väärib märkimist, et Paulo Freire „Pedagogy
of the Oppressed” (Rõhutute pedagoogika) pole enam üksikute vabameelsete tekst;
<a href="https://www.educationnext.org/skewedperspective/">Freire</a> on tänapäeval
hariduskoolides laialt loetav). Viimasel ajal on hariduskriitikaga ühinenud Silicon
Valleyst (Räniorust) kostvad hääled.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kool
"jõudis peaaegu selleni, et minust igasuguse uudishimu kaoks," ütles kord
Steve Jobs. Ettevõtlusguru ja bestsellerite autor Seth Godin kirjutas oma
2012. aasta haridusalases manifestis <a href="https://www.youtube.com/watch?v=Mtc_JmzZI58">„Lõpeta unistuste
varastamine“:</a> „Kas me aplodeerime, tõukame tagant või lubame oma koolidel
(sealhulgas enamikul erakoolidel) jätkata ohutut, kuid lõppkokkuvõttes hukule
määratud strateegiat prognoositavate, testitavate ja keskpäraste
vabrikutööliste tootmiseks? "<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">"Kui
jõuate vabaõppe juurde, on see peaaegu nagu religioon," räägib Amanda Enclade,
kolme lapse ema, kelle kaks nooremat last on vabaõppel. "Sa pead olema
otsusekindel ja uskuma."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Kui
pr. Richards, Atlanta <i style="mso-bidi-font-style: normal;">podcaster</i>,
alustas oma perega vabaõpet, mõistis ta, et "inimloomus on nagu väikene
teadlane“. Kuid teadlased ei triivi tavaliselt mööda impulsse, loobudes
katsetest, kui nad igavaks muutuvad. Kuidas õpib koolitamata laps rasket
kraami, hakkama saama igavaga? Vabaõppurite usk vabasse valikusse võib tunduda
haridusse äärmusliku tarbijakuvandiga, mis on pugenud haridusse, kus õpilane
pole teadlane, vaid klient, kellel on alati õigus?<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: large;">"Kui
ma sellesse maailma sisenesin, arvasin, et kui eemaldada piirangud, kooli ja
sunduse atribuudid lööb loomulikult laste uudishimu ja enesejuhtimine õitsele,"
kirjutas raamatu “Why Are You Still Sending Your Kids to School?“ (Miks sa ikka
veel saadad oma lapsi kooli) autor Blake Boles. Ta märgib: "Seda ei juhtu.
Motivatsioonilisi väljakutseid on palju. Nad takerduvad nagu teisedki lapsed ja
ma arvan, et see on OK. Ma ütlen teile, et kui otsustate kooli pooleli jätta,
siis valite vabaõppe selle kõrgendatud vabaduse ja vastutusega, mida enamik
inimesi ei vali enne, kui nad on 18 või 22 eluaasta vahel. See on sama võitlus,
lihtsalt toimub varem. "</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Me
ei saa teeselda, et tavakoolid on motivatsiooniprobleemi lahendanud, isegi kui
paljud õpetajad üritavad ühendada kooliruumi struktuuri eeliseid austusega
laste loomuliku uurimishimu vastu. See probleem on veelgi pakilisem ajal, mil
sotsiaalne isolatsioon sunnib õpilasi lootma rakendustele ja sotsiaalmeediale.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img alt="" data-original-height="670" data-original-width="960" height="446" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRsuPf3mfvVyEAySHC6pWUAMZv23XS2v8mSDeeoSfG9Y-2t5Q8g-CqkVOjIURp7-onm-D2Yk0utcDD9pxDKNk4J3_mdB1EkxLy_D9aQcS5xUTPv757Qo9UifyhhuDXSqsNIKfAE6vhBl3Y/w640-h446/00d197cc23b42511e445115624561b9a.jpg" width="640" /></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sama
tehnoloogia, mis muudab kodus õppimi</span><span style="font-family: arial;">se kättesaadavaks ja mis näib andvat nii
palju haridust tasuta, köidab meie aju ka oma helendavate ekraanide,
halastamatute pingutuste, meeldimiste ja muude dopamiinihittidega. Peame pidama
tõsist vestlust selle osas, kuidas lapsed saavad õppida tehnoloogiat kasutama, muutumata
selle teenijaks. Vabaõppurid võivad olla siin eestvedajad - sest jättes kõrvale
sotsiaalsed normid ja andes lapsele äärmusesse kalduva vabaduse, panevad nad
meid teisi oma uskumuste ja nõrkade kohtadega silmitsi seisma.</span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p><img alt="" data-original-height="640" data-original-width="1082" height="378" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdXGpPmi3O_JlUlDgm5g1uO8e5Sg6c-bbx6SG1ukFdheyO-Z05MGhdKaHfs-77naaU-u7RCziE7_uKhgE1f44aqNfN7K-rWM0nCpAWowoxISCkU5L-feqw6G8WNdPseLL1Ll3BYu-0L1Rj/w640-h378/4eac021c75e6f87e05a21e07a3745bcb.jpg" style="text-align: left;" width="640" /></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>Vanemad
ei pea olema utoopilised revolutsionäärid, et võtta vabaõppuritelt üle väikseid
vihjeid, näpunäiteid, et muuta pandeemia aegne ellujäämine millekski õitsengule
sarnanevale. Covid-19 on sundinud perekondi seisma silmitsi „ühe teise
pandeemiaga, mis sai alguse enne Covidi,“ ütles pr Richards. "See ei ole
mõistmine, kuidas suhelda erinevate põlvkondadega. Nüüd oleme sunnitud tunnistama,
et kui ma olen oma laste ja elukaaslasega kodus, siis võib-olla me isegi ei
meeldi üksteisele, kuid peame välja mõtlema, kuidas olla koos ja olla
produktiivsed."</b></span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-59140398895380062612020-09-23T01:03:00.008-07:002020-10-18T02:59:41.032-07:00Meie tütred vajavad vabalt õppimise võimalusi.<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img data-original-height="677" data-original-width="1011" height="428" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh0Ez3fVqTWxJ9kZ1bc2vyPTXSzVqmDstHORi5-6chWOaXvCepEkRs-B3-Ihv4vTF9se7U9kaEaKBiKl-DV8Ys7y_Fnh0yxl-bhfhCq53oFXY6WFjOSlBbTbccwEkqHFEqW3ZRtTeWcoT9O/w640-h428/e5a3f7cdbea285629a796fba8ca3267f.jpg" width="640" /></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Mõned päevad tagasi peegli puhastamiseks ajalehte võttes, tegin selle lahti hariduspsühholoog Tiia Listeri artikli "Poisid vajavad mõtestatud õppimist" kohalt.</span></p><p><span style="font-family: arial;">Poistega tundub nii ka olevat, nagu artiklis mainitakse. Aga tüdrukud? </span></p><p><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img data-original-height="635" data-original-width="1077" height="378" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgV38V0GqDBw746n_S-LSlqkVTv6p7pyddlBNOarBrAjyo6N6H9r4kUO53nw1LW4pPZ1_8MwNyESaeKltCYI-P-tSRHjNBrKuSyMmcDkX8HFsRbMAnR_6WZTEfDPwYbbcRzHah24xVBCwyK/w640-h378/58af92be531e72c4b74be4e609027e84.jpg" width="640" /></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Koolis käinud tüdrukuna ja 3 tütre emana soovisin siia kindlasti lisada, et tüdrukud vajavad samuti "mõtestatud õppimist". <br /><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><i>The Open School (Demokraatlik kool) </i>üks loojatest Cassi Clausen paneb minu enda mõtted lühidalt ja selgelt kirja artiklis <a href="https://www.openschooloc.com/2018/03/06/our-daughters-need-sudbury-schools/" target="_blank">"Our daughters need Sudbury Schools."</a></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Sudbury kooli kohta saab lähemalt vaadata siit </span><span style="font-family: arial;"> (lisasin eesti subtiitrid) </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen="" class="BLOG_video_class" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/AInofCb69Jc" width="320" youtube-src-id="AInofCb69Jc"></iframe></div><br /><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><i>Cassi Clausen kirjutab:</i></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">The Open School</i> <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>vastuvõtutöötajana olen suhelnud sadade
vanematega, kes otsivad teist lahendust. Nende lood on üksteisega väga
sarnased, samas olen märganud murettekitavat suundumust. Paljud neist
vanematest on tulnud meie juurde, kuna nende lapsel on traditsioonilises koolis
raske, kusjuures valdava osa juhtumitest on see poisslaps.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">"Ta jääb pidevalt hätta, sest tahab ringi
liikuda."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">"Nad plaanivad tal diagnoosida ADHD-d ja ma keeldun teda
ravimitega rahustamast."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">"Tal pole lihtsalt mingit huvi teha seda, mida teised
inimesed talle ütlevad."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">"Teda kiusatakse ja ta tunneb ärevust kooli mineku
pärast."<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mingil
põhjusel ilmnevad traditsiooniliste koolide poistel silmatorkavad näitajad, kui
neil hästi ei lähe. Võib-olla on neisse vanast ajast kodeeritud sõnum, et
poisina on neile loomupärane ja lubatud olla liider, mis käib risti vastu
tänase kooli mudelile. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">See
ei tähenda, et poisse ei peaks traditsioonilistest koolidest viima
õppijakesksete mudelite, näiteks <i style="mso-bidi-font-style: normal;">The Open
School</i> juurde. Neil on seda vaja - hädasti. Asi on aga selles, et ka
tüdrukud vajavad seda hädasti. Kuna aga tüdrukute näitajad ei torka silma, ei
näe vanemad sageli vajadust enne, kui on liiga hilja.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Vanemad
ütlevad mulle, et nende tütrel läheb traditsioonilises koolis hästi või isegi,
et ta on õnnelik ja edukas. Ta saab häid hindeid, õpetajad hindavad teda ja
teeb isegi kodutöid liiga palju kurtmata. Tundub, et süsteem sobib talle.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><b><span style="font-size: medium;">Asi
on selles, et tüdrukud võitlevad koolis sama tihti kui poisid. Nad oskavad seda
lihtsalt paremini varjata. Hiljutised uuringud näitavad, et ADHD esineb
tüdrukutel peaaegu sama sageli kui poistel, kuid tüdrukutel jääb see sageli
diagnoosimata, kuna sümptomid on erinevad. Kuigi ADHD kipub poistel ilmnema
hüperaktiivsusena, avaldub see tüdrukutel pigem depressiooni, söömishäirete ja
enesetapukalduvusena.</span></b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Õppinud
oma kultuurist, et nende väärtus peitub võimes teistele meeldida, ei julge
paljud tüdrukud kellelegi oma võitlustest teada anda. Nad kardavad liiga palju
pettumust valmistada. Leidmata enda kannatustele väljundit, süüdistavad nad iseennast.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img alt="" data-original-height="587" data-original-width="1044" height="360" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi2bxrSSQp3Y35JNWzq6HSLqYSohnJU-Bw0vtTQ2E_wlYr-yAtx_2cx2SqZzeXWaXIHoa1cB2s5rfiBs1bzT0eyKYUJkX8G93U2lHftqdsnUO5QLGjOIOaQmY4wju3sX7KoOcrAd0MhAmjA/w640-h360/8f13c757a44ab7d6615454637d2e8d1b.jpg" width="640" /></span></div><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Traditsioonilised
koolid õpetavad tüdrukutele, et järgimine on soovitav ja et nende väärtus
peitub teiste hinnangutes. Traditsioonilises koolis "hästi hakkama
saades" saab tüdrukust veel üks naine, kes peab ületama kultuurilise dogma,
et ta peab oma isikupära, kirgi ja iseseisvust allutama suurema süsteemi
kasuks, mis määrab tema väärtuse välise tulemuslikkuse ja vastavuse põhjal.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mul
on poeg ja tütar, kes mõlemad käivad <i style="mso-bidi-font-style: normal;">The
Open School´s</i>. Mu poeg on loomult keskendunud ja iseseisev. Iga kord, kui ta
on vastandatud täiskasvanute hierarhia traditsioonilise süsteemiga, on ta selle
vastu perutama hakanud. Ta ei istu paigal ja ei kuula, kui tal pole selleks
isiklikku põhjust.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Mu
tütar aga armastab teistele meeldida. Oma mängupõhises eelkoolis tegi ta iga
projekti ja nautis õpetaja kiindumust. Esimesel aastal <i style="mso-bidi-font-style: normal;">The Open School´ga</i> ühinedes, kurtis ta projektilaudade puudumise üle.
Ta tahtis, et keegi paneks tema jaoks asjad paika ja ütleks talle, kui hea ta
neid tehes on. Kõigi arvestuste kohaselt läheks tal traditsioonilises koolis
hästi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><img alt="" data-original-height="677" data-original-width="1004" height="432" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg59QHyU_B0I7oIMal672pOBVjckMg5y8zMOsbFhGJZAsI9_TRwzg1u4LU24mDzFhZ63OPaaZMof5nG2FNCrFvbxPvDFr_PkpasPICuoj0A8lAB0o3p7-ky786VdoPr2Hrmnk5YR1baflGF/w640-h432/485cc328cfd3c93a3810fda61ae06bac.jpg" width="640" /></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja
siiski, kui ma oleksin sunnitud tegema sellise valiku, et pean saatma ühe oma
lastest tavakooli, saadaksin <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kõhklemata oma
poja. Miks? Sest ma usun, et tema otsusekindlus elaks selle süsteemi üle, samas
kui mu tütre loomulik kalduvus meeldimisele saaks veel enam juurduda ja
"preemiast" sõltuvaks muutuda. Ta vajab avatud koolis pakutavat haridust rohkem kui minu poeg.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial;">Ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">The Open School</i> töötab. Tütrel on
tekkinud tugev enese- ja iseseisvustunne. Selle asemel, et kurta selle üle, et
talle pole projekte pakutud, haarab ta kunstimaterjale ja loob ise oma
projekte. Selle asemel, et täiskasvanute kiitust nõuda, leiab ta oma väärtuse omaenda
hinnangute kaudu.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>Naisena
selles maailmas tean survet, millega tüdrukud peavad oma elus silmitsi seisma.
Sõnum, et minu väärtus põhineb välisel/välimusel ja jõudlusel, on põimitud
igasse meediavormi. Arusaam, et minu arvamus pole nii oluline kui väline viisakus,
on osa igast suhtlusest. Ja veendumus, et järeleandlikkus teeb minust hea
partneri, peetakse suhte kõigi aspektide aluseks.<o:p></o:p></b></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><b>Väikeste
tüdrukute emad ja isad: kas teie tütrel pole juba piisavalt kultuuripagasit,
millega tegeleda? Miks panna ta süsteemi, mis rõhutab ootusi, mida ta ei suuda võib
olla kunagi ületada? Kas te ei soovi anda talle parimat võimalust saada
naiseks, kes armastab ennast hoolimata sellest, mida teised ütlevad, ja kes
räägib avameelselt, juhib eakaaslasi ja suudab oma elu valitseda?</b></span><o:p></o:p></p>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-2669545604020490362020-08-06T03:51:00.002-07:002020-08-06T06:50:20.346-07:00Belmondo kooliaeg <div style="text-align: justify;"><div class="separator" style="clear: both;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidH0BgG2geAFaCRvtmbZH1YC0Om6jI_eSKza_VUztVT0RdwjZJKGDF1rvlI-A7lPVZJk4XxdOh-CA-wRln-j0xxTYVAK8BuPm9zVWYX7LmMbgpnpFDbbCOEaldwXuZV-67wm07CecOQ8wD/s959/5be11b0791c0ae03f78f08c97fb00419.jpg" style="display: block; padding: 1em 0px;"><img border="0" data-original-height="692" data-original-width="959" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidH0BgG2geAFaCRvtmbZH1YC0Om6jI_eSKza_VUztVT0RdwjZJKGDF1rvlI-A7lPVZJk4XxdOh-CA-wRln-j0xxTYVAK8BuPm9zVWYX7LmMbgpnpFDbbCOEaldwXuZV-67wm07CecOQ8wD/s640/5be11b0791c0ae03f78f08c97fb00419.jpg" width="640" /></a></div><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Raamatukogus jäi näppu Jean-Paul Belmondo elulooraamat "Tuhat elu on parem kui üksainus". 83 aastane Belmondo filmiaeg algas 1960ndatel ja ma ise olen sündinud 1971, siis 80ndatel sai kinos tema filme vaatamas käidud... </span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ääretult seiklushimuline, vallatu ja alati paha peal väljas - nii kirjeldab ta ennast lapsena. "Kool vihkas mind", ütleb ta kooli kohta. Oma perekonna kohta märgib Belmondo: "Mu vanemad oskavad õnnelikud olla ja on selle oskuse mulle rõõmuga edasi andnud." Arvestades kõiki tema tempe, mis peaksid vanemal ükskord üle võlli viskama, on ta väga rahul oma emaga, kes teda küll noomis aga mitte kunagi ei karistanud:</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><blockquote>"Ilmselt imestavad naabrid mu ema rahulikkuse üle, aga ema on mu lõputud lollused ära tüüdanud ja ta ei ütle tavaliselt enamat kui: "Jean-Paul, palun lõpeta see veiderdamine."</blockquote></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Skulptorist isa oli oma lastega leebe ja vedas neid igal pühapäeval Louvre´i. Selle kohta on Belmondol öelda vaid:</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><blockquote>"Pühapäevased palverännakud Louvre´i õpetasid mulle kahtlemata alandlikkust teadmsite kui selliste ees, kuid peletasid mind maalikunstist igavesti eemale. Veel siis, kui olen paberite järgi juba täiskasvanud inimene, kardan pikka aega muuseume kui tuld ja olen Rivoli tänava kiviarkaadi alt nõus Louvre´i astuma vaid surmaähvardusel."</blockquote></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Isa harib neid maalikunsti, skulptuuri ja elu vallas ning emaga koos teevad nad peale tiiru Pariisi teatritele.</span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><blockquote>"Kokkuvõttes annavad vanemad mulle rohkelt vaimutoitu ja hoolitsevad selle eest, et elu ei jääks liiga kinni olmesse ja materiaalsusesse. /.../ Minu lapsepõlv oli vanemate seltsis väga õnnelik. /.../ Ma ei mäleta, et oleksin kordagi tundnud ängi või seda, et mind oleks kiusatud.../ Ammutasin lapsepõlvest vankumatu jõu, mida ei ole suutnud hävitada ükski sündmus, isegi kõige hirmsam mitte. Õnnelik lapsepõlv on kauneim kingitus, mille saatus võib inimesele teha."</blockquote><div><img alt="Jean-Paul Belmondo 11x14 Promotional Photograph classic young pose ..." height="400" src="https://images-na.ssl-images-amazon.com/images/I/617AYXsh3uL._AC_.jpg" width="320" /></div><div> </div><div>Koolid piiravad Belmondo vabadust ja komödiandi loomust. Ta kirjutab:</div><div><br /></div><div><blockquote>"Tundide viisi tapvat igavust Alsace´i koolis, kus mind ei huvitanud vähimalgi määral aritmeetika ega muud ained, milles ma ei näinud kohest kasu, muutsid klassiruumi minu silmis ideaalseks keskendumishäirete kasvulavaks."</blockquote></div><div>Ja veel:</div><div><br /></div><div></div><blockquote><div>"Koolitee algusaegadest saati ei suuda ma varjata oma sobimatust asutusse, mis ei näe lapsepõlves kaunist lopsakat paradiisi, vaid halli ja kõledat kongi, kus puudub igasugune inimlikkus. </div><div>Minu silm ei seleta neid kaugeid horisonte, mille kool peaks mulle avama. Vastupidi, mulle tundub, nagu tahetaks minu ümber püstitada müüri, et varjata vaadet; nagu seotaks mind kinni autoriteedi-, kuulekuse-, austuse- ja tulevikuköitega." </div></blockquote><div><br /></div><div>15 aastaselt visatakse ta koolist välja. "Koolis istuvad mulle rohkem vahetunnid ja pausid. Siseruumides ma kärbun, õues aga sooritan imetükke." ... "Siit koolist lahkudes on mu ainus uus teadmine see, et tapluses on parem olla neljakesi kahe vastu, mitte kahekesi nelja vastu ja metsikumatele tüüpidele ei tohi kindlasti selga pöörata."</div><div><br /></div><div><b><span style="font-size: x-large;">IQ test</span></b></div><div>Õpetajate noomivad märkused avaldasid lõpuks mõju isale, kes oma insenerist sõbral palus teha oma pojale intelligentsustest. Belmondo kirjutab: </div><div><blockquote>"Test koosnes tervest hulgast küsimustest, mille vastused pidid paljastama mu psühholoogilise profiili, intelligentsi ja suundumuse. Ma ei kavatsenudki sellise tsirkusega kaasa minna, eriti kuna minu silmis polnud seda tüüpi psühholoogilisel analüüsil mingit väärtust. /.../ Loomulikult ma lausa pidin lolli mängima. Hoolitsesin selle eest, et oleksin võimalikult ebastandartne ja rahuldaksin terve hulga loominguliste vimkadega inseneri uudishimu. Tüüp olin õudu täis ja kui ta sellest papsile aru andis, lisas ta, et kui ma poleks tema poeg, saadaks ta mind otsejoones lähimasse hullumajja, kus mind tuleks paigutada kinnisesse osakonda. Tema hinnang oli vääramatu: ma olevat peast segi ja täiesti puuduliku mõistusega."</blockquote></div><div><br /></div><div>Uues koolis leebema direktoriga aga""Endiselt tõrgun raiskamast aega pedantlike ja kõrkide õpetajate kuulamisele, aga tasapisi hakkab mind huvitama neidude sarm ja ühtlasi hakkan tajuma enda oma."</div><div><br /></div><div><img alt="Épinglé par Angie Bendová sur Portrait | Jean paul belmondo, Paul ..." height="400" src="https://i.pinimg.com/originals/91/5a/d1/915ad15c1f6d70aa7ac0bd4f67432805.png" width="259" /></div><div>Mulle on jäänus kirjandusest siit ja sealt silma tuntud inimestele õpetajate poolt öeldud arvamused. Carusole näiteks öeldi, et ta on täiesti andetu. Einsteini ja Edisoni ei peetud heaks õpilaseks ja ka Belmondo pole erand.</div><div>Konservatooriumiõppejõud Pierre Deux lausub talle: "Teie käte vahele ei maandu teatris või kinolinal küll ükski naine." :) Selle väite on ajalugu paljukordselt ümber lükanud. :)</div><div><br /></div><div>Õppejõud Rene Simon ütleb talle näitlemise kohta: "Aga, kullake, sa pole selleks ametiks loodud! Ma ei saa sinu jaoks vähimatki teha. Sinu karjäär algaks viiekümneselt. Seni astu sõjaväkke, enneta kutset!" Ka see ennustus ei pidanud paika. Belmondo oli just selleks ametiks loodud...</div><div>Belmondo oma keevalisuses järgibki nõuannet ja astub sõjaväkke: </div><div><br /></div><div><blockquote>"Olen sunnitud taluma taas kõike seda, mida ma koolis vihkasin, ja tuhat korda hullemas vormis. Pean kuuletuma käskudele, kinni pidama kellaaegadest, vaatama, et kõik oleks kogu aeg laitmatu - jälle kõik see, mis mul tahtmise puudumise tõttu kuidagi ei õnnestu. Olen ilmselt Prantsusmaa sõjaväe läbi aegade kõige hullem ajateenija, ajan hulluks ka heatahtlikemad adjutandid ja näitan väga halba eeskuju."</blockquote></div><div><br /></div><div><blockquote><blockquote></blockquote></blockquote><blockquote></blockquote><div>Tagasi konservatooriumis ei suuda ta ometi olla tõsine:</div><div><br /></div><div>"Peale teatritundide on meil kirjandusloeng, mille õppejõud ei hinda alati minu maitset. Ta esitab meile järgemööda küsimusi teoste kohta, mida ta on soovitanud meil lugeda, ja kui järg jõuab minuni, jääb vestlus lühikeseks:</div><div>"Nii härra Belmondo, mida teie siis lugesite ja millest rääkida soovite?"</div><div>"Spordilehte."</div><div><br /></div><div><img alt="Alain Delon et Jean-Paul Belmondo ne parlent pas de politique - Closer" src="https://file1.closermag.fr/var/closermag/storage/images/media/images-des-contenus/article/2016-11-06-alain-delon-et-jean-paul-belmondo-ne-parlent-pas-de-politique/ermenegildo-zegna-flagship-opening-in-paris.-jean-paul-belmondo-alain-delon-paris-france-june-23th/5525752-1-fre-FR/Ermenegildo-Zegna-Flagship-Opening-In-Paris.-Jean-paul-Belmondo-Alain-Delon-Paris-France-June-23th.jpg?alias=width400&size=x100&format=jpeg" /></div><div> </div></div><div>Lõbus lugemine ja võibolla toetab neid, kel kodus rõõmsameelne püsimatu laps või on nad sellised kunagi ise olnud...</div></span></div>päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-67884833458059506202020-01-30T07:41:00.001-08:002020-10-18T03:00:08.778-07:00Laste tehnohäbistamine tuleks lõpetada<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSLj1V7yKv0GoodATXXCNtdXz5cLGmqkb-2u0cN9rLx4FwmBE26WfbFZGXXKMrz0AGQkp5UkfaK_t_BOVzoRrqvOwRYwH5jVOa2Vi5peLQrPD4N0HE3jgOJZwaR8wcV1r2ELWBgQL-J-rP/s1600/Why-We-Need-to-Stop-Tech-Shaming-Our-Kids-Main.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="640" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSLj1V7yKv0GoodATXXCNtdXz5cLGmqkb-2u0cN9rLx4FwmBE26WfbFZGXXKMrz0AGQkp5UkfaK_t_BOVzoRrqvOwRYwH5jVOa2Vi5peLQrPD4N0HE3jgOJZwaR8wcV1r2ELWBgQL-J-rP/s640/Why-We-Need-to-Stop-Tech-Shaming-Our-Kids-Main.jpg" width="426" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Ma tõlgin hetkel kolme artiklit lastest ja interneti ja arvutimaailmast ja nad kõik on positiivsed. Positiivsed ses mõttes, et lapsed ei ole hukas ja ei lähe ka ning nende tervis ei ole ohus.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kuidas siin kohal oma elevant ümber pöörata ja teist teed minna, võid lugeda minu teise blogi <a href="https://paikesetoit.blogspot.com/2020/01/mida-teha-oma-eelarvamustega-toidusojas.html" target="_blank">artiklist </a>pikemalt.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kira Lewis kirjutab oma <a href="https://www.sunshineandhurricanes.com/please-stop-saying-technology-is-ruining-childhood/" target="_blank">blogis </a>laste häbistamisest </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><b>Mis on tehnohäbistamine?</b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><b><br /></b></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Eelmisel
aastal püüti pildile Arizona Diamondbacksi pesapallimängu ajal selfisid tegevad
noored tüdrukud. Pildi autorid kasutasid kohe võimalust neid tüdrukuid mõnitada
ja järgnevate päevade jooksul liitus nendega kogu internet. Jäädvustatud pilt
tüdrukutest, kes võtavd oma mobiiltelefonide ees seksikaid poose ja armsaid
naeratusi, levis ja kõikjal mõistsid inimesed hukka, kuna nad esindasid kõike,
mis tänapäeva noortega valesti on.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Mul on häbi tunnistada, et ka mina lasin ennast sellest
kaasa haarata.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Jagasin fotot Facebookis päris ebasõbralike kommentaaridega.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Ehk ma hindasin neid tüdrukuid ühe jäädvustatud hetke põhjal.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Tükk
aega pärast seda juhtumit, sain aru, et olin eksinud. Just hetk enne seda
süüdistava foto tegemist kuulutati staadioni kõlarite kaudu välja selfi
võistlus. See kõik oli väga lõbus. Tüdrukud hüppasid ringi, ja <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>lootsid ehk võita t-särgi vms.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kui
tõde selgus, üritasid mängu ülekandvad telejaamad ja Diamondbacks omavahel asja
parandada ja<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>pakkusid
korporatsioonitüdrukutele tasuta pileteid teisele mängule. Tüdrukud keeldusid
ja palusid selle asemel annetada piletid heategevuseks peredele, kes olid
koduvägivalla ohvrid. Paistab, et nad ei olnud ju ikkagi nii enesekesksed.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Me räägime valet lugu<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMl7VBZuYjyzyoEJu7uGKstFl9TuXaG9Im0GyGNr4Yhy6wwSVmQ9-3Rg2eJA8HyN7vdr3lf7FZW6QEs9dwhupgPAEold01cZkld7kWHv8Nky5CFCRWTNClGzpfe_mTk-yGySrXpgrvjBwg/s1600/Tech-Shaming-Collage-768x1000.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMl7VBZuYjyzyoEJu7uGKstFl9TuXaG9Im0GyGNr4Yhy6wwSVmQ9-3Rg2eJA8HyN7vdr3lf7FZW6QEs9dwhupgPAEold01cZkld7kWHv8Nky5CFCRWTNClGzpfe_mTk-yGySrXpgrvjBwg/s400/Tech-Shaming-Collage-768x1000.jpg" width="306" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Korporatsioonitüdrukud
pole kaugeltki esimene näide tänapäeva noorte tehnoloogilisest häbistamisest.
Sellest on sotsiaalmeedias peaaegu sport saanud. Ma näen, et peaaegu iga päev
jagatakse meeme, mis kritiseerivad lapsi tehnoloogia kasutamise eest ja viitavad
pidevalt sellele, et nende elu, iseloom ja loomulikult suved on palju kehvemad,
võrreldes varasemate põlvkondadega, kuna nad on liiga hõivatud Minecrafti
mängimisega, selfide tegemisega või sõnumite saatmisega.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Neid
sõnumeid jagades arvame võib-olla, et räägime nendes olukordades teiste
inimeste lastest ja mitte meie enda omadest. Kuid hoolimata sellest, loome
terve põlvkonna jaoks narratiivi, mida nad sageli ei vääri.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><b>Siin
on veel üks näide.</b> Sellel fotol, mille tegi keegi sellesse õpilasrühma
mittekuuluv isik, kulus vähem kui 24 tundi, et levida peaaegu kogu maailmas -
tuhanded õelad kommentaarid püüdsid tõestada, et tehnoloogia on meie noored
hävitanud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjP93Znk_SUJPTEW1jGlke0I81Ubg1S7Oays23o_4CoEaf1AbvfqNY73UI4v7CcAAznCvpBD-yzLjRqHuR-wAEl6oSopJPtpG_AYBEllApqBlp3aaF-dIpKGsJX3aoreI6rMFTsXFe1cqXj/s1600/Kids-Rembrant.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjP93Znk_SUJPTEW1jGlke0I81Ubg1S7Oays23o_4CoEaf1AbvfqNY73UI4v7CcAAznCvpBD-yzLjRqHuR-wAEl6oSopJPtpG_AYBEllApqBlp3aaF-dIpKGsJX3aoreI6rMFTsXFe1cqXj/s640/Kids-Rembrant.jpg" width="640" /></a><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><a href="https://www.sunshineandhurricanes.com/wp-content/uploads/2015/01/Kids-Rembrant.jpg"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="color: windowtext; mso-no-proof: yes; text-decoration: none; text-underline: none;"><!--[if gte vml 1]><v:shapetype
id="_x0000_t75" coordsize="21600,21600" o:spt="75" o:preferrelative="t"
path="m@4@5l@4@11@9@11@9@5xe" filled="f" stroked="f">
<v:stroke joinstyle="miter"/>
<v:formulas>
<v:f eqn="if lineDrawn pixelLineWidth 0"/>
<v:f eqn="sum @0 1 0"/>
<v:f eqn="sum 0 0 @1"/>
<v:f eqn="prod @2 1 2"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="prod @3 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @0 0 1"/>
<v:f eqn="prod @6 1 2"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelWidth"/>
<v:f eqn="sum @8 21600 0"/>
<v:f eqn="prod @7 21600 pixelHeight"/>
<v:f eqn="sum @10 21600 0"/>
</v:formulas>
<v:path o:extrusionok="f" gradientshapeok="t" o:connecttype="rect"/>
<o:lock v:ext="edit" aspectratio="t"/>
</v:shapetype><v:shape id="Picture_x0020_5" o:spid="_x0000_i1025" type="#_x0000_t75"
alt="Description: Why We Need to Stop Tech Shaming Our Kids. SunshineandHurricanes.com"
href="https://www.sunshineandhurricanes.com/wp-content/uploads/2015/01/Kids-Rembrant.jpg"
style='width:465pt;height:290.25pt;visibility:visible;mso-wrap-style:square'
o:button="t">
<v:fill o:detectmouseclick="t"/>
<v:imagedata src="file:///C:\Users\Sille\AppData\Local\Temp\msohtmlclip1\01\clip_image001.jpg"
o:title="Why We Need to Stop Tech Shaming Our Kids. SunshineandHurricanes"/>
</v:shape><![endif]--><!--[if !vml]--><span style="mso-ignore: vglayout;"></span><!--[endif]--></span></b></a><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></b></div>
<div class="MsoNormal">
<b><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Photo: Gijsbert van der Wal<o:p></o:p></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Jah,
pildilt näeb <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>seinal olevat kuulsat
Rembrandti maali ja tundub, et need lapsed ignoreerivad seda <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>täielikult, eelistades telefonide ekraane.
Need, kes näevad ainult seda fotot, ei tea, et nad olid seda maali juba
vaadanud ja neil oli palutud<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kasutada
muuseumi mobiilirakendust, et saada rohkem teavet kõigi erinevate kunstiteoste
kohta, mida nad sel päeval vaatasid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Jõuame
üsna kiiresti järelduste <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja hinnangute juurde,
kas pole?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">See
võis hõlpsasti olla ükskõik milline meie lastest, kes täna koos klassiga
õppereisil viibis.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kõigil põlvkondadel on erinev lapsepõlv<o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Sellele
tehnoloogia hukkamõistmisele ja lapsepõlve peatset hävinemist käsitlevatele
avaldustele järgneb tavaliselt pidev nostalgiavoog möödunud päevadest, kus Tom
Sawyeri taolised lapsed jooksid ringi igal ärkveloleku minutil ega kasutanud lõbutsemiseks
ja meelelahutuseks muud kui oma kujutlusvõimet. <o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kuigi
ka minus on alati hea annus nostalgiat, võiksime suuta olla minut aega reaalsuses.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Suur
osa meie roosamnaalistest meenutustest keskendub meie lapsepõlve kõige
parematele osadele, jättes samas tähelepanuta kõik muu, mis samuti olemas oli.
Kui te kasvatate täna last, siis EI OLE teid a la Väike maja preerias moodi
ilma tehnoloogiata üles kasvatatud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kõige
tõenäolisemalt nägite enda haldjamaailma televisioonist. Mul endal oli kogu
laupäevahommikuste multifilmide <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tekst peas!<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Oh,
ja mis puutub videomängudesse, siis kuigi meil veel polnud iPadi ega
Playstationit, leidus kõigis Ameerikas majapidamistes Atari ja muid iidseid
mängusüsteeme. Mul oli meie kohaliku kogukonna parim tulemus Pac Manil ja ma
võin Donkey Kongi ja Q-Berti purustada üsna kiiresti. See ei juhtunud vaid 30
minuti eraldatud ekraaniajaga <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>päevas.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span style="font-size: 12.0pt; line-height: 115%;"><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Me kasvatame häid lapsi <o:p></o:p></span></span></b></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kas
tehnoloogial oli toona meie elus nii suur osa kui praegu? Ei, ei olnud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kuid
ma olen üsna kindel, kui küsiksime omaenda vanematelt, oleksid nad MTV-d ja
Pongi pidanud samasuguseks ohuks meie lapsepõlve pühadusele. See on klišee,
mille kohaselt iga vanem põlvkond usub alati, et uuema põlvkonna kasvatusel on midagi
viga või on see viletsam.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Ehk äkki
peaksime olema ettevaatlikumad selles osas, kui palju me oma lapsepõlve romantiseerime
ja kuidas seda siis oma laste omaga võrdleme. Kui me lõpetaksime kogu selle
muretsemise ja jutlustamise ning keskenduksime vaid meid ümbritsevate laste,
meie enda ja teiste inimeste ringile, ei usu ma, et näeksime hunniku
tehnoloogiaga üle koormatud zombisid.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Enamasti
näeksime lapsi, kes on õnnelikud, terved ja armastatud.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kas
nad kasvavad erinevas maailmas? Absoluutselt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kas
tehnoloogia kujutab endast väljakutseid nii lastele, kui ka meile, nende
vanematele? Absoluutselt.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kuid
miks me oleme nii kindlalt otsustanud näha selle kõige <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>halbu külgi <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja mitte midagi head?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Tehnoloogia
on osa meie laste elust, mille nad on omaks võtnud ja mida hästi tunnevad.
Peame lõpetama vihjed, et nende lapsepõlv on selle tõttu kuidagi kehvem. See
pole nende suhtes õiglane. Meie kui lapsevanemate ülesanne on aidata neil
õppida tehnoloogiat ohutult, vastutustundlikult ja mõõdukalt kasutama.
Võib-olla on see raske, sest me ise näeme sellega samuti vaeva. Kuid see pole
tehnoloogia süü.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Minu
teadmiste kohaselt on kogu meie tehnoloogial väljalülitusnupp või võimalus akud
eemaldada või lahti ühendada. Meil on kontroll, kõik sõltub lihtsalt sellest,
kas me otsustame seda kasutada või mitte. Kui me jätkuvalt räägime, et kontroll
on tehnoloogial, mitte meil vanematena, ja selle tagajärjel kannatavad meie
lapsed, siis kas tõesti lapsepõlve rikub <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tehnoloogia või teeme seda meie?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kas
soovite tehnoloogiaga rahu sõlmida? Vaadake kogu meie sarja - TEHNIKA 101
Vanematele ( <a href="https://www.sunshineandhurricanes.com/technology-101-parents-gotta-thing/" target="_blank"><b>TECHNOLOGY 101 FOR PARENTS</b></a>.)</span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<br /></div>
päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-47996212614555532172020-01-20T02:33:00.002-08:002020-01-20T02:37:18.439-08:00Haridusteaduste PhD Wendy Bradshaw lahkumiskiri koolile<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Võimalik, et õpetajate rahulolematus süsteemiga on olnud hea asi. Sest õpetajad on pannud aluse kodu- ja vabaõppele, loonud demokraatliku jpt paindlikuma õppeviisiga koolivorme. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Ma olen lugenud mitmete õpetajate lahkumiskirju, kui neil on saanud tavakoolist kõrini. Kõige kriitilisem on siiani olnud <a href="https://www.johntaylorgatto.com/" target="_blank">John Taylor Gatto</a>, kes New Yorgi osariigi ja linna aasta õpetajate tiitlitega pärjatult ameti maha pani ja seejärel ründas armutu kriitikaga koolisüsteemi ja riiklike õppekavasid. Ta oli ka ametis aastakümneid. </span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Tänased õpetajad, kes koolisüsteemist taanduvad, jõuavad otsusele varem ja seega on oma ütlemistes pehmemad :). Kuid mõte jääb samaks.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Wendy Bradshaw kirjutas alloleva kirja 2015 ja tänaseks on temast saanud erakooli <a href="https://www.thecygnetschool.org/" target="_blank">The Cygnet School</a> direktor. Kuigi kiri on kirjutatud teisest haridussüsteemist, kui meie Eesti oma - oleme paratamtult käimas meist edasijõdnumate riikide sabas, neid pidevalt kopeerides. Sestap vaadakem hoolikalt, kuhu me tahame jõuda.</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrucR0I6XKK5Y7WfOElrh-wMkJgaffpLw1TEiDdRNBciEyP_YB-6IIDWbzbfr76fWsQw9a0__JlrKjwhJj_gf5f4M-pccZlXu6K-6ttF9Rc-IgOcHUpe6FAEYc4XnP3Yb17YhAWq20zl-o/s1600/bradshaw.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="640" data-original-width="1075" height="380" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrucR0I6XKK5Y7WfOElrh-wMkJgaffpLw1TEiDdRNBciEyP_YB-6IIDWbzbfr76fWsQw9a0__JlrKjwhJj_gf5f4M-pccZlXu6K-6ttF9Rc-IgOcHUpe6FAEYc4XnP3Yb17YhAWq20zl-o/s640/bradshaw.jpg" width="640" /></a></div>
<br />
<br />
<a href="https://wusfnews.wusf.usf.edu/post/polk-teachers-resignation-letter-hits-nerve#stream/0" style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif; text-align: justify;" target="_blank">Polki maakonna kooliõpetaja lahkumiskiri</a><span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif; text-align: justify;"> puudutas
ilmselt pettunud õpetajaid ja lapsevanemaid üle kogu riigi.</span><br />
<br />
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Eripedagoog Wendy Bradshaw esitas ühel hommikul oma tööandjale Lakelandi põhikoolile kirja, seejärel postitas selle
oma <a href="https://www.facebook.com/wendy.bradshaw1/timeline?lst=1707807861%3A1164697798%3A1579515354" target="_blank">Facebooki </a>lehele. Seda jagati tuhandeid kordi ja postitati ka Washington
Posti haridusblogisse.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Bradshaw märkis: "Mul polnud aimugi,
et nii paljud inimesed tundsid samamoodi ja see tekitab minus pettumust selle
tee osas, kuhu meie koolisüsteem on minemas."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Bradshawi kirjas öeldakse, et koolid
avaldavad lastele praegu liiga suurt survet ja õpetajad ei suuda neid vanusele
ja arenguastmele vastaval viisil õpetada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">"Valus oli näha pettumust laste
nägudel," sõnas naine. "Viieaastastel ei lubata mängida, neil pole
lubatud rääkida. Nad ei tea oma klassiruumis teiste laste nimesid, kuna neil
pole lubatud nendega vestelda."<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Polki maakonna koolide administratsioon postitas
avalduse, milles märgitakse, et nad mõistavad Bradshaw pettumust püüdes
tasakaalustada nõudmisi ja laste vajadusi.<span style="mso-spacerun: yes;">
</span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Bradshaw ütleb, et teda sundis lõpetama
arusaamine, <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>et ta ei taha, et tema väike
tütar peaks tulema teatud vanuses riigikooli. Seejärel otsustas naine rasedus-
ja sünnituspuhkuselt tööle mitte naasta.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<h2 style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><b>Tema lahkumiskiri täismahus: <span style="mso-spacerun: yes;"> </span></b></span></h2>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Kellele: Polki Maakonna Koolinõukogule,
Florida<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Ma armastan õpetamist. Ma armastan näha,
kuidas mu õpilaste silmad säravad, kui nad haaravad uut ideed ja nende keha sirutub
uhkuse ja rahuloluga, kui nad püstitavad ja täidavad isiklikku eesmärki. Mulle
meeldib vaadata, kuidas nad harjutavad olemaks head kodanikud, tehes koostööd
eakaaslastega, et lahendada probleeme, pidades läbirääkimisi rollide üle ja
jagades oma kogemusi ning arusaamu maailmast. Ma ei soovinud midagi muud, kui oma
kodumaakonna õpilaste teenimist, õpetades õpilasi ja valmistades ette uusi
õpetajaid. Sel eesmärgil läbisin bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe
haridusvaldkonnas. Veetsin lugematu arv tunde pärast kooli ja nädalavahetustel
uurimistööga, et ma teaksin ja saaksin oma õpilastega kõige sobivamaid ja
tõhusamaid meetodeid rakendada ning julgustada nende õppimist ja positiivset
suhtumist õppimisse. Veetsin klassiruumides lugematuid tunde perede ja teiste
õpetajatega vestledes, kogutud andmeid üle vaadates ja oma praktika üle arutledes,
et saaksin kavandada ja diferentseerida õpet, mis vastaks igal aastal kõige
paremini minu õpilaste vajadustele. Ma ei armasta mitte ainult õpetamist, vaid
olen selles ka suurepärane, seda isegi kuni selle ajani kasutatud vigaste
mõõdikute järgi. Kõik atesteerimised hindasid mind väga tõhusaks.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Nagu paljusid teisi õpetajaid meie riigis,
on mind üha enam häirinud toimuvad ekslikud reformid, mis röövivad mu
õpilastelt arengule sobiva hariduse. Arengu seisukohalt sobiv praktika on
aluspõhjaks, millel alushariduse parimad tavad põhinevad, ja selle taga on
aastakümnete pikkune empiiriline toetus. Uued reformid ei jäta kõrvale aga
mitte ainult seda uurimistööd, vaid sunnivad õpetajaid aktiivselt tegelema
praktikatega, mis pole mitte ainult ebaefektiivsed, vaid kahjustavad aktiivselt
ka lapse arengut ja õppeprotsessi. Olen täiesti nõus neid avaldusi varustama
teadusbaasi kirjandusega, kuid ma kahtlen, et seda küsitakse. Pean siiski olema
aus. Ka see kiri on sügavalt isiklik. Ma lihtsalt ei suuda enam õigustada
õpilaste nutmist. Nad nutavad pettumusest, kui neil palutakse lahendada
ülesandeid oma lähima arengu tsoonist kaugemal. Nad nutavad, nede käed
värisevad, proovides kasutada vananenud arvutihiirt kümneaastasel lauaarvutil,
millega neil on vähe kogemusi, kuna arvutilabor on testimiseks alati suletud.
Nende õlad vajuvad längu lüüasaamisest, kui nad pannakse halvasti koostatud eksamiülesannete
taha, mida nad ei suuda mõista, kuid on sunnitud. Nende silmad täituvad pisaratest
tähtede pärast, mida nad on alles hiljuti õppinud, et nad saaksid kirjutada
vastuseid väikeste kätega, mis on üle klaviatuuri ulatumiseks liiga väikesed.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Lapsed ainult ei nuta, vaid mõni ka käitub
valesti, nii et neist saab „halb laps“ ( mitte „rumal laps“), vahel ka
seetõttu, et nende väikesed kehad lihtsalt ei suuda <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>enam vaikselt istuda, või seetõttu, et nad ei
tea kooli sotsiaalseid reegleid ja pole aega neid õpetada. Minu magistritöö
keskendus käitumishäiretele, nii et võin kindlalt väita, et häiritud pole mitte
lapsed. Häire on süsteemis, mis nõuab, et nad täidaksid õppekava ja
demonstreeriksid käitumist, mis ületab nende vanusele sobivat. Häire on
süsteemis, mis takistab õpetajatel instruktsioone vajadusel muuta, mis ähvardab
õpetajaid distsiplinaarmeetmetega, kui nad otsustavad, et nende õpilased
vajavad raske materjali puhul viieminutist pausi või pikendada tunde, mis on
erakordselt haaravad. Häire on süsteemis, mis on otsustanud, et õpilasi ja
õpetajaid tuleb minuti pealt distsipliinile allutada ja kõrvale kaldumiste eest
karistada. Häire on süsteemis, mis hindab punkte ja hindeid rohkem, kui õpilaste
mõtestatud ja uurimistööl põhinevat õpetamist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">8. juunil 2015 muutus minu elu, kui ma sünnitasin
tütre. Hoides teda meie esimesel õhtul haiglavoodis, mõtlesin: “Viie aasta
pärast oled lasteaias ja lähed minuga koos kooli.” See mõte oleks pidanud mulle
rõõmu pakkuma, kuid selle asemel tõi see hirmu. Ma ei alluta oma last sellele
ebakorrektsele süsteemile ja minu südametunnistus ei luba ka mul endal selles
jätkata. Palun võtke vastu minu lahkumisavaldus Polki Maakonna riigikoolist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Parimat
soovides,<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Wendy
Bradshaw, Ph.D.</span><o:p></o:p></div>
<br /></div>
päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-38301255988892909022020-01-17T00:53:00.003-08:002020-01-17T00:53:46.639-08:00Kodu- ja vabaõppest Pam Laricchia<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Viimasel
ajal tuleb youtube kanalil mõnda videot vaadates rekaalmiks pidevalt
MasterClass pakkumisi – ulmekirjanik ja koomiksiautor Neil Gaiman ütleb ühes
traileris: ... hakkake kuskilt peale, hakkake valest kohast. Ja alustage vigade
tegemisest („Loodan, et teete sel aastal vigu. Kui teete, siis tähendab see, et
olete proovinud, õppinud, elanud, end tagant tõuganud, muutnud end ja oma
maailma ning mis kõige tähtsam - olete midagi teinud.“)</span><o:p></o:p></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Kui palju teooriat ka ei oleks endasse pandud, tuleb kodu- ja vabaõppel ikka alustada vigade tegemisest ja omaenda teekonna paika panekust. Kool hindab vigasid ebarahuldava hindega. Kodusel õppel on võimalus õppida vigasid mitte kartma ja nendega arvestama. </span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">YouTube kaudu saab vaadata Pam Laricchia tehtud <i>podcaste </i>vabaõppe teemal (Living Joyfully with unschooling). Esimene oli 2017 aastal ja eile ilmus järjekorras 210. Pam Laricchia diktsioon on äärmiselt selge ja hästi arusaadaav. Siin räägivad kõik need, kes on kirjutanud raamatuid oma pere vabaõppest, räägivad praegused vabaõppurid, annavad nõu juba suureks kasvanud vabaõppurid. Mitmeid kordi räägitakse lahti algajate koduõppurite muresid ja vanemate hirme. Kuulake<i> </i>kindlasti <i>deschooling </i>intervjuusid, sellest, kuidas jääda koolist vabaõppele ja kuidas minna vabaõppelt kooli, üha uuesti need muret tekitavad ained ja suhtlemine ning hästi palju erinevaid perekondi ja lapsi....kes kõik on alustanud vigade tegemisest, püüdnud kodus kooli teha jpm.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Siin on sissejuhatuseks esimene osa:</span></div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/n_cgl-Lk_uY/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/n_cgl-Lk_uY?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<br />
<br />
Deschooling - ehk kuidas on vaja kooliprotsessiga seotud uskumused ja harjumused endast eemale heita:<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/hTyMsUhSkKU/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/hTyMsUhSkKU?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /><iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/vfrTXaW-5mk/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/vfrTXaW-5mk?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Nõu annavad täiskasvanud vabaõppurid:</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /><iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/CcfX72ukcL0/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/CcfX72ukcL0?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<br /></div>
päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-7002456297663573837.post-57160133624278487742020-01-13T02:41:00.001-08:002020-01-13T02:41:07.583-08:00Seth Godin koolis õpetatavatest oskustest<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhu-c4LPZosJjRWKbz4ZKGFCK9ChyFV3eYqw8U-bQf43PamnF3rBqU2mYEAC8iHq_VOZAWCbXbOWewNCry-dZXmPvalUGAFOHnXv9zIbdM3d9D9mZpr_G46Os-Va0R8hty3_Oc1qk1gaOsI/s1600/sethgodin_08.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="503" data-original-width="1026" height="312" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhu-c4LPZosJjRWKbz4ZKGFCK9ChyFV3eYqw8U-bQf43PamnF3rBqU2mYEAC8iHq_VOZAWCbXbOWewNCry-dZXmPvalUGAFOHnXv9zIbdM3d9D9mZpr_G46Os-Va0R8hty3_Oc1qk1gaOsI/s640/sethgodin_08.jpg" width="640" /></a></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Aastaid tagasi lisasin eesti subtiitrid Seth Godini kõnele "Lõpetage unistuste varastamine"</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/Mtc_JmzZI58/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/Mtc_JmzZI58?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Jagaksin täna Godini blogist taaskord midagi koolide ja hariduse kohta - <a href="https://seths.blog/2019/07/pivoting-the-education-matrix/" target="_blank">"Pivoting the education matrix"</a></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Kooli korralduses on üsna kaua aega lähtutud
õppeainetest. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Viiendad klassid lähevad kõigepealt
matemaatikatundi ja seejärel emakeele tundi ning siis geograafiatundi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><b><span style="font-size: large;">Enamasti ei õpeta need tunnid seda, mida
nad väidavad õpetavat. Muidugi, on olemas teatud faktid, kuid enamasti
pakutakse teatud isntruktsioone. Kool tavaliselt maitseb teistmoodi, kui
õppimine.</span></b><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Selgub, et oskused, mida peame elus (ja
koolis) kasutama, ei ole ainespetsiifilised. Kuid me kasutame aineid teatud oskuste
õpetamiseks. <b>Kõik teavad, et tüüpiline inimene ei vaja binoome, kuid väidame,
et probleemide lahendamine jms on täiesti õppimist väärt ja seetõttu me teeskleme,
et õpetame ainet, kuigi ilmselgelt õpetame teatud oskust.</b><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Võib-olla selle asemel, et kool
korraldada teabe kogumise ja kordamise (ilma analüüsi või mõistmiseta) ümber,
tuvastaksime oskused ja eraldaksime need, õpetades esmajärjekorras valdkonna
teadmisi koos oskustega, mitte vastupidi.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Selgub, et tüüpilises koolis keskendutakse
suuremas osas ajast vaid ühele neist oskustest (kuulekus korrektse käitumise ja
teabe kordamisega (ilma analüüsi või mõistmiseta).<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: large;">Mis juhtuks,
kui õpetaksime iga oskust eraldi?</span><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Kuulekus<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Korraldamine<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Juhtimine/koostöö<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Probleemide
lahendamine<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Tähelepanelikkus<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Loovus<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Analüüs<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Tõepoolest, peate matemaatikatunnis
tegema kõik need seitse asja, kuid kui suures osas? Kas laps, kellel on
probleeme kuulekusega, on „matemaatikas halb“ või on see põhjus, et tunni
kuulekuse osa sattus tunni analüüsi- või probleemilahendamise ossa?<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Lapsel on täiesti võimalik õppida
16-aastat tavakoolis keskmise B-tasemega (hinne 4) ja ta ei tee midagi enamat,
kui oskab hästi vaid ühte asja – eksami/kontrolltööde küsimuste vastuseid pähe
õppida. Oleme läbi kukkunud, kui osutusime kellekski, kellel on vaid üks
seitsmest oskusest.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><b><span style="font-size: large;">Mis juhtub, kui meil on selge, mida me
teeme ja miks? Sest kuulekus ei ole matemaatika ega teaduse mõte, kuid mõnikord
õpetatakse seda just nii.</span></b><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Ja siis, kui kuulekussessioon on läbi,
võime leida muid võimalusi käimasolevale tööle lähenemiseks, arendades muid
olulisi oskusi. 45-minutiline algebrat kasutav loovustund tunneb end väga
erinevalt sama materjali hõlmavast juhtimistunnist.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Mõned lapsed veedavad kümme aastat kooli spordisüsteemis
ning õpivad juhtimist ja organiseerimist ning loovust ja analüüsi. Ja mõned
õpivad ainult seda, kuidas treeneri juhiseid järgida ja pingil istuda. Sellel
pole mingit pistmist spordi (või geograafia või bioloogiaga) ja kõigega, mis on
seotud sellega, mida otsustame igal hetkel õpetada.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><b><span style="font-size: large;">Kas keemiaprobleemi ja ristsõna
lahendamise vahel on kognitiivne erinevus? Mitte eriti. Lahendamisega
hästi hakkama saamine – lahendamise protsess ja selle kasutamiseks vajalike
sisendite leidmine - on oskus, mis maetakse laviini alla, mida me kutsume
kuulekuseks.</span></b><o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">„Kuidas sul loovuses täna läks, poeg?“
Või võib-olla: „Vau, sul on hinne 5 analüüsimises - see avab sulle palju uksi
...“<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Bürokraatid hindavad kuulekuse ülimaks.
Nad teevad seda enesesäilitamise eesmärgil ja kuna seda on kõige lihtsam müüa
klientidele, rahastajatele ja vanematele (ja ka lihtsaim ka mõõta). Kuid kuna
me õpetame seda (kuulekust) praegu liiga palju (ja seda teevad ka muud riigid palju),
satume lõpuks segadusse ses osas, mida tähendab õppeaine kasulikul viisil
õppimine, ja kindlasti toimub taandareng ülejäänud kuue oskuse osas.<o:p></o:p></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: 0.0001pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;">Minu arvamus
on, et enamik vanemaid ja haridusinimesi isegi kardab seda teemat edasi
arendada. Rohkem leiab <a href="https://seths.blog/2014/09/the-shameful-fraud-of-sorting-for-youth-meritocracy/">siit</a>.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span><o:p></o:p></div>
<br /></div>
päikesetoithttp://www.blogger.com/profile/13663433458564319154noreply@blogger.com0